Mingid andmed sai ka ilma pööningule ronimata - Tehnika ja Tootmine, november 1980
"Volga Autotehase tehnokeskuses vankelmootori kallal tehtavast tööst räägiti juba ammu. Nüüd on töö vili meieni jõudnud autodes VAZ-21018, millest esimesed saabusid Tallinna septembris 1980.
Välimuselt ei erine kaheksateistkümnes modifikatsioon millegagi tavalisest «null-üheteistkümnest». Kui aga autosse istuda, torkab otsekohe silma käigukangi omapärane asend - kang väljub armatuurlaua alla monteeritud paneelist, mitte enam põrandatunnelist. Ilmselt on käigukast uue mootori taga kaugele ette nihkunud. Teiseks silmnähtavaks erinevuseks on kindalaeka alla kinnituv plekk-karp, punaste kontroll-lampide paar esiküljel. Hoolikamal ülevaatusel avastate tundmatu otstarbega nupu juhi vasakul käel.
Mootorikatte all tunneb «Ziguli» omanik ära vast kaks asja - õhupuhasti ja karburaatori. Ülejäänud seadmestikuosa, mis mootorisse puutub, on täiesti uus, kohandatud vankelmootori nõuetele. Kuna lisandeid on hulgaliselt, väheneb mootori enda kompaktsuse mulje. Seda aga mootor VAZ-311 tegelikult on oma ühe 80 mm laiuse töökambriga. Ega ta saanuks palju pikem ka kahekambrilisena, küll aga liialt võimas «Ziguli» tarvis. Annab ju üks kamber juba 70 hj. 6000 pjm. ning 9,7 kgf- m 3400...4000 pjm., s. o. tubli 1,3-liitrise kolbmootori jao. Mootori laius ja kõrgus on samuti üsna väikesed (epitrohhoidi moodustajaraadius on 102 mm). Jahutamiseks kasutatakse radiaatorile kinnituvat elektriventilaatorit. Kuueliitrise mahuga õlitussüsteemi kuulub läbipaistev polüetüleenist reservpaak. Surveõlitus on laagrite, paiskõlitus hammas- ja nukkmehhanismide tarvis. Vankelmootori kapriisseimatele detailidele - rootoritihenditele - doseerib õli mootori peale kinnituv õliti. Õlipump annab mootori maksimaalsetel pööretel rõhu kuni 6 kgf/cm2.
Vankelmootori käivitamine külmaga on vaevaline, millest annab tunnistust käivitusseade, mis sisaldab antifriisipaaki, pumpa, tagasilöögiklappi, filtrit, lülitit ja torustikke. Ülalnimetatud nupp ongi lüliti, mis tuleb välistemperatuuril -25 °C sisse vajutada. Põlemiskambrisse pritsitav antifriis hoiab ära jäite tekkimise küünlaelektroodidel, kuid ainult mõnekümne sekundi vältel. Käivitamisega tuleb seepärast alustada kohe. Korduskäivitamisel pritsitava antifriisi hulka vähendatakse, kolmanda katse eel aga nuppu ei puudutata.
Süütesüsteem on uue jõuallika kõige moodsam osa. Ei ming mehaanilist katkestit enam! Kaks erilist kahe külgelektroodiga (sädevahe 0,60?0,75mm), 19mm pikkuse keermega küünalt A26DV-1 saavad sädeme kumbki oma süütepoolilt. Juhtimine on elektrooniline, numbriline (plekk-karp kindalaeka all ongi elektronjuhtimisplokk). Elektronplokk reguleerib eelsüütenurka andmete alusel, mis ta saab pöörete-, koormuse- (hõrenduse) ja temperatuurianduritelt.
Väljalaskel kasutatakse 3 summutit ja termoreaktorit, mootor eritab tühikäigupööretel 950 p/min. kuni 2% vingugaasi"
See on tsitaat ladaklubi.ee foorumist
https://ladaklubi.ee/foorum/viewtopic.php?t=27&start=20
Ma ei hakanud seal foorumis eriliselt süüvima et kui palju selliseid autosid tuli ja kas need ikka müüdi tavakorras ostulubadega.
Lemetile täpsustuseks - erinevates allikates on Vaz 21018 toodanguarvuks 250 . Mitte 50.
Siis on veel mainitud selliseid arendusi nagu Vaz 21019 (kahe kambriga vankel), 21059 ja 21079 (vastavalt välimuselt 2105 ja 2107 sarnased kahe kambriga vankelmootoriga ) ja Vaz 2108-91 ja 2109-90 (samuti kahe kambriga vankelmootoriga) 2108 ja 2109 välimusega autod.
Nende kõigi kohta pole ma küll mingeid tootmisarve leidnud ja tavaliselt on märkus et jõustruktuuride jaoks välja töötatud.