Kliimamuutustest

[Benjy]

Ok, jah, koos salvestusega. Ehk peaks nõudma piisavalt kõrget tootmisfaktorit enne võrku lubamist. Võrku ei tooda, tee mis tahad.

[Kriku]

Teisipäeval avaldatud ÜRO aruandest selgus, et maailma kasvuhoonegaaside heitmed kasvavad 9 protsendi võrra 2030. aastaks võrreldes 2010. aastaga. ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruande järgi vähenes ennustatud heitmete kasv: eelmisel aastal ennustas paneel 11-protsendilist heitmete suurenemist 2030. aastaks. Ometi rõhutatakse aruandes, et kliimaeesmärkide täitmiseks oleks vaja vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 45 protsendi võrra 2030. aastaks.

https://www.err.ee/1609165093/uro-ennus ... 30-aastaks

[Kriku]

ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) aruande järgi tõuseb maailma keskmine temperatuur pikaajaliselt 2,9 kraadi võrra, kui riigid täidavad kõik seni võetud kliimaalased lubadused. Kliimasoojenemise allpool 1,5 kraadi hoidmise tõenäosuseks hindavad aruande autorid ainult 14 protsenti.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles aruande esitlemisel, et 1,5-protsendilise eesmärgi täitmine nõuaks veelgi kiiremat fossiilkütustest loobumist. Maailm on juba soojenenud keskmiselt 1,1 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni perioodiga.

https://www.err.ee/1609171084/uro-ainul ... 2-9-kraadi

[Kriku]

Vastab Mait Sepp:

Raportis kirjutati ka, et „põudadel võib olla doominoefekt – näiteks alandavad need jõe- ja põhjavee taset, pärsivad puude ja põllukultuuride kasvu, suurendavad kahjurite rünnakuid ja soodustavad metsa- või maastikupõlenguid“.

Sellega on nii ja naa. Kasvuhoonegaaside tõttu atmosfääri lõksu jäänud energia kasutatakse suures osas ära vee aurustumiseks ehk soojenevatest ookeanitest tõuseb vesi aina rohkem atmosfääri ja kuskil peab see maha sadama. Ilmselt hakkab Eestis tulevikus rohkem sadama.

Suvel võib eeldada, et meil tõesti hakkab olema rohkem selliseid perioode, kus on pikalt kuiv ja hästi kuum, nii et õhutemperatuur tõuseb üle +30 kraadi. Kui need perioodid pikaks venivad, siis kaasneb sellega põud.

Teisalt, kui eeldada, et sademeid on rohkem, siis need sademed ilmselt tulevad meil maha paduvihmadega. Seega pikenevad ühelt poolt kuumaperioodid, mille tagajärg võib olla põud, ja siis sajab hästi intensiivselt paduvihma, mis ähvardab meid üleujutustega. Tallinnas Tuukri tänava kandis on tihtilugu nii, et tuleb suurem vihm ja siis tänavad ujuvad. Sellist kahte suunda võib eeldada tuleviku suvekliimas.

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... esivanemad

[Benjy]

Oeh, kõrgem co2 tase võimaldab taimedel gaasivahetust harvem teha ja alveoole kinni hoida. Mistõttu on veekadu ka vähem. See omakorda viib taimekatte laienemiseni maal, https://www.nasa.gov/technology/carbon- ... tudy-finds

[Fucs]

EL saavutas poliitilise kokkuleppe hoonete energiatõhususe suurendamiseks. Suvilatele ja ajaloolistele hoonetele saab teha erandeid
https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/e ... -erandeid/

Lisaks aitab kokkulepe EL-il järk-järgult lõpetada fossiilkütustel töötavate katelde kasutamise. Toetused selliste katelde paigaldamiseks lõppevad alates 1. jaanuarist 2025 ning täielikult tuleb nende kasutamine lõpetada aastaks 2040.
Kestliku liikuvuse edendamiseks sätestatakse uute ja renoveeritud hoonete jaoks eelpaigaldatud kaablite, elektriautode laadimispunktide ja jalgrataste parkimiskohtade nõuded.

Alates 1. jaanuarist 2028 peavad kõik uued avaliku sektori hooned ja alates 1. jaanuarist 2030 kõik muud hooned olema fossiilse heite vabad, samas jääb võimalus teha erandeid. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et uued hooned on päikeseenergiavalmidusega, mis tähendab, et nende katusele peab saama paigaldada fotogalvaanilisi või soojusseadmeid.

[kraal]

Et siis alates aastast 2040 hakkame kütma ainult elektriga või biokütusega.
Kui ma ehitan peale 1. jaanuari sauna siis pean sinna rajama ka päikeseenergiavalmiduse? Krt on ikka tolakari.
bürokraatia paisub aga järjest suuremaks ja suuremaks ning tekitatakse lisakulu ja sealt edasi inflatsioon tõuseb ja lisandväärtus kaheneb jne.

[Smith]

Metsade alternatiivse hindamine (MAH), mille viis läbi metsakorralduse praktikutest ja Tartu Ülikooli loodusteadlastest koosnev meeskond.

https://www.postimees.ee/7854782/video- ... te-esitlus

Üle kolmandiku Eesti metsadest on kas lageraielangid või viimase 20 aasta jooksul lageraielankideks olnud metsad.

[Fucs]

Heino, minupärast võiks homne päev Eesti Venemaa küljest lahti saagida ja kusagile sinna Lõuna-Saksamaa kanti kärutada.
Mulle absoluutselt talved ei meeldi.
Saaks kõvasti pappi kokku hoitud nii elektri, kütte kui talveriiete jm talveatribuutika arvelt ja selle "fossiilse heite vabasse" nänni investeerida.
Ainus mis mind alati lohutab on see, et Lapimaal ja seal kandis ka inimesed kuidagi elavad ja meie pole siin kõige hullemas seisus

Aga tõsisemalt rääkides...

Eestis pole suureks hoonefondi renoveerimiseks piisavalt ehitajaid
https://www.err.ee/1608966625/eestis-po ... -ehitajaid

Kortermajade renoveerimise plaan näeb ette, et aastani 2035 tõstetakse järk-järgult renoveerimise mahtu ja aastaks 2050 on uuendatud kogu sõjajärgne hoonefond. Majandusministeeriumi tellitud uuring näitab aga, et selleks pole Eestis piisavalt ehitajaid ja projekteerijaid.

Värskendust vajab järgmise kümne aasta jooksul umbes 14 000 kortermaja....

..."Me oleme valmis kiiresti tootma kaks korda rohkem, kui me tootsime 2022. aastal, aga praeguse plaani kohaselt, mis on Euroopast tulnud, peaksime me neli või viis korda suuremaid mahtusid tagama. Samas selleks ei ole küll majanduskindlust piisavalt, et selliseid muudatusi teha," ütles ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Marina Vaganova.

Kuna kortermajade renoveerimine erineb suuresti teistest ehitusprojektidest, on oluliselt juurde vaja vastavaid spetsialiste, näiteks insenere, ehitajaid ja projekteerijaid.

Kui võtame stardipakuks aasta 01.01.2023 siis aastaks 2050 (s.t. siis detsembri lõpuks 2049) jääb meil 26 aastat aega.
14000 maja ära jagades aastate peale saame 538 ja pool maja aastas, 44,9 maja kuus ja 1,5 maja päevas (365 päeva).
Kui me võtame keskmiseks 21 tööpäeva kuus (ca 252-253 tööpäeva aastas) siis saame, et 2 maja päevas.

Need on ainult kortermajad.

Eesti omanike keskliit: sundrenoveerimine ähvardab peaaegu pooli Eesti elamuid
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12015 ... ti-elamuid

Juhul kui tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) muudatusettepanekud leiavad täiskogu heakskiidu, tuleb kümne aasta jooksul Eestis sunniviisiliselt renoveerida hinnanguliselt üle 350 000 elumaja.

EOKLi esimees Andry Krass nendib, et Euroopa Komisjonis 2021. aastal koostatud algne ettepanek on ITREs kulude poolel paisunud vähemalt kolmekordseks, samas kui vajalikud toetusmehhanismid puuduvad. „Kõigi hoonete D-taseme energiatõhususe saavutamine 2032. aasta lõpuks pole mingil moel võimalik tingimustes, kus juba praegu napib renoveerimistoetusi. Veelgi enam, ennaktempos renoveerimiste peale surumine loob olukorra, kus hoonete soojapidavuse nimel tuleb vahetada fassaadid ja küttesüsteemid ka siis, kui muidu nende muutmiseks otsest vajadust polegi, või tuleb renoveerida hooneid, mis oleks mõistlik kasutusest hoopiski kõrvaldada,“ ütes Krass.

Aastaks 2050 tuleb renoveerida suur osa hoonetest
https://www.valitsus.ee/uudised/aastaks ... -hoonetest

Strateegia loomise käigus tehtud analüüs toob välja, et aastaks 2050 tuleb renoveerida umbes 54 miljonit ruutmeetrit olemasolevatest hoonetest. See hõlmab endas 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet, mis peaksid saavutama vähemalt energiamärgise klassi C. See eeldab keskmiselt viiekordset iga-aastast rekonstrueerimistööde mahu kasvu võrreldes praeguse tasemega.

[mart2]

Metsade alternatiivse hindamine (MAH), mille viis läbi metsakorralduse praktikutest ja Tartu Ülikooli loodusteadlastest koosnev meeskond.
https://www.postimees.ee/7854782/video- ... te-esitlus
Üle kolmandiku Eesti metsadest on kas lageraielangid või viimase 20 aasta jooksul lageraielankideks olnud metsad.

Kõik on õige, aga ... (iga teadustöö juures on alati "AGA")
Kõige suurem metsamaa juurdekasv oli 1940 kuni 1970 - seega selleaegsete metsade vanus oleks praegu 50 kuni 80 aastat (kiirema tagavara kujunemine). Enamus kujunesid vanadele põllu- ja karjamaadele teede ääres. Osa nendest, koos vanemate metsadega, jõudsid raieikka ja vastavalt poliitikute seadustatud reeglitele kuulusid raiele.
Suurem probleem on selles, et millised (koosseis!) metsad võeti maha ja mis on istutatud asemele.
Pind ei ole nii tähtis, sest tavainimest hirmutab see, mis tee ääres, mitte see, mis 500m teest eemal.

[Madis Reivik]

"Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo ütles, et siin saab riik ise ka kaasa aidata. "Näiteks soosib seda, et iga rekonstrueerimise juures oleks tehniline konsultant, kes aitab korteriühistu läbi sellest keerulisest rekonstrueerimise ja ettevalmistuse protsessist," sõnas Jaanisoo."


Nojah. Huvitav, miks on korterelamu renoveerimine "keeruline" ? Terves Eestis on korterelamud ehitatud <10 tüüpprojekti järgi (paneelikad Lasnas ja Õismäel, tellismajad Mustamäel, hrusthovkad...)

Tüüpprojekt + fassaadivärvi valik vastavalt linnaosa arhitekti ettekirjutustele. Aknad samad, soojustuse kinnitussüsteem ja kihid samad.. Mis siin keerulist on ?

Ja ma ei leiutanud jalgratast praegu:
https://www.err.ee/1609074707/martin-ta ... da-magesid

[mart2]

Keerulist on selle juures vähemalt 3 asja:
- renoveerimist vajavate hoonete hulk ja tööks vajalike materjalide kogus;
- töö teostajate võimaluste piiratus (mahuline);
- tööks vajaliku rahalise ressursi puudumine.

... Tüüpprojekt + fassaadivärvi valik vastavalt linnaosa arhitekti ettekirjutustele. Aknad samad, soojustuse kinnitussüsteem ja kihid samad.. Mis siin keerulist on ?

Ja ma ei leiutanud jalgratast praegu: https://www.err.ee/1609074707/martin-ta ... da-magesid

"Mäed" pole ainukesed majad, mida renoveerida. Paljudel vanematel majadel tuleb alustada vundamendi korrastamisest, siis kommunikatsioonid jne.
Ainult "värviliste paneelide" seintele kruvimine EI OLE renoveerimine!

[Madis Reivik]

Kõik need kolm asja ei ole keerulised ehituslikus mõttes.
Nagu juudid ütlevad, kui probleemi saab lahendada rahaga siis pole see probleem vaid kulu.

Mis ma kahtlustan on see et ametkonnad suudavad iga maja renoveerimise bürokraatlikult nii tülikaks teha, et pole vahet kas remondid Smuuli tn 9 kordset või Tallinna Raekoda.

[mart2]

Kõik need kolm asja ei ole keerulised ehituslikus mõttes.
Nagu juudid ütlevad, kui probleemi saab lahendada rahaga siis pole see probleem vaid kulu.
...

Keerulist on selle juures vähemalt 3 asja:
- renoveerimist vajavate hoonete hulk ja tööks vajalike materjalide kogus;
- töö teostajate võimaluste piiratus (mahuline);
- tööks vajaliku rahalise ressursi puudumine.
...

Sinu jutul puudub sisu, kui leiad, et raha puudumine pole ehituslik probleem ja seda saab lahendada ... rahaga!


Planeeritud ülikiire ajakava sunniks tegema potjomkinlust või tooma lisaks ehitajaid Ukrainast, Türgist või Mustalt Mandrilt.
Ükskõik kumma tee valik tekitab veel lisaprobleeme jne.

Agas mida vaielda, kui paberil projektide tootmine lahendab iseenesest kõi probleemid.

[Madis Reivik]

Raha puudumine ei ole ju EHITUSLIK probleem. Ehituslikke probleeme lahendavad ehitusinsenerid ja arhitektid, rahaga tegelevad tellijad, omavalitsused jne. See on finantsprobleem, majanduslik probleem.

Ehkki muidugi tulemus (või pigem, selle puudumine) on sama