Autotehnikateema

[Sten1111]

Mul chipiga 81kw manuaal. Parim mis olen saanud Tallinn-pärnu-Tallinn on 4.8l/100km ilma kliimata. Mul 205/60r16 ja spido on peaaegu täpne. 205/55 näitas mingi 5 rohkem. Kuna enamasti spidod näitavad rohkem siis kas saad ikka nii mõõta et sõidad spido järgi 100km ja tangid? Tegelikult läbisid hoopis 93km?

[vanahalb]

Mul on samuti algupäraselt 81 kW Passat mis 120- ni tuunitud töölkäimise igapäevaautoks kasutusel. Maanteel võib- olla 4.7-4,8 ilma kliimata ja manuaalkastiga. Tehase näitajad on optimistlikumad, vist 4,3 lubati.

Dünaamika kohalt pole midagi ette heita. Tänapäeva autodega võrreldes on ta kerge. Kui millegi üle iriseda siis külm on. Ma mäletan seda autot juba 1990- ndate lõpust ja juba uuest peast olid -15 kraadiga tagaaknad härmas. Kütust kulub nii vähe et jääksoojust kuudi jaoks ei jätkugi. See oli kõigi selle perioodi saksa diislite häda. Nooblimatel markidel oli lisasoojendus.

Kui keegi kütusekulust ja Eesti tulevasest automaksust lähtuvalt sellist liikurit tahab osta siis võiks pigem sama perioodi 81 kW mootoriga Audi A6 võtta. Ta on natuke raskem, kütust läheb vast paarsada grammi sajale rohkem kuid sõita on mugavam ja varustus parem.

[OLAVI]

Autolehes oli paar nädalat tagasi uudis, et Citroen toob järgmine aasta turule elektriauto, mis peab konkureerima Hiina odavate elektriautodega Euroopa turul. Umbes 300 km sõidu-ulatusega väikeauto hinnaks öeldakse alates 23 000 eurot. Järjekorras pidi olema ka veel odavam versioon, 200 km sõidu-ulatusega, hind alates 19 000 eurot. Mismoodi see võimalik on, ei saa täpselt aru, aga küllap siis midagi on välja mõeldud.

Dacia Spring on juba turul - ilmselt selle Renault sisu on sama.
https://dacia.citymotors.ee/models/show ... index.html

Ma küll selle Springi sõiduulatust ei suuda uskuda. Aku on ju peaaegu sama, mis minu vanal Nissan Leafil (27 vs 24 kWh) ja selle 3 kWh arvelt kohe kindlasti ei tule nii palju sõiduulatust juurde.

Toon välja ka küsitavust tekitanud kirjakoha.
https://dacia.citymotors.ee/models/show ... %C3%A4dala.

Dacia Springi sõiduulatus on WLTP kombineeritud tsüklis* kuni 230 km ja WLTP City linnatsüklis kuni 305 km. Täislaetud kompaktne aku (27,4 kWh) võimaldab linnas laadimata sõita terve nädala.
* WLTP kombineeritud tsükkel koosneb 57% linnasõitudest, 25% maanteesõitudest ja 18% sõitudest kiirteel.

Kuna see 1020kg "kerge" auto on konstrueeritud eelkõige linnaliikluseks ja tavaliselt enamus aega sõidab linnas, siis osavamad juhid on kuulutanud isegi 350km ületavast sõiduvälbast Itaalia mägises piirkonnas. (Mägedes saab sõita aku isegi alla 0% tühjaks sest orgu laadija juurde sõites, laeb regeneratiivpidurdus akusse energiat juurde.)
Ise olen Springi energiakuluks horisontaalsel teel näinud näidikul, ühtlasel kiirusel autopiloodiga sõitmisel 70km/h 8kW ja 90km/h 12kW ja sõiduvälp sõltub ikkagi suuresti juhi osavusest.

Et e-autode hinnas on veel kõvasti õhku sees näitab, et Spring ja tema kloonid (Reno, Donfeng, jne.) mis on loodud Hiinas ja maksavad Hiinas vähem kui algselt EU turule lubatud 10 000eur oli.
https://carnewschina.com/2022/09/29/don ... 0321%20km)

Uus Dongfeng EV EX1 PRO toodi Hiinas ametlikult turule hinnaga 7800 USD, mis on suunatud väikeste linnamaasturite turule. Uus Dongfeng EV EX1 PRO on eelmise versiooniga võrreldes täiendatud. Uut linnamaasturit uuendati 331 km sõiduulatuseks (eelmisel versioonil oli sõiduulatus 321 km)

[Kapten Trumm]

Passat B5.5 automaat ja natuke järgiaidatud ECU-ga maanteel täitsa ilusti 5-5,5 100+ kiirustel, linnas koos eelsoenduse ja lühikeste otsadega 9. Öko, aga tehaselubatust mööda. Jätkuvalt üks parimaid autosid, mida olen omanud, samal ajal üks ilmetumaid. Ikkagi alles ja käigus.

B5 81 kW diisel automaat esivedu annab kasutaja käsiraamat
sedaankere linn 9,3 maantee 5,1
universaalkere linn 9,3, maantee 5,2
teiste 1,9TDI mootoritega erineb kulu 0,2 liitri piires.

Niiet 5-5,5 maanteel ja 9 linnas on igati lubatu piires.

Käsikast maanteel on seejuures sedaan 4.3 ja universaal 4.5, minu saadud 4,1 ilmselt sisaldab ka tankimise/spido mõõteviga, mis võib ka olla paar kümnendikku liitrit.

[Kapten Trumm]

Mul chipiga 81kw manuaal. Parim mis olen saanud Tallinn-pärnu-Tallinn on 4.8l/100km ilma kliimata. Mul 205/60r16 ja spido on peaaegu täpne. 205/55 näitas mingi 5 rohkem. Kuna enamasti spidod näitavad rohkem siis kas saad ikka nii mõõta et sõidad spido järgi 100km ja tangid? Tegelikult läbisid hoopis 93km?

Tartus ringtee ääres tankisin kõrini täis ja Tallinna jõudes Lennujaama juures uuesti kõrini. Kilomeetritena läks arvesse päevasõidumõõdiku näit (lasin selle peale tankimist nulli). Tallinnas paaki mahtunud kogus jagada mõõdetud km.

Täpselt sama katsega olen Civic sedaan 2009 1,8 bensiin käsikast 5,1 liitrit/100 km peale. Seda muidugi vähe tasem sõites, sest seal 6. käiguga erilisi möödasõite enam ei teinud.

Passati rehvid olid 195/65 R15. Muidu esimene asi, mida kontrollida tasub, on sildade kokkujooks. Üllatute isegi. Ma olen uutel autodel lasknud seda enne üleandmist esinduses lisatasu eest reguleerida, olen näinud tuliuuel autol kokkujooksu nt 20 mm. Ehk siis tehases pannakse küllalt suvalt või saavad need autod transa käigus kõvasti loksutada ja see läheb paigast ära (detailide paindumise arvelt). Erinevused tehase lubatuga on siin ikka paari kümnendikliitri piires, mitte 2 liitrit nagu ma uute autodega kogenud olenud.

Ühesõnaga minule jäi mulje, et vähemalt 90ndate lõpus oli VW siiski aus. Võibolla on probleem selles, et toona mõõdeti kütusekulu veel sõidukatsetega, mitte kuskil stendis rullide peal "õhutakistuse imiteerimisega".

[OLAVI]

Mul chipiga 81kw manuaal. Parim mis olen saanud Tallinn-pärnu-Tallinn on 4.8l/100km ilma kliimata. Mul 205/60r16 ja spido on peaaegu täpne. 205/55 näitas mingi 5 rohkem. Kuna enamasti spidod näitavad rohkem siis kas saad ikka nii mõõta et sõidad spido järgi 100km ja tangid? Tegelikult läbisid hoopis 93km?

Tartus ringtee ääres tankisin kõrini täis ja Tallinna jõudes Lennujaama juures uuesti kõrini. Kilomeetritena läks arvesse päevasõidumõõdiku näit (lasin selle peale tankimist nulli). Tallinnas paaki mahtunud kogus jagada mõõdetud km.

Täpselt sama katsega olen Civic sedaan 2009 1,8 bensiin käsikast 5,1 liitrit/100 km peale. Seda muidugi vähe tasem sõites, sest seal 6. käiguga erilisi möödasõite enam ei teinud. ...

2018a. 0,9l (bensiin) Dacia Logan MCV, tühjal trassil öösel kiirusepiirajaga 90km/h navi järgi (ka kiirteeosal), teekonnal Tall- Tart- Tall- Tart- Tall, ja Spiritmonitor'i ajaloost näen kahe tankimise vahemaaks 911km ja bensiinikuluks sellel "rekordsõidu" vahemaal 4,05l/100km.
Sõidetud kuiva jaheda Septembri ilmaga ja rehvideks vaiksed lamellid
https://www.rehvidpluss.com/EST/rehv/Sa ... 5R15/78707#
(Juhiabide: "püsikiiruse hoidja" ja "kiirusepiiraja" toimimine ja kütusekulu nendega sõites on erinev.)
Kogu 12 000km minu ajaloo keskmine selle autoga on 5,7l/100km.

[Kilo Tango]

Olin varem kuulnud küll, et ka mõnedel KGB jaoks tehtud masinatel olid vankelmootorid, aga siin on üsna hea ülevaade sellst loost: https://www.youtube.com/watch?v=Bo8oalHcW3g

[Kapten Trumm]

https://www.youtube.com/watch?v=g-KwtAkCPDU

[vanahalb]

Vankelmootoriga Zigulid, VAZ 21018, olid 1980-ndate algupoolel Eestiski tavainimesele ostuloaga saadaval. Erilist populaarsust sealt ei tulnud ja kellel oli õnne/õnnetust sellise mootoriga auto osta vahetas mootori ilmselt esimesel võimalusel tavamootori vastu. KGB-autod võisid olla siis kahe kambriga ja võimsamad. Kui need 21018-d müüki tulid valgustati ajakirjanduses ka laiemaid rahvamasse jas mulle on meelde jäänud diplomaatiline väjend "kapoti alla mahuks ka kahe sektsiooniga mootor aga pereauto jaoks oleks see liiga võimas"

AvtoVaz enda vikipeedialehel on teave et vankelmootori litsents saadi NSU-lt ja esimesed autod läksid müüki 1980.
"In 1974, VAZ was given permission to begin producing Wankel engines under licence from NSU.[18] Work began in 1976, with a single-rotor Lada appearing in 1978; the first 250 of these went on sale in the summer of 1980.[18]"

NSU Ro80 oligi ilmselt esimene laiemalt tuntud vankelmootoriga auto. 1968 valiti Euroopas Aasta autoks. Felix Wankel müüs 1960-70-ndatel litsentse pea kõigile tõsiseltvõetavatele tootjatele ja kõik jõudsid samale järeldusele et sellest mootorist asja ei saa. Pöördkolbi ei saadud korralikult tihedaks ja kompressioon kadus juba 20 -50 tuhande kilomeetriga. Mazda on ilmselt sinna kõige rohkem raha matnud, igasuguseid keraamikaid ja kosmosetehnoloogiaid proovinud ja sportautoks hädapärast kõlbab. Töökindla pereauto mõttest on ammu loobutud.

Mootorratastel kasutati seda samuti, sealt raha niiväga ei loeta ja kilometraaz pole eriti oluline sest mõni mees võib-olla ainult 1000 km aastas sõidabki. Jaapani suurtel tootjatel jäi asi lõpuks saastenormide taha pidama aga üksiküritajaid on alati olnud. Juhtumisi jäi silma https://www.crightonmotorcycles.com Briti saartelt. Mootor on jah oma mõõtmete juures vägagi võimas aga hind 105 000 naela (120 000 EUR), ilma käibemaksuta mootorratta eest paneb ka mõtlema.

[Lemet]

Vankelmootoriga Zigulid, VAZ 21018, olid 1980-ndate algupoolel Eestiski tavainimesele ostuloaga saadaval.

MIDAAA???? Mis see lugupeetava sünniaasta nüüd täpsemalt ongi? Toodeti seda ilmaimet nimega Vaz- 414 väga piiratud koguses, kasutati põhiliselt erinevates korraksitseorganites (dogonjalkad) ja olid jubedad kütuseröövlid (ca 20+ liitrit sajale). Ja ei tea Eestis ühtki juhust, et tavainimesele oleks ostuloaga müüdud. Väike katseseeria, mis müüki läks, korjati pea 100% kiirelt tagadi, seda just tehniliste probleemide tõtyu. Ja rääkida juttu ,"tavainimesele ostuloaga saadaval olekust"??? Tõsiselt?

[vanahalb]

Ma pean sõnade kinnituseks maakodusse minema, pööningule ronima ja vastava artikliga "Tehnika ja tootmise" üles otsima. Kauge on ja külm ka aga kui ükspäev vähegi meeles seisab

Ilmaime nimi oligi VAZ 21018 ja seda on 99% tõenäosusega ka tollastes raamatutes nagu "Sõiduauto Žiguli" mainitud. Mootor oli VAZ 311 ehk ühe kambriga rootor. Number 4 sisaldav mootor oli kahe kambriga ja kaks korda võimsam. Minuteada algselt Volgale mõeldud kuid mahtus ka Ziguli mootoriruumi

Selle vastu ei vaidle et need autod varsti kõik tagasi korjati või tehase poolt tavalise ottomootoriga varustati
Sest kontseptsioon oli täielik pask ning garantiinõuete tarbeks oleks vist tulnud Järve teeninduse külge veel üks tsehh ehitada.

Edit : Akf Lemet mõtleb "dogonjanka" all ilmselt siis kahekambrilise mootoriga Zigulit. Neid jah igale soovijale ei jagatud ja olidki teatmekirjanduses märkega et "pereautoks liiga võimas, lõhute silmad ära"

"Et iga soovija sai osta" vajab vast ka natuke lahtiseletamist. Osta sai ostuloaga. Kolhoosidesse ja olulistesse tehastesse anti neid motovatsiooni tõstmiseks rohkem, õpetajatele vähem . Õpetaja palgaga poleks muidugi niisama lihtsalt autot osta jaksanudki.
Kui ostuluba tuli siis oli see konkreetsele margile ja mudelile. Värvi võib-olla sai pärast poes valida kui oli mingit valkut. Vähemelt meiekandis anti kõigepealt teada et on eraldatud kaks või kolm ostuluba ja sellistele autodele. Soovijad panid end kirja et kes mida tahaks ja siis valis komisjon need välja kes load saavad. Raha pidi juba olemas olema ja ikka mingil legaalsel teel saaduna. Kui keegi hakkas iga aasta uut autot ostma jäi see silma kui "mittetöised tulud" ja organid tegelesid asjaga edasi.
Selline 1980-ndate aastate alguse palganumber oli võib-olla 200 või optimistlikumalt 300 rubla kuus + lehmad, sead, kurgid, kartulid niipalju kui lubati. Ziguli hind oli 5000 rubla ja ülespoole. Kui tuligi ostuluba mingi kahtlasema mudeli jaoks siis ei kiirustatud sugugi oma raha kohe selle alla panema sest andis ikka koguda ja võib-olla järgmisel aastal tuleb midagi paremat. Inflatsioon kus rahapakke tollipulgaga mõõdeti ja kõik mis müügil tuli ära osta tekkis alles Gorba ajal.
Vanemad ostsid kaks autot ostuloaga. 1972 Vaz 2102 ja 1983 Vaz 21033. Jumalast tabelilõpu sovhoos , ostulubasid jagati heldelt sest muidu poleks seal keegi olnud nõus tööd tegema.

[davidsoniharald]

Minuke on mulje jäänud, et igasugu rahvamajanduslikke tippsaavutusi nagu see vankelmootor on, esitleti nõukogude erialaajakirjades julgesti aga tavainimesele need kättesaadavad ei olnud. Nii et ajakirjas esitletud asjad võisid väikeseerias kellelegi kättesaadavad olla aga tavakodanik nägigi neid ainult ajakirjas. Nagu siin elektroonika teemas oli juttu miskist telerist, mida tolleaegsed spetsid olid näinud ainult pildi pealt.

[Lemet]

Ärgem ajagem totaalset kelbast, mingeid vankelmootoriga 08-said ei müüdud, nende tootmisarv oli nii väike, et Eestisse neid ei jõudnud. Paar tükki orgunniti ralliseltskonna poolt tutvusi kasutades Eestisse ja praagiti momentaslselt välja kui totaalselt kasutuskõlbmatud. Seda mida toona ajakirjandusest lugeda sai- lugupeetav usub vast seda ka, et me juba ammu kommunismis elame, nagu seitungites seisis? Või et tuumamootoritega lennukid igapäevaselt tuhandete kaupa reisjaid veavad, nagu seesama Tehnika ja Tootmine 70ndate esimeses otsas kirjutas.

[vanahalb]

Eeh, mitte 08 vaid 21018. Välimuselt on see samasugune kui "kopikas".
Ma nüüd enne edasi ei vaidle kui artikli üles leian ja kontrollin et kas seal on foto autost ja õnnelikust omanikust Tallinnas

[Lemet]

Lustiline...toodeti neid autosid, Ronja nimeks, ja müüdi erakätesse aastal 1979 tervelt 50 tk ja aasta jooksul olid neist 49 tükki tehases tagasi. Kus neile paigaldati tavaline mootor. Nii et jutt, nagu saanuks tahtjad neid autoostulubadega soovi järgi osta, kvalifitseerub sooja lufti sisse-välja liigutamiseks