Talvel on tarbimine palju suurem - küte, tänavavalgustus jne jne jne. Suvel lööb päike hinnad alla, paneeliomanikud ei teeni midagi. Ühtlasi ei teeni ka püsivõimsuse tootjad. Talvel ei teeni paneel sedagi ja vahitakse püsivõimsuse poole, keda suvi läbi on näljutatud.
Seda juttu on muidugi 100x räägitud aga mõtlesin et kordaks üle
kraal kirjutas: ↑15 Nov, 2023 12:34
Probleem on selles, et kui me läheme Euroopa ühendsüsteemile üle siis ei ole piisavalt välisühendusi. Selleks rajataksegi sageduskompensaatorid.
Alalisvoolu linkidest ei ole siin kasu.
EL ühensüsteemile saab juba täna üle minna max 4 tunni jooksul. Kuid see ei lahenda üht teist probleemi - EL suunas on ikkagi nõrgad välisüheendused. Baltikumi sees on vägagi head - kuigi veel eelmine aasta oli nõrk ühendus lätiga.
Alalisvoolu linkidest on vägagi kasu aga nende ülekandevõimsus on piiratud (900 MW), mida on liiga vähe.
Baltikumis on tootmist üksjagu vähendatud ja Baltikum on täna defitsiidis (st. tarbib rohkem kui ise toodab).
Kas tuleb tootmist juurde teha (tuumajaam, uued soojuselektrijaamad) või teha linke juurde on majandusküsimus. Momeendil on otsustamatus riigijuhtide tasandil suur - ei osata midagi arvata piiratud ajuehituse tõttu.
Kõige rohkem oleks linke vaja kui plaan on taastuvenergiat eksportida - tänane seis on pisike läbilaskevõime EL suunas (kus on klient kes maksaks) kui meil oleks taastuvenergiat piisavalt. Ja vastupidi Baltikumis on vaja väga tipuenergiat - Skandinaavias seda on aga lingid ei lase läbi...
Kui linke rajada ei taha siis tuleb soojuselektrijaamu ehitada - seda see plaan kätkeski. Taastuvenergia juurdeehitamine on käimas aga sellest pole ju abi kui päike ei paista ja tuul ei puhu.
Siin sa ajad paar asja segamini.
Üks asi on sageduse hoidmine ja teine asi on piisav elektri tarne. Jah, kui elektrit on puudu või üle on ka sagedus paigast aga kui on piisavalt on ikkagi vaja sagedust hoida.
Sageduse hoidmiseks ei ole alalisvoolu ühendusest mingit tolku. Juba mõnda aega käib töö Balti riigid ühendada Poola elektrivõrguga, et saaks liituda euroopa sagedussüsteemiga. Paraku Leedu Poola vahele ei mahu piisavalt liine, et kogu vajaminevat katta. Selleks ehitatakse sageduskompensaatorid.
Eestis toimub energeetikaga lollimängimine, samas rootsi on oma tee valinud. Kusjuures rootslased enne mõtlevad 9 korda ja alles siis teevad. https://world-nuclear-news.org/Articles ... r-energy-i
Kokkuvõttes rootslased arvestavad, et aastaks 2045 on elektri tarbimine 2x suurem kui praegu ja selleks plaanivad kibekähku hakata tuumajaamu ehitma.
Merekaablid ei hiilga just töökindlusega. NordBalt (SE->LT) oli suvel pikalt erakorraliselt remondis, seda rahuajal ja ilma ankru mõjutamiseta.
Seega alalisvoolu ühendused võivad olla ja (eelkõige soodsa hinna pärast) on väga hea, kui neid piisavalt olemas on. Juhitav kiirelt käivitatav avariivõimsus peab kohapeal olema, nagu korralikus majapidamises generaator. Kui sõnnik korralikult ventilaatorisse lendab, pole elektri hind enam esimene prioriteet.
See haibitav akupank on ka alalisvool ja pm. ei tohiks siis samamoodi kaasa rääkida sageduse hoidmisel, erinevalt sellest, mida nii uudistes, kui nt. täna Terevisioonis pasundati. Ühtlasi nimetas Ee(või oli see elering) juhtause liige neid akupankasid "uuteks tootmisvõimsusteks". Ma ei saa aru, kas keegi on hakanud photoshoppima energeetika teaduskonna diplomeid või kust selliseid valgustatud juhatuse liikmeid võetakse.
wolfgang kirjutas: ↑20 Nov, 2023 9:51Ma ei saa aru, kas keegi on hakanud photoshoppima energeetika teaduskonna diplomeid või kust selliseid valgustatud juhatuse liikmeid võetakse.
Majandusteaduskondade diplomitega inimeste hulgast.
logistik76 kirjutas: ↑20 Nov, 2023 8:49
Merekaablid ei hiilga just töökindlusega. NordBalt (SE->LT) oli suvel pikalt erakorraliselt remondis, seda rahuajal ja ilma ankru mõjutamiseta.
Seega alalisvoolu ühendused võivad olla ja (eelkõige soodsa hinna pärast) on väga hea, kui neid piisavalt olemas on. Juhitav kiirelt käivitatav avariivõimsus peab kohapeal olema, nagu korralikus majapidamises generaator. Kui sõnnik korralikult ventilaatorisse lendab, pole elektri hind enam esimene prioriteet.
Eestis on ju 350 MW kohapealset avariivõimsust. See ongi mõeldud koheseks lingi ühenduse katkemiseks jne. avariiline sagedustabiliseerimise reserv. Avariiolukorras võib kõiki Narva katlaid käitada kuigi jah - heal juhul 8 h sissekütmist võib lausa 20h sissekütmisele kuluda. See on mõeldud siis pikemajalisele mingi blokk OFF asendis. Neid ei saa kasutada mingite tuulikute mittetootmise tagamiseks.
Kriku kirjutas: ↑20 Nov, 2023 10:12
Jah, juura lõpetanud räägivad juba elektrimolekulidest.
Kahjuks jah, poliitikud on kõik äkki energiateadlasteks hakanud aga paraku eksivad hullu mööda. Esimesed eksimused on eestis juba 2 aastat tagasi näha. Saksamaal lükati suures koguses eelektrijaamu buldooseriga maatasa ja siis teehti suured silmad miks energia hind 4x tõusis. Siiamaani ei suudeta endal süüd näha. Täpselt sama Eestis. Poliitikud on sellise jama eestis kokku keeranud, mida näete elektriarvel aga süüd nad endal ei näe.
Seega kui jurist räägib elektrimolekulidest - tuleks selline lollpea elektrist hästi kaugele hoida....
wolfgang kirjutas: ↑20 Nov, 2023 9:51
See haibitav akupank on ka alalisvool ja pm. ei tohiks siis samamoodi kaasa rääkida sageduse hoidmisel, erinevalt sellest, mida nii uudistes, kui nt. täna Terevisioonis pasundati. Ühtlasi nimetas Ee(või oli see elering) juhtause liige neid akupankasid "uuteks tootmisvõimsusteks". Ma ei saa aru, kas keegi on hakanud photoshoppima energeetika teaduskonna diplomeid või kust selliseid valgustatud juhatuse liikmeid võetakse.
Sagedust aitab hoida mistahes energiatootmine. Ei ole vahet kas akupangast, lingist, generaatorist jne. Energia peab kuskilt võrku tulema...
kraal kirjutas: ↑19 Nov, 2023 13:09
Siin sa ajad paar asja segamini.
Üks asi on sageduse hoidmine ja teine asi on piisav elektri tarne. Jah, kui elektrit on puudu või üle on ka sagedus paigast aga kui on piisavalt on ikkagi vaja sagedust hoida.
Sageduse hoidmiseks ei ole alalisvoolu ühendusest mingit tolku. Juba mõnda aega käib töö Balti riigid ühendada Poola elektrivõrguga, et saaks liituda euroopa sagedussüsteemiga. Paraku Leedu Poola vahele ei mahu piisavalt liine, et kogu vajaminevat katta. Selleks ehitatakse sageduskompensaatorid.
Ei aja. Vaata oma jutt ise üle.
Sagedus on ja sõltub vaid elektri tootmise ja tarbimise suhtest. Ületootmisel tõuseb ja alatootmisel langeb. Alatootmisel tuleb viimases hädas tarbijaid välja lükata ja ületootmisel tootjaid. Kahjuks Eestis ei tea seda isegi kõrgeltharitud diplomitega tegelased. Ajakirjandusse aetakse igasugust jama, eriti paistavad silma poliitikud.
Euroopa sagedusala ühendamiseks on vaja vaid üks asi - Olemasolev Poola-Leedu kõrgepingeliin ühendada Leedus alajaama (võtab umbes 4h aega) ja venemaa omad lahti (võtab vaid sekund aega).
Kõik elektritootjad ei ole sageduse hoidmiseks võrdväärsed, inverterid lõpetavad tootmise, kui sagedus liigub liiga kiiresti liiga vasakule ära. Keerlev mass elab samas sellised tarbimise järsud muutused ilusti üle.
