MILLISEID PAGUNEID JA ERALDUSMÄRKE KANDSITE
Ei teagi kuhu rubriiki panna........nalja alla või siia. Igatahes olin kord väga lähedal maise teekonna lõpule-nimelt surnuksnaermise läbi. Juhtus nimelt nõnda et tegelane oli ette valmistanud ,,demblipüksid,,-st. neid kuidagi kokku õmmelnud, pressinud ja kurat ise teab mida veel....Ja oli neid ka paar päeva salamisi kandnud ning siis söökla kaptjorkasse peitnud. A seal rotid, maidad, olid kenasti proovitükke võtnud. Ja arusaamatul põhjusel olid nad kapitaalselt ära järanud selle osa mis kirsa sisse käis-higihaisu või mille pärast veel. Igatahes kui tüüp püksid jalga venitas siis vööst põlvini oli püks nagu püks ikka, edasi tuli rottide poolt kujundatud ,,pitsornament,,. Kokkuvõttes meenutas tegelane oma pükstega ja üliähmis olekuga mingit renessansiajastu pantaloonedesse pugenud teolt tabatud armukest. Eks eriti piinlikuks muutis asja see et kogu sööklatoimkond kellele moedemonstratsioon tehti aeles naerukrampides.
voina k voinu, a obeb-po rasparjadku!
-
- Liige
- Postitusi: 210
- Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
- Kontakt:
Huvitaval kombel läks demblivormi-maania meie väosast suhteliselt mööda ja vähemalt omast aastakäigust ei mäleta kedagi eriti oma vormi vuntsimas. Põhjus oli vist selles, et 86. aasta sügisene dembel tohtis esimest korda ametlikult erariietes koju minna. Pigem arutasime oma aastakäigu meestega, kuidas me koju sõidame - pikk tee Siberist ju minna - ja kuidas me rongis hakkame tina panema. Erariietes oli palju "ohutum" minna, patrullid enam huvi ei ilmutanud, ja mitmed mõistlikumad vene poisid otsustasid demblivormi asemel samuti erariietes tinutamise kasuks.
Kui minekuks läks, sain dokumendid kätte juba erariietes. Ainus tingimus väravast välja pääsemiseks oli see, et kroonuvormi pidi ära andma - see oli vist siis ohvitseride-prapporite "kättemaks" tsivilistidele. Igatahes andsin ma suurima rõõmuga kogu kraami ära, pakkusin oma starsinaale isegi kroonu trussikuid, aga need lubas ta mul endale jätte, ja minek. Lõbusast kolm-neli päeva vältavast rongireisist läbi Siberi avaruste ei tulnud siiski midagi välja, sest värava taha jõudes tuli kõigil kange koduigatsus peale ja igaüks vaatas, kuidas lennuväljale jõuda ning lennukiga võimalikult ruttu koju põrutada.
Kui minekuks läks, sain dokumendid kätte juba erariietes. Ainus tingimus väravast välja pääsemiseks oli see, et kroonuvormi pidi ära andma - see oli vist siis ohvitseride-prapporite "kättemaks" tsivilistidele. Igatahes andsin ma suurima rõõmuga kogu kraami ära, pakkusin oma starsinaale isegi kroonu trussikuid, aga need lubas ta mul endale jätte, ja minek. Lõbusast kolm-neli päeva vältavast rongireisist läbi Siberi avaruste ei tulnud siiski midagi välja, sest värava taha jõudes tuli kõigil kange koduigatsus peale ja igaüks vaatas, kuidas lennuväljale jõuda ning lennukiga võimalikult ruttu koju põrutada.
Siin on kogu aeg üritatud Militaar.net-i oma üritust korraldada, varsti on mätas juba soe ja siis võiks ju ühiselt kusagil sellise hoogtööpäeva ette võtta
Algul taastoodame ühe või ka miks mitte paar komplekti vorme (mannekeeni nukkude peal oleks eriti effektne neid demonstreerida), pärast võtame võib-olla mõne piisa ja ajame niisama lolli juttu
ning valmistame ka "õiges komsomoli stiilis" seinalehe-stendi seletavate tekstidega sinna juurde.
Järgmisel päeval läheme ja annetame selle pidulikult Okupatsioonimuuseumile.

Algul taastoodame ühe või ka miks mitte paar komplekti vorme (mannekeeni nukkude peal oleks eriti effektne neid demonstreerida), pärast võtame võib-olla mõne piisa ja ajame niisama lolli juttu

Järgmisel päeval läheme ja annetame selle pidulikult Okupatsioonimuuseumile.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
-
- Liige
- Postitusi: 210
- Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
- Kontakt:
87-89 Aserbaidzaanis lennuväes viibides olid lood vormiga suht loomingulised. Kohapeal oli suht keerulised ajad, et vormile ülemäära norivat tähelepanu pöörata. Ei kantud rinnas ka komsomoli märke ega muid kulinaid.
Aga esimesel aastal ikka olid HBl veel sinised pagunid ja lõtshkad aga siis vorm muutus ja värvilised tunnused kadusid ametlikult käibelt ja ainus, mis eristama jäi oli lõtshkade lennulinnukesed.
Vorm andis aimu teenitud ajast. Noored kandsid ikka kottis kalifeesid kirsadega, mis samas oli mürgiste madude rohkust silmas pidades otstarbekas. Põrgukuumuses vanemad teenijad asendasid kirsad batinkade ja sirge säärega pükstega ning panama asemel võisid üksikud endale ka pilotkat lubada. Kaukaasias nägi vorm ette, et ülemine nööp võis lahti olla ja käised üles kääritud. Ja paraavormil lubati sõduripluusi prapori plankude pagunitega kanda ning ilma kuueta.
Laos oli meil ka ürgaegseid mundreid ja dembli eel kompunnisime paari eestlasega omale juba gimnjastjorkad ja sinna sinised puhvis pagunid pääle;))) Suht koomiline. Pilotka ja gimjastjorka tõin koju kasa ka:)
Demblisse soovitati tungivalt erariietes minna ja seda sai ka rõõmuga tehtud. Kaukaasias oli üksjagu juhtumeid, et mundris üksi liikuvad tüübid võisid selja tagant nuga saada, tõsi seda juhtus enamasti ikka ohvitseridega.
Aga esimesel aastal ikka olid HBl veel sinised pagunid ja lõtshkad aga siis vorm muutus ja värvilised tunnused kadusid ametlikult käibelt ja ainus, mis eristama jäi oli lõtshkade lennulinnukesed.
Vorm andis aimu teenitud ajast. Noored kandsid ikka kottis kalifeesid kirsadega, mis samas oli mürgiste madude rohkust silmas pidades otstarbekas. Põrgukuumuses vanemad teenijad asendasid kirsad batinkade ja sirge säärega pükstega ning panama asemel võisid üksikud endale ka pilotkat lubada. Kaukaasias nägi vorm ette, et ülemine nööp võis lahti olla ja käised üles kääritud. Ja paraavormil lubati sõduripluusi prapori plankude pagunitega kanda ning ilma kuueta.
Laos oli meil ka ürgaegseid mundreid ja dembli eel kompunnisime paari eestlasega omale juba gimnjastjorkad ja sinna sinised puhvis pagunid pääle;))) Suht koomiline. Pilotka ja gimjastjorka tõin koju kasa ka:)
Demblisse soovitati tungivalt erariietes minna ja seda sai ka rõõmuga tehtud. Kaukaasias oli üksjagu juhtumeid, et mundris üksi liikuvad tüübid võisid selja tagant nuga saada, tõsi seda juhtus enamasti ikka ohvitseridega.
- starkatter
- Liige
- Postitusi: 309
- Liitunud: 06 Mär, 2005 13:49
- Kontakt:
Pagunialustest-tuli meelde,et enne igat käskkirja muutusid vääga nõutuks naiste juukselaki pudelid,need aerosoolid ja plekist.Sisu polnud oluline,auk löödi sisse,aga see plekkosa läks tõeliselt heategevaks otstarbeks pagunite alla,said teised igavesti uhkelt kumerad raadiusega pea 180 kraadi kõvematel vendadel..Ise tulin 81-sel aastal koju erariietes,ülejäänud seltskonnale ei mahtunud see kuidagi pähe.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 210
- Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
- Kontakt:
kalleb kirjutas:
Mundriga polnud Belõhhi-nimeline mees vaeva näinud, aga dembli-kohver oli tal küll aus. Päris hästi on meeles, mida see arreteerimisel konfiskeeritud kohver sisaldas:
1) demblialbum umbes 10 fotoga, millest umbes pooled, tundus, olid kaasteenijailt varastatud (sest piltidelt tuvastasime naaberroodu mehed, kel polnud Belõhhiga miskit tegemist)
2) 4 rulli erinevat värvi isoleerpaela (sinine, punane, must, roheline).
3) umbes 25 meetrit telefoni välikaablit
4) lõikur-näpitsad. iroonia seisnes selles, et punktides 2), 3) ja 4) nimetatud asjandused kuulusid küll sidevägede sõduri igapäevaste mänguasjade hulka, kuid Belõhh oli autojuht. Selle aasta jooksul, mis ma pidin temaga koos teenima, ei näinud ma tema käes küll mitte kordagi näpitsaid või isoleerpaela, õppustel teatas ta alati, et tema on autojuht ja jäetagu ta igasuguste side-juttudega rahule.
5) üks konserv: tatrapuder sealihaga
6) 2 paari nõukogude sõduri trussikuid (puhtad, välimuselt kasutamata)
7) paar sokke
mingit sodi veel, mida ma enam täpselt ei mäleta
Mul oli "au" olla ühes patrullis, kes arreteeris meie omast väosast demblisse läinud paabulinnu (sest kodanik dembel oli lakku täis ja magas meie kohalikus raudteejaamas välikemmergu kõrval).see oli sineliga üle tehtud suva kohver kus sees oli dembelskii albom
Mundriga polnud Belõhhi-nimeline mees vaeva näinud, aga dembli-kohver oli tal küll aus. Päris hästi on meeles, mida see arreteerimisel konfiskeeritud kohver sisaldas:
1) demblialbum umbes 10 fotoga, millest umbes pooled, tundus, olid kaasteenijailt varastatud (sest piltidelt tuvastasime naaberroodu mehed, kel polnud Belõhhiga miskit tegemist)
2) 4 rulli erinevat värvi isoleerpaela (sinine, punane, must, roheline).
3) umbes 25 meetrit telefoni välikaablit
4) lõikur-näpitsad. iroonia seisnes selles, et punktides 2), 3) ja 4) nimetatud asjandused kuulusid küll sidevägede sõduri igapäevaste mänguasjade hulka, kuid Belõhh oli autojuht. Selle aasta jooksul, mis ma pidin temaga koos teenima, ei näinud ma tema käes küll mitte kordagi näpitsaid või isoleerpaela, õppustel teatas ta alati, et tema on autojuht ja jäetagu ta igasuguste side-juttudega rahule.
5) üks konserv: tatrapuder sealihaga
6) 2 paari nõukogude sõduri trussikuid (puhtad, välimuselt kasutamata)
7) paar sokke

-
- Liige
- Postitusi: 210
- Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
- Kontakt:
Seoses demblialbumitega meenus veel, et rida hambaharjasid pidi nende pärast elu ohverdama. Alguses arvasin, et keegi meie bataljonist on hügieeni-hulluks hakanud, sest nädalas kadus pea igal mehel 2-3 hambaharja ära, kuid ühe "bizdatõi dembelski albomi" nägemisel sai saladus lahenduse.
Vähemalt meil valmis demblialbum järgmise tehnoloogia alusel: heast paberist A4 formaati lehed võõbati musta tushi või tindiga mõlemalt poolt üle; seejärel piserdati (varastatud) hambaharja abil mustale pinnale erinevaid värvi pritsmeid (iga värvi jaoks oli ju erinevat hambaharja vaja). Ei meenu enam, milline venekeelne sõna selle piserdamise kohta käis, aga igatahes olid välja kujunenud piserdamise-autoriteedid, kes paari sigareti eest ka kobakäppade albumi kallal vastutusrikka töö ära tegid.
Albumi kaaned olid muidugi omaette teema, kuid mina ei oska neist sõna võtta, sest ise albumit ei teinud ja selle nimel, et põhjalikku albumi tegemist lähemalt jälgida, uneaega raisata ei raatsinud. Igatahes nägin kaantel igasugu plekist või plastmassist välja viilitud vigureid (peamiselt sidevägede mandavoshkasid). Oli ikka tegelastel viitsimist sellise juraga tegeleda
Vähemalt meil valmis demblialbum järgmise tehnoloogia alusel: heast paberist A4 formaati lehed võõbati musta tushi või tindiga mõlemalt poolt üle; seejärel piserdati (varastatud) hambaharja abil mustale pinnale erinevaid värvi pritsmeid (iga värvi jaoks oli ju erinevat hambaharja vaja). Ei meenu enam, milline venekeelne sõna selle piserdamise kohta käis, aga igatahes olid välja kujunenud piserdamise-autoriteedid, kes paari sigareti eest ka kobakäppade albumi kallal vastutusrikka töö ära tegid.
Albumi kaaned olid muidugi omaette teema, kuid mina ei oska neist sõna võtta, sest ise albumit ei teinud ja selle nimel, et põhjalikku albumi tegemist lähemalt jälgida, uneaega raisata ei raatsinud. Igatahes nägin kaantel igasugu plekist või plastmassist välja viilitud vigureid (peamiselt sidevägede mandavoshkasid). Oli ikka tegelastel viitsimist sellise juraga tegeleda

Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist