Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Kõik käimasolevast sõjast
Vasta
kalvis
Liige
Postitusi: 1443
Liitunud: 03 Aug, 2014 9:49
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas kalvis »

Nafta hinnalagi omal ajal kehtestati kartuses liiga kõrge hinna pärast.
Aeg oleks resoluutsem otsus vastu võtta - EL omanduses tankerid ei või üldse Vene naftat vedada, EL majandusvetes olevatel tankeritel peab olema kindlustus ja EL territoriaalvett ei tohi läbida üskki vene naftaga tanker.
Selle paranduse vastuvõtmine on täiesti lubatud.
Mustal Merel võiks Ukrainat ka paremate mererelvadega varustada.
Lõpptulemusena jääks vaid Vaikse ookeani sadamad aga nende läbilase on piiratud.
India suhtes võiks olla soovituslik lepe sealseid tooteid mitte osta...
Miki
Liige
Postitusi: 1508
Liitunud: 28 Jaan, 2015 16:26
Asukoht: puu otsas
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Miki »

Eks oma panuse annavad kõik nafta tarbijad...

Lugemist: https://kse.ua/about-the-school/news/in ... institute/

2023. aasta septembris kasvasid Venemaa nafta eksporditulud 1,8 miljardi dollari võrra (MoM) kõrgeimale tasemele alates 2022. aasta juulist nii toornafta kui ka naftatoodete kõrgemate hindade ja ekspordimahtude suurenemise tõttu.

See kasv toimus siis, kui Venemaa vähendas 2023. aasta kolmandas kvartalis oma sõltuvust Lääne mereteenustest. Ainult 42% Venemaa meretranspordist veetavast naftaekspordist põhines P&I Clubi kindlustusega tankeritel, mis on vähenemine 2023. aasta II kvartali 54%-lt. P&I Clubi tase 2023. aasta septembris varieerus ka toornafta ekspordi katvus sadamate lõikes. Täpsemalt kasutas 80% Musta mere sadamate toornafta ekspordist, 28% Läänemerest, 23% Põhja-Jäämerest ja 9% Vaikse ookeani sadamatest pärit saadetistest P&'i. ;I Klubikindlustus.

Venemaa varilaevastiku laevade viis parimat lippu on Panama, Libeeria, Gabon, Cook ja Marshalli saared. Samal ajal on India Venemaa meretranspordiga transporditava toornafta kõige olulisem importija, kusjuures Türgi on Venemaa naftatoodete peamine ostja.

Huvitaval kombel varjavad Venemaa naftafirmad oma sidemeid varilaevastikuga, kasutades erinevaid laevajuhte. KSE Instituut tuvastas 12 sellist juhti, kellest igaüks juhib ainult ühte tankerit. Kõigi aadressidega Libeerias on samad aadressid ja mida haldab sama Indias registreeritud infoturbehaldur (ISM).

Lisaks on Venemaa naftaekspordi tulud olnud tõusuteel, mida mõjutab septembris allahindluse langus alla 14 dollari barreli kohta. Need Venemaa nafta ja toodete soodushinnad tagavad püsiva nõudluse. 2023. aasta septembris tõusid Uurali FOB-hinnad Läänemere ja Musta mere piirkonna kohta 10 dollarit barreli kohta, keskmiselt vastavalt 80 dollarit ja 81 dollarit barreli kohta, ületades P&I kindlustuslimiite. ESPO nafta, diislikütuse, gaasiõli, kütteõli ja tööstusbensiini diislikütusega kaubeldi üle piiride, mis näitas lünki EL/G7 poliitika jõustamises.

jne.

KSE Instituut soovitab selliseid poliitilisi strateegiaid nagu atesteerimine, sertifitseerimisprotsesside tugevdamine, volitatud maaklerite/kauplejate nimekirja loomine, trahvide määramine hinnalae rikkumise eest ja rikkumistel abistavate kolmandate osapoolte karistamine. Oluline on see, et rõhk on kohustuslikul kindlustusel G7/ELi territoriaalvetes sõitvatele tankeritele ning G7/ELi üksustel keelatakse osaleda laevade müügis või rahastamises.
Kasutaja avatar
wk2
Liige
Postitusi: 3447
Liitunud: 22 Aug, 2014 17:16
Asukoht: Võromaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas wk2 »

​Ukraina sõjaväeluure korraldas Vene Föderatsiooni föderaalse maksuteenistuse ulatusliku häkkimise. Venemaal on föderaalse maksuteenistuse (FTS) süsteem "paigaldatud". See on Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR MO) spetsialistide korraldatud ülemaailmse küberrünnaku tulemus. Operatsiooni üksikasjad avaldati Ukraina luurekanalis. GUR-i küberspetsialistid tungisid Vene teenuse turvaliselt kaitstud võtmeserverisse ja nakatasid selle viirusega, mis levis enam kui 2 tuhandesse Venemaa Föderatsiooni ja okupeeritud alade piirkondlikku serverisse. Samal ajal rünnati Venemaa IT-ettevõtet Office.ed-it.ru, mis toimis Venemaa maksuteenistuse andmepangana. Konfiguratsioonifailid kustutati, tänu millele toimis Vene Föderatsiooni maksusüsteem. " Me räägime terroristliku Vene Föderatsiooni ühe peamise riigiorgani infrastruktuuri täielikust hävitamisest ," ütlesid luureametnikud. Eelkõige kaotas Vene Föderatsiooni föderaalne maksuteenistus kogu oma andmebaasi koos varukoopiatega. Küberrünnak halvas suhtluse Venemaa teenistuse kesk- ja piirkondliku osakonna vahel. Moskva oblasti luure peadirektoraadi teatel on venelased juba neli päeva edutult üritanud süsteemi taastada, mis on pärast nii tõsist rünnakut täiesti võimatu. Venelased suudavad serverid enam-vähem tööle saada umbes kuu aja pärast, väidavad eksperdid. Selline tõsine löök maksude ja lõivudega tegelevale teenistusele on Ukraina jaoks suur edu. Küberrünnak nõrgestab agressorriiki majanduslikult. https://t.me/Ukraine_365News/67890
https://daily.dialog.ua/286416_1702388655
Bertel Gripenberg: See lõhe on sügavam surmast, on sünge, pime ja lai - ta lahutab inimest sellest, kes punaseks kiskjaks sai.
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7895
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Potapenko omas saates vastas ühele venelanna küsimusele,et milliste hindade tõusu tuleb veel selle aasta lõpus karta.
Munad ja kanaliha tema arvates on hinnatõusu trendis,siis veel lihatooted ja ka juurviljad.
Põhjendus oli temal järgmine.
Kanaliha ja munade tootmine pidavat suuresti käima Lääne jõusõõda komponentide baasil,kuna aga valuutaga on defitsiit,siis need põllumajandusettevõtted ei ole Moskva oligarhid,kes taalasid saavad enam vähem riigikursiga vahetada.Nemad vaesekesed,peavad seda poolmustalt tegema,et natukenegi valuutat saada ja siis komponente osta.Ja see tähendab neile oluliselt suuremaid kulusid,mistõttu ei ole rentaabel toota ja selle tõttu on hakatud tootmisi sulgema.Turg aga reageerib defitsiidile koheselt hinnatõusuga,nagu me teame.Lisaks sellele olevat just need kõige suuremad Putleri poodajad oma rikkusest tingitult :D sunnitud odavama valgu poole põõrduma.Ja just nemad on hakanud enim kanaliha ostma.Selline nokk kinni saba lahti seisukord.Lisaks annab huvitavat malakat kanaliha ja munatootjatele veel prokuratuur,kes pidavat tootjaid peedistama igasuguste hinnauuringutega.Seegi on üks põhjus,miks tootjad on toodangut piiramas,pole tootmist pole probleeme prokuratuuriga.
Sea ja loomalihaga sama jama,komponendid kallid,pealegi hakkavat sea ja loomaliha tootmist piirama seadmete hooldusprobleemid.Igasugu inventar ja masinapark ju va neetud Läänest ja jupid tuleb taalade või eurode eest hankida.Pealegi osadele tootmiseks vajaliku elektroonikale on embargod ette pandud,kuna võib igasugu skeeme ka relvadesse toppida.
Juurviljadega aga on jama seotud enamuses külmetuste probleemidega.Pole seal ühtegi Vene tootja poolt toodetud jahutusseadmeid laopindadel enam olemas.Kõik va neetud Läänest ja jupid kas kallid või lausa ei tohtivat enam Venemaale transportida.
EnnR
Liige
Postitusi: 181
Liitunud: 26 Okt, 2023 9:22
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas EnnR »

Pealegi osadele tootmiseks vajaliku elektroonikale on embargod ette pandud,kuna võib igasugu skeeme ka relvadesse toppida.
Huvitav, kuidas on lugu Playstationi jms mängukonsoolidega venemaal? Meenub, et Iraagi sõja ajal olid ka Iraagil väga kõvad strateegiliste kaupade (elektroonikakomponendid) sanktsioonid peal ja see mõjus, kuni ühel hetkel kuskil märgati, et Iraak ostab sisse väga suurel hulgal Playstationi mängukonsoole (mänguasjad pole sanktsioonide all) ja lõpuks taibati, et va Playstation on ju iseenesest väga võimekas arvuti... :) Kui Iraagi näitest pole õpitud, siis oletan, et Playstationi äri venemaaga õitseb
Benjy
Liige
Postitusi: 552
Liitunud: 03 Jaan, 2015 22:08
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Benjy »

Tänapäevased PS-id on suhtkoht harju keskmised mänguarvutid. AMD prose ja graafika. AI mudelite treenimiseks vast hästi ei sobi.
Miki
Liige
Postitusi: 1508
Liitunud: 28 Jaan, 2015 16:26
Asukoht: puu otsas
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Miki »

Iraanis toimuvate protsesside analüüs annab võimaluse heita pilgu Venemaa tulevikku

Vene majandus on juba ligi kaks aastat elanud eriolukorras, mille määravad sõda ja rahvusvahelised sanktsioonid. Otsustades selle järgi, kuidas kõik areneb, võib see eriolukord kesta palju aastaid – nagu Iraanis, mille kogemust analüüsisid oma artiklis Vene Akadeemia Majandusinstituudi teadlased. Teadused Natalia Smorodinskaja ja Daniil Katukov.
Iraani majanduse struktuur ei erine kuigivõrd Venemaa omast: mõlemad riigid sõltuvad suuresti naftaekspordist. Rahvusvaheliste piirangute vastu võitlemise režiimis on Iraani võimud eksisteerinud palju kauem kui Venemaa omad. Ameerika sanktsioonid on kehtinud alates 1979. aastast. Alates 2011. aastast on Iraani tuumaprogrammist tingitud sanktsioonid muutunud tõeliselt rahvusvahelisteks – neid toetas ÜRO.

Iraanis toimuvate protsesside analüüs annab võimaluse heita pilgu Venemaa tulevikku. Veelgi enam, majandusbloki pakutud sanktsioonide vastu võitlemiseks kavandatud meetmete kogum kordab suuresti Teherani "vastupanumajanduse" loomist.

Esimene asi, millele Smorodinskaja ja Katukov oma tekstis tähelepanu juhivad, on see, et Iraanil pole kunagi õnnestunud pääseda sõltuvusest toorainest. Tehnoloogiliste piirangute tõttu põhineb impordi asendamine vananenud tehnoloogiatel. Enamikus tööstusharudes üritavad iraanlased kas reprodutseerida seda, mida nad kunagi oskasid teha, või impordivad nad nn paralleelimpordi kaudu seadmeid, mida nad saavad hankida. Uusimatest seadmetest pole juttugi.

Konkurentsivõimelist tootmist on neis tingimustes peaaegu võimatu üles ehitada, eriti kui arvestada, et impordi asendamine on suunatud küllaltki piiratud sisenõudluse rahuldamisele ning maailma suurtootjad võitlevad omavahel maailmaturu eest. Skaala on võrreldamatu. Endiselt on võimalik asendada madala ja keskmise keerukusega tooteid, nagu toit ja riided. Kõik, mis on keerulisem, tuleb edaspidigi ostma sama "paralleelimpordi" raames.

See toob kaasa ülemineku teisele probleemide rühmale, mida seostatakse kasvava sõltuvusega "alternatiivsetest partneritest", millest peamine nii Venemaa kui ka Iraani jaoks oli Hiina. Sõltuvus Hiinast toob kaasa nõudluse tõsiste toorainete allahindluste järele ja nende valmistoodete monopoolsete kõrgete hindade järele. Iraani ja Venemaa ettevõtetel pole kuhugi minna, nad peavad kauplema nendega, kes nõustuvad, ja nende tingimustel. Keegi võiks loota, et tänu sanktsioonidele hakkavad Hiina masinaid kasutavad Venemaa ettevõtted just selle "taasindustrialiseerimisega", millest enne sõda nii palju räägiti. Iraani kogemus näitab, et praktikas toimub "töötleva tööstuse pealtkuulamine" pragmaatilised idapartnerid.

Kolmas probleemide rühm on lahutamatult seotud kahe esimesega. See on krooniline inflatsioon ja rahvusvaluuta odavnemine. Smorodinskaja ja Katukov rõhutavad, et inflatsiooni peamiseks allikaks on struktuursed probleemid. Rahvusvaheliste piirangute tõttu eksport kahaneb ja eksporditulud veelgi vähenevad, kuna vähenevad mitte ainult füüsilised tarnemahud, vaid ka hinnad. Partnerid, kes ostavad toorainet sanktsioonidest mööda, nõuavad allahindlusi. Kõrgtehnoloogiliste kaupade ja seadmete tarnimise piirangud sanktsioonidega riiki toovad kaasa kulude suurenemise, kuna on vaja piirangutest mööda hiilida.

Sellega seoses on vaja ehitada keerukaid finants- ja logistikaskeeme, mis toimivad vaid piiratud aja jooksul – kuni need muutuvad arenenud riikides läbipaistvaks ja arusaadavaks. Siis tuleb kõike otsast alustada. Kõik see toob kaasa välisvaluuta puuduse, mida on vaja majanduse jaoks kriitilise tähtsusega impordi eest tasumiseks.

Sellist inflatsiooni ja devalveerimist intressimäärade tõstmisega jagu ei saa (ja see on just nimelt Venemaa Panga tänane hindade ohjeldamise peamine tööriist). Katsed ülekuumenenud nõudlust alla suruda mitte ainult ei aita, vaid võivad ka tõsiselt kahjustada, kuna laenuintressimäärade ülemäärane tase toob tõenäoliselt kaasa tegelikku nõudlust rahuldavate tsiviiltoodete tootmismahu vähenemise.

Praegu on Venemaa majanduse peamiseks kasvu tõukejõuks nn fiskaalstiimulid. Artikli autorite hinnangul oli selle kogusuurus aastatel 2022-23 umbes 10% SKTst. See olukord on äärmiselt haavatav ja täis "makromajanduslikku lõksu". Kõrge inflatsioon sunnib meid suurendama fiskaalstiimuleid. Föderaalsete kulutuste põhiartiklid on sõjaline tootmine ja sotsiaalmaksed (sõjalised) maksed elanikkonnale. Kasvavate hindade tingimustes tuleb isegi olemasoleva relvade, laskemoona, vormiriietuse ja kõige muu tootmise säilitamiseks, mida võitlusarmee nõuab, üha rohkem maksma.

Ka sotsiaaltoetusi tuleb kogu aeg indekseerida. Need kaks valitsuse kuluartiklit on inflatsiooni peamine allikas. Suurenenud rahastamine ainult kiirendab hindu veelgi. Kui hakkate kulutusi piirama, võite langeda stagflatsioonilisse majanduslangusse ja kasvavasse sotsiaalsesse rahulolematusse. Täpselt nii toimub Iraanis.

Autorid toovad välja, et rahvusvaheliste sanktsioonide mõju võib jagada kahte rühma. Need on šokid, mis tekivad vahetult pärast teatud meetmete kasutuselevõttu, ja akumuleeritud mõjud. Kui šokke saab tasandada eelarvesüstide või haldusmeetmetega, siis pikemaajalised negatiivsed tagajärjed kuhjuvad seni, kuni sanktsioonid kestavad. Mõningaid edusamme kompenseerivad tootlikkuse langus ja majanduse kasvav struktuurne deformatsioon. Arenenud turgudest eraldatus sunnib meid toetama tootmist, mis on avatud majanduses ebaefektiivne ja konkurentsivõimetu.

Iraanil on Venemaa ees kaks tõsist eelist. Sealne demograafiline olukord erineb kardinaalselt Venemaa omast. Keskmine vanus on ligi 10 aastat madalam. Ka pensioniealiste osakaal on väiksem – kaks ja pool korda. Riigis tööjõupuudust ei ole: töötuse määr ületab 10 protsenti. Lisaks peab Venemaa täiemahulist sõda, mis “jahvatab” tohutul hulgal ressursse (sh inimressursse).

Need kaks asjaolu toovad kaasa Venemaa majanduse palju kiirema struktuurse deformatsiooni, mis hõlmab sõjalis-tööstusliku kompleksi kasuks ja tsiviiltoodangu arvelt kaldumist. Sõltuvus eksporditava tooraine hindadest suureneb sellistes tingimustes palju kiiremini ja inflatsiooniprotsesse on palju raskem kontrollida.

https://www.svoboda.org/a/na-puti-stran ... 26857.html
_dumbuser_
Liige
Postitusi: 2367
Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas _dumbuser_ »

Mingil osal orkidel "kaob internet ära" võiks lühidalt öelda. GoDaddy andis kuni aasta lõpuni aega orkide omandis olevad domeenid kuskile mujale kolida. Peale seda kustub kõik kogu täiega ära ilma mingi taastamisvõimaluseta. Pole teada kui paljusid see muudatus puudutab aga oletatakse, et kümned tuhanded võivad pihta saada. https://www.youtube.com/watch?v=jE_izmAPcg4
gooligan
Liige
Postitusi: 1409
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas gooligan »

klassikalised majandusseadused ei kehti nende riikide kohta, kellel tohutud maavarad.
Nende abil on võimalik pikendada agooniat ja hoida üleval ebatõhusat riiki ja sotsiaalsüsteemi. Samas on nad oluliselt haavatavamad energiatoorme hinnalangusele ja ka näiliselt tugevatel alustel olev riik võib väga kiirelt kollapsisse sattuda.
Meil on olnud pikalt perioode, kus naftabarreli hinnad on seal 20USD kandis. Sellist hinda sõdiv Veremaa välja ei kannataks.
Madal nafta hind oli ka üks põhjuseid, miks NLiit lagunes.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10290
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Kilo Tango »

_dumbuser_ kirjutas: 13 Dets, 2023 8:46 Mingil osal orkidel "kaob internet ära" võiks lühidalt öelda. GoDaddy ...
Ei "kao internet ära". Nende äritegevus, mis sõltus mingitest domeenidest, tuleb kas kolida mujale või jäävad nad sellest ilma.
_dumbuser_
Liige
Postitusi: 2367
Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas _dumbuser_ »

Kilo Tango kirjutas: 13 Dets, 2023 14:09
_dumbuser_ kirjutas: 13 Dets, 2023 8:46 Mingil osal orkidel "kaob internet ära" võiks lühidalt öelda. GoDaddy ...
Ei "kao internet ära". Nende äritegevus, mis sõltus mingitest domeenidest, tuleb kas kolida mujale või jäävad nad sellest ilma.
Tehniliselt jah ei kao see interneedus kuskile. Juurdepääsu see samm ei piira (kui just orkid ise midagi "vastumeetmena" ära ei soperda.) Küll aga kaob ära kogu see asi millele juurde on vaja pääseda. Kokkuvõttes pole domeeniomanikel mingit vahet mismoodi see asi ära kaob, ilma on nad sellest ikkagi. Aga eks aeg näitab mida tehakse.
muruniiduk
Liige
Postitusi: 463
Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas muruniiduk »

Registreerivad lihtsalt domeeninimed teise pakkuja juurde.
Lothabi
Liige
Postitusi: 138
Liitunud: 15 Veebr, 2015 13:50
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Lothabi »

_dumbuser_ kirjutas: 13 Dets, 2023 14:40
Kilo Tango kirjutas: 13 Dets, 2023 14:09
_dumbuser_ kirjutas: 13 Dets, 2023 8:46 Mingil osal orkidel "kaob internet ära" võiks lühidalt öelda. GoDaddy ...
Ei "kao internet ära". Nende äritegevus, mis sõltus mingitest domeenidest, tuleb kas kolida mujale või jäävad nad sellest ilma.
Tehniliselt jah ei kao see interneedus kuskile. Juurdepääsu see samm ei piira (kui just orkid ise midagi "vastumeetmena" ära ei soperda.) Küll aga kaob ära kogu see asi millele juurde on vaja pääseda. Kokkuvõttes pole domeeniomanikel mingit vahet mismoodi see asi ära kaob, ilma on nad sellest ikkagi. Aga eks aeg näitab mida tehakse.
Domaini kaotus muudab kehtetuks ka kõik krüptitud webi ühendustes kasutatavad sertifikaadid.
kalvis
Liige
Postitusi: 1443
Liitunud: 03 Aug, 2014 9:49
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas kalvis »

gooligan kirjutas: 13 Dets, 2023 12:57 klassikalised majandusseadused ei kehti nende riikide kohta, kellel tohutud maavarad.
Nende abil on võimalik pikendada agooniat ja hoida üleval ebatõhusat riiki ja sotsiaalsüsteemi. Samas on nad oluliselt haavatavamad energiatoorme hinnalangusele ja ka näiliselt tugevatel alustel olev riik võib väga kiirelt kollapsisse sattuda.
Meil on olnud pikalt perioode, kus naftabarreli hinnad on seal 20USD kandis. Sellist hinda sõdiv Veremaa välja ei kannataks.
Madal nafta hind oli ka üks põhjuseid, miks NLiit lagunes.
Õige. Aga vot siin on üks koht kus saudud just Venemaad (araabia naftaseigid) toetavad. Venemaa oleks ammu käpuli kui saudud toodatksid nafatat kasvõi keskmiselt. Rauk üritas saude ümber veenda aga nad saatsid Rauga Miki-Hiire juurde. Kuid siin on valgus paistmas. USA vihastas ja lõi oma naftatootmise käima. Nüüd on saudidel natuke hapu seis - isegi EL ostab USA naftat ja selle tooteid ja nemad jäävad papist ilma. Vene naftat ostavad Hiina Ja India ja saudide oma istub maasees kuna nad ise müüa ei soovi. Seega on saudid suurimad kaotajad. Loodame et araabia kasulikele idiootidele tuleb natuke mõistust, eriti kuna Iraan müüb uljalt palju jäksab. Kahjuks viimane uudis ikka kinnitab - saudid on põikpäised edasi.
Aga JAH, kui saudid tahavad teenida ja hakkavad naftat müüma siis Venemaa finantsid kukuvad. Mitte põhja aga tuntavalt.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43378
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Kriku »

Moskva propa koos vastustega eemaldatud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist