Siis kui kaob vool!

[Kilo Tango]

Päris mõistlik lahendus tundub, hinda ei tea muidugi.

Sellisel juhul ole hea, defineeri mõistlik.

[Kriku]

Vesiniku eeliseid nafta ees on artiklis loetletud: heitgaasid väiksem probleem, suve- ja talvekütus sama, säilib paremini (vähemalt see osa, mis ei lendu) jne. "Rohelisus" muidugi oleneb sellest, kuidas vesinikku toodetakse.

[Smith]

Jah, eeldasin, et hea akf võtab vaevaks Kriku postitus läbi lugeda ja närib ise läbi, mis seal positiivset on. Lisaks veel omaltpoolt seda, et positiivne on igasugune energiatihedal, transporditaval energial põhinev lahendus, mille kütust suudame Eestis ise toota ja tarvida. Igasugune iseseisev energiatootmine Eestis koha peal ja võime seda kasutada on ainult hea. Olen käinud päris mitmeid biogaasijaamu Eestis vaatamas ja ütleks samuti, et vägev värk - lehmasitast tehakse gaasi, millega igasugune talutehnika opereerib ja müüakse ka teistele. Neid biogaasijaamu on ka päris oalju juba tekkinud, nii mõnelegi on kohe tankla kõrvale ehitatud.

[Kilo Tango]

"Mõistlik" ol mõiste, mida palusin defineerida antud puhul. Mina ei näe selles lahenduses midagi mõistlikku. Mõned põhjused:
1. PEM elemendid, mida kütuseelementides kasutatakse, sisaldavad plaatina ja iriidiumi. Kui see 10 000 tundi läbi saab, siis maksab elementide välja vahetamine pea sama palju, kui kogu süsteem ise.
2. Kuna vesinik tungib metalli struktuuri, siis see suurendab metalli haprust. Seetõttu on vesiniku salvestamiseks ja käitlemiseks vajalikud eriotstarbelised anumad ja torustikud kallimad, kui CH4 käitlemiseks vajalikud. Balloonid, mis on mõeldud vesiniku pikaajaliseks säilitamiseks maksavad kanti $90 per kWh_e (https://wiki.opensourceecology.org/wiki ... en_Storage). Muidugi saab kasutada rendiballooni, aga lõppeks makstakse see kulu kinni ikka. Elme Messer küsib ballooni kasutamise eest renti 0,22€ päevas. Samas võib neil tavalistel terasballoonidel olla piiratud kasutusaeg vesiniku säilitamiseks.
3. Mis sellel kõigel biometaaniga pistmist on jääb mulle sügavalt arusaamatuks.
4. Kogu selle überkalli süsteemi väljundvõimsus on 1kW ... tõsiselt?

[olevtoom]

Sihukese avariielektrijaamana võiks vesiniku-kütuseelement oma kõige mõistlikuma kasutuskoha peal tõesti olla. Kui süsteemi soetushinnaga (mida ma ei tea) nõus ollakse. Sest sellise jaama energiamahutavus ei ole kuigi suur ja pidevaks käitamiseks ta eriti ei sobi.
Artiklis oli jutt 50-liitrisest vesinikuballoonist. Kui kõvasti seda vesinikku sinna sisse pressitud on, polnud öeldud, kuid oletame, et 200-baarise rõhu all. See tähendab, et säärases balloonis on umbes 900 grammi vesinikku. Kilogrammi vesiniku energiasisaldus on 142 MJ, millest saame, et 900 grammi on teoreetiliselt võimeline andma ca 128 MJ ehk 35 kWh.
Kütuseelemendi kasutegur on meeldivalt kõrge -- 40 kuni 60 % --, nii et elektrienergiat annab 50-liitrine balloon meile umbes 20 kWh. Ehk: kilovatist võimsust saame 20, kahekilovatist aga 10 tunni jooksul.
Artiklis oli ka kirjas, et sellise 1-kilovatise kütuseelemendi kütusekulu on 65 g/h. See annab tööajaks ca 14 tundi, ja mitte 20, nagu ma optimistlikult pakkusin. (A' võib-olla on vesinik balloonis kõrgema rõhu all kui 200 bar).
Nii et ma oma kodumajapidamise elektrisüsteemi selle aparatuuri peale üles ei ehitaks.

[Kriku]

4. Kogu selle überkalli süsteemi väljundvõimsus on 1kW ... tõsiselt?

Sa leidsid kuskilt mujalt midagi maksumuse kohta...?

[Kilo Tango]

4. Kogu selle überkalli süsteemi väljundvõimsus on 1kW ... tõsiselt?

Sa leidsid kuskilt mujalt midagi maksumuse kohta...?

Sarnane süsteem mujalt: https://www.fuelcellearth.com/fuel-cell ... fuel-cell/
$5,700.00
See on ainult kütuseelement. Kogu vesiniku käitlemise, varundamise ja vee ära juhtimise süsteem tuleb sinna juurde ehitada. Pluss automaatika ja varuküte (kütuseelemendid ei tohi minna alla nulli). Nii, et see hind läheb sealt veel julgelt mõni paar tuhat ülespoole.

Avariitoite jaoks per 1kW on see ikka pöörane hind. Kui on mure selles, et "äkki kaob võrguvool pikemaks ära", siis:
1. Vesinikku ei pruugi saada olla.
2. Muude kütuste varundamisega on lihtsam. Kui bensiini/diislit ei taha, on olemas ICE põhised süsteemid erinevate alkoholide (etanool, metanool) ja CNG-ga.
3. Avariitoite puhul maksab peamiselt selle olemasolu. mitte niivõrd käitamine. Normolukorras ei tohiks avariitoide üldse töötada.

[Some]

PowerUP edasimüüjalt ostes ca 10000
https://ewaypropulsion.com/products/pow ... 1187526832

[Kriku]

Tjah, 10k on tõesti omajagu.

[Smith]

"Mõistlik" ol mõiste, mida palusin defineerida antud puhul. Mina ei näe selles lahenduses midagi mõistlikku. Mõned põhjused:

Mina ütlesin, et on mõistlik, aga ei tea hinda,
sinu vastuses jõuavad kõik argumendid hinnani. Nii, et palun loe teinekord mõttega läbi.

Mis sellel kõigel biometaaniga pistmist on jääb mulle sügavalt arusaamatuks.

Mõlemat on võimalik koha peal toota, tõsi, vesinikku alles hakkab Alexela tootma. Naftamaardlaid meil teatavasti Eestis ei ole.

Kui on mure selles, et "äkki kaob võrguvool pikemaks ära", siis:
1. Vesinikku ei pruugi saada olla.

Ei pruugi olla ka bensiini- ja diislikütust. Igatahes on suurem võimalus Eestis vesinikku toota kui naftaprodukte.

Nagu ma ütlesin - ei tea hinda ja head akf-id valgustasid, et tõesti see ääretult kallis on. Samas, kui erafirma turutingimustes on leidnud, et tahavd proovida siis mis selles halba on? Igasugune kohapeal tooteva energia on minu arvates hea ja tehnoloogia arenedes tulevad ka hinnad kindlasti alla.

[Kilo Tango]

Tuleb välja et sarnaselt muudele suurtele süsteemidele tahavad ka industriaalses mahus elektrolüüserid enam-vähem stabiilset toidet, mitte nii nagu kipub tulema tuulest ja päikesest. Ja seda mitte ainult majanduslikel põhjustel:

https://www.hydrogeninsight.com/product ... -1-1566679

[Kilo Tango]

...

Mina ütlesin, et on mõistlik, aga ei tea hinda,
...

Kuna sa mõistet kuidagi ei sisustanud, siis pidin seda ise tegema. Mistahes energia tootmisel on "mõistlik" ALATI hinnaga seotud.

[Smith]

...

Mina ütlesin, et on mõistlik, aga ei tea hinda,
...

Kuna sa mõistet kuidagi ei sisustanud, siis pidin seda ise tegema. Mistahes energia tootmisel on "mõistlik" ALATI hinnaga seotud.

Ei tea. Vene energiakandjad on oluliselt ODAVAMAD, aga ometi katsume eelistada muud, ehk siis MÕISTLIK on osta mujalt.

[Kilo Tango]

...
Kuna sa mõistet kuidagi ei sisustanud, siis pidin seda ise tegema. Mistahes energia tootmisel on "mõistlik" ALATI hinnaga seotud.

Ei tea. Vene energiakandjad on oluliselt ODAVAMAD, aga ometi katsume eelistada muud, ehk siis MÕISTLIK on osta mujalt.

See läheb juba mõttetuks targutamiseks, aga see, kui miski on millegagi seotud, ei tähenda, et see ei võiks olla seotud veel millegi muuga. Energia puhul konkreetselt on hind vägagi oluline, aga mitte nii oluline, et kaaluks üles mõistliku erinevuse korral julgeoleku argumenti. Samas kui erinevus on väga suur võib kahjustada saada majandusjulgeolek. Majandus, sinder, on mitme muutujaga mäng, kassatead.

[OLAVI]

Tele 2 katsetab mõnel pool mobiilimastide elektrivarustuse tagamiseks vesiniku generaatoreid.

Tele2 Kostivere mobiilimasti seadmeruum on üsna tühi, selle ühe seina ääres riiulites asuvad mobiilivõrgu seadmed, ruumi teises nurgas aga kaks lauaarvuti suurust kasti. Need on PowerUPi vesinikugeneraatorid, uue tehnoloogiaga elektritootmise seadmed, mis peaksid kaua ja puhtalt mobiilivõrgu tugijaamale elektrikatkestuse ajal energiat andma.

Tele2 tehnoloogiadirektor Tanel Sarri ütleb Kostivere masti all, et põhilised põhjused, miks nad Eesti iduettevõtte PowerUP vesinikulahendust katsetavad, on puhas energia, mida vesinikuelemendid annavad ning mugavam võimalus järgmisest aastast kehtima hakkava tugijaamade vastupidavuse nõude täitmiseks: «siis peavad tugijaamad elektrikatkestuse ajal vastu pidama vähemalt kuus tundi. Imelik oleks seda hakata tagama diiselgeneraatoritega, kui mujal maailmas diiselmootoritest loobutakse, akusid aga läheks nii pikaks ajaks vaja väga palju võrreldes vesinikugeneraatoriga.»

Ruumi võtab vesinikutoitel seade tõesti väga vähe, umbes sama palju kui kaks lauaarvuti kasti, üksteise peal on kaks vesinikugeneraatorit, millel kummalgi võimsust 1 kW.
https://tehnika.postimees.ee/7864863/va ... neraatorit

Kostivere on Wiki andmetel väike alev, kus on 765 elaniku (31.12.2021) ja seal võib 1kW seadmest isegi abi olla. https://et.wikipedia.org/wiki/Kostivere#cite_note-1

Mul on aegajalt põhjust külastada ühte Tallinna äärelinna territooriumil asuvat mobiilitugijaama ja olen seal huvi pärast vaatanud, et kui suurt võimsust kasutatavad seadmed tarvitavad.

Selles jaamas kasutavad Elisa ja Telia 3x2kW toiteplokke aga Tele2 kasutab 6x2kW toiteplokke.
Muidugi kriisis saab andmeside energiasäästuks välja lülitada ja jätta ainult 2G aeglase side tagamiseks aga mobiilimaste on ikkagi palju ja kõikide nende elektrivarustuse maksavad ikkagi kliendid kinni.

Ehk siis seaduse kohaselt võib operaator üle 6 tunni kestva elektrikatkestuse korral seadmed välja lülitada ja "kõik on korras" ning kui 6 tunni jooksul ei õnnestu elektririkkest teatada EE rikkeliinile, kas siis jääb ainuke võimalus postiga EE'le tähitud paberkiri saata?