Baskerville'ide koer (ja muud agressiivsed lojused)

[wolfgang]

See pontšik paistab mingi retriiver olevat, mitte staffy. Austatud kaasfoorumlasi palun, mitte mingil juhul, pitbulle, staffy-sid vms. koeri paljakäsi mitte peksta! Väga suure tõenäosusega lõpeb sitasti.

[an2]

https://lemmik.postimees.ee/7890224/tra ... tase-poisi

Naabrimehe sõnul oli tegu pitbulli segatõugu koeraga, kellega laps korduvalt aias mängis

[Kapten Trumm]

Lapse ja koera suures sõpruses juhtub mõndagi, eriti kui koer on suurem ja lühikese süütenööriga.
Lihtsalt küsimus on selles, et liigse möllamisega koer võib last pidada hierarhias omataoliseks, seal aga on vastastikune mõõduvõtmine ok.
Meil juhtus mõningad aastad tagasi selline lugu, et veel lasteaias käiv väikemees oli umbes samavana emase rotveileriga suurimad sõbrad.
Aga ühel kenal päeval oli koer last hammustanud. Õigemini, vigastuse järgi pigem kähvanud korra, sest sellise koera hammustus on hirmus.
Laps oli maal, kus koer ootas auto pagasnikus kojusõitu, roninud sinna koerale seltsiks, mis seal täpselt juhtus, me ei tea, aga ühel hetkel oli kisa suur, nägu verine ja hakkasime siis uurima, mis juhtus. Poiss väidab, et hammustas. Muidugi kisa oli rohkem kui asi väärt, mokk oli lõhki ja sealt tuli verd omajagu. Ehmatas või pani koeraga ninad kokku ja urises - ei tea. Võibolla koer lihtsalt virutas ka oma suure käpaga (suured küüned jne).

Igal juhul nädaga paranes mokk ära ja poiss oli koeraga suur sõber edasi. Antud koer oli ülihea kasvatusega ja sotsialiseeritud - kõik kiitsid, et nii head kombed jne.

Ehk siis väikest last jätta suure koeraga päris kahevahele, olge ettevaatlikud. Mingist raamatust ma lugesin (tõsi, tegu oli rotveileri-raamatuga), et ei maksa koeraga teha maadluse, köieveo jne jõumänge, sellega rikute hierarhiat ja lasete ennast koera silmis allapoole.

Sellise hammastega kähvamise ja süsteemse puremise vahel on muidugi suur vahe, suurte koerte hammustusjõud on piisav sõrme otsast hammustamiseks.

[wolfgang]

Ütleks isegi, et nunnu berhardiin krõbistab põdra jalga nagu inime vahvlijäätist.

[Kriku]

suurte koerte hammustusjõud on piisav sõrme otsast hammustamiseks.

Oletan, et käe

[Kapten Trumm]

Jutu mõte oli selles, et kui kahjustus on sarnane kriimustusega, siis pole see mingi tõsine hammustus ega veelvähem puremine, lihtsalt koerad naksavad sedasi ka hoiatuse mõttes (kui urinat tähele ei panda). Minu praegune cane corso näris talle selleks ostetud veise säärekondi puruks nagu vahvli

[an2]

Jah, isegi nähtud, kui kümneaastane jõnglane suutis seitsme kilost puhastverd krantsi nii palju kiusata, kuni too enesekaitseks naksas. Üksi kodus ja lollid mõtted. Aga ikkagi, milleks aretada murdjaid koeri.

[Kapten Trumm]

Vastus on pigem selles, et teatud "änksade" koerte omamine muutub moeasjaks ja siis langeb tõuaretuse kvaliteet - kui nõudlust on, siis rahaks saab tehtud suvaliste omadustega kutsikas. Muidu liiga agressiivseid vereliine välditaks. Ja kui moekate koerte omanikuks tikub igaüks, siis on selge, et ka koolituse kvaliteet käib kolinal allamäge - enamikul polegi õiget ettekujutust, mismoodi see käib. Mina näiteks arvan enda kogemuste põhjal, et tugevatel ja agressiooni kalduvusega tõugudel on sotsialiseerimine palju tähtsamgi kui kuulekuskoolitus. Koer ründab siis, kui ta tunneb on ohustatuna, ohustatuna tuntakse end tundmatutes olukordades. Lisaks taolisel ajal satub käibele palju probleemidega koeri (nt puusaliigese düsplaasia).

Seda kõike tuleb teha väga varases eas, kui vaktsineerimine juba kannatab taolisi kontakte. Läbikäimine teiste koertega jalutusväljakul, kohtumine tundmatute inimestega, kohtumine lastega. Koera hoiakud arenevad välja varases eas ja hiljem on neid väga raske muuta. Kui koer konutab oma esimese eluaasta päev läbi kodus ja käib päevas 2x15 min õues, siis on sotsialiseerimata, tema arust on head inimesed sama korteri asukad ja ülejäänu võidakse pidada kahtlaseks elemendiks. Sealt on üks samm agressioonini.

Eestis taolist pitbulli vaimustust pole olnud, USA-s on see suurem probleem. Eestis 1990ndatel olnud rotveileri vaimustusel on tänaseni tuntavad tagajärjed, maine on ikkagi halb - tegelikult on kasvatajaid väga vähe ja kvaliteet palju parem. Kutsikad on sõbralikumad ja palju taltsamad ning tervemad.

[Kapten Trumm]

Meil on karu populatsioon kasvanud võrreldes 1991 umbes 10 korda (100-lt 1000-le).
Ka vapper ilvese kaitse hakkab andma tulemusi
https://www.err.ee/1609073606/teadlane- ... e-seletada
https://forte.delfi.ee/artikkel/1202471 ... ooli-minna

Miks kiskjad kooserdavad asulates, selleks on lihtne põhjus - metsas pole (enam) piisavalt vaba territooriumi ja toitu.
Taolise metsloomade küttimise takistamise juures on ilmselt vaid 2 küsimust 1. millal on esimene vigastuse või surmaga lõppev rünnak inimese vastu 2. kas selleks ründajaks on karu või hundikari (ilves on vähem tõenäoline).

Loomakaitsjad mõistagi räägivad kohe "metsade hävitamisest", metsa võeti maha ka NSVL ajal, vahepealsel ajal on metsade pindala isegi tõusnud, mitte langenud. Niiet metsaraie vaevalt kiskjaid asulasse toitu otsima sunnib. Pealegi on rumalus rääkida, et "hunt elab metsas". Tegelikult eelistab hunt eluks üleminekuvorme, nt metsaservi, lagendiku ääri, kus on saaki rohkem.

Eks need roheliste facebooki nunnumeetrid löövad põhja täpselt sinnamaani, kui tekib esimene inimohver.

[Kriku]

Meil on karu populatsioon kasvanud võrreldes 1991 umbes 10 korda (100-lt 1000-le).

Jama, ei olnud 1991. aastal 100 karu.

[Kapten Trumm]

Parandus - wikipedia järgi võis riigikorra vahetusel olla 500-600 karu, täna on 1000++

[ekacariya]

Juba 10 minutiga sai 1000-ndest karust 1000++...kas homseks päevaks tiksub 2000 täis?

[mart2]

Miks karud ronivad sügiseti mesilatese, kaerapõldu ja mujale inimeste alale?

Väga lihtne - esiteks on vaja kiiresti saadavat energiat talvitumiseks valmistamisel ning teiseks, emakarud hakkavad poegi enda juurest ära ajama. Uue elu piirkonna leidmine võtab palju aega ja selle käigus võib karu rännata kergesti sadakond kilomeetrit uute suunda, kus konkurente ees ei ole.
Mahuvad need praegused elukad kõik Eestisse ära, vahepeal omavahel kakeldes ja inimese aeda külastades...
Perede jõuga lahkulöömine on omane enamusele suurkiskjatest.

[Smith]

Loomakaitsjad mõistagi räägivad kohe "metsade hävitamisest", metsa võeti maha ka NSVL ajal, vahepealsel ajal on metsade pindala isegi tõusnud, mitte langenud. Niiet metsaraie vaevalt kiskjaid asulasse toitu otsima sunnib. Pealegi on rumalus rääkida, et "hunt elab metsas"

Kuidas sa Trumm ise armastad öelda:”on väike vale, suur vale ja statistika”. Mõiste mets, ei ole enam seee, mis ta oli näiteks nõukogude aeg (mitu tihu peab hektari peal olema, et lugeda metsKs), sellest johtuvalt loetakse metsaks ka lageraielanki, iga suvalist parki ning võsa jne. Paralleelteemades on sellest palju räägitud ja vaata ise maa-ameti erinevate aastate ortofotosid.

Mitte loomakaitsjad ei räägi metsade hävitamisest vaid iga tavaline eestlane, kes vähegi metsas käib, eriti maainimesed ja ka jahimehed. Metsad on liigendatud nagu lapitekid, külvatakse monokultuure jne. Mina ei imesta üldse, et torm neid varjuta jäänud tukakesi laamendab, ürask levib ja metsaloomad hoovi tikuvad, see on lihtsalt loogiline asjade käik.

[Kriku]

Sellega lõppeb metsanduse arutelu siin teemas.