Vene vs. Lääne tankid
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Turbiinmootori probleem on palju suurem õhukogus, mida mootor põlemiseks vajab ja sellest johtuvalt on vaja palju suuremat õhukogust ka puhastada.
Diisel on siin vähenõudlikum.
Samas kasutab ka vene pool turbiintanke (T-80), seal peavad ju (T-72ga võrreldes) olema analoogsed probleemid. Suurem põlemisõhu kogus, suurem filtreerimisvajadus ja sellest ka suurem kõntsa hulk filtrites, mida on puhastada tarvis. 1250 vs 1500 hj vahe on üsna väike, et see palju päästaks.
Teine probleem on selles, et jalavägi ei saa end rünnakul tanki taha peita. Kui gaasi anda, siis tanki taga on selline kuumus, et kulmukarvad kõrbevad.
Kui M1A2 maanteel sinust möödub, siis sellist soojaefekti pakub veel ilmselt sinust mööda ruleeriv reaktiivhävitaja. Diiseltankil seda probleemi pole - kui vaid summutist tulev tomu hinge kinni ei võta. Ei jutusta ümber netitarkust, ise kogetud. Aga sama probleem peab olema ka T-80-l, kuskilt peab see tohutu kuum heitgaasikogus ju välja tulema. Seda on palju, turboprollerlennukitel pidada heitgaas andma 10% mootori veojõust.
Diisel on siin vähenõudlikum.
Samas kasutab ka vene pool turbiintanke (T-80), seal peavad ju (T-72ga võrreldes) olema analoogsed probleemid. Suurem põlemisõhu kogus, suurem filtreerimisvajadus ja sellest ka suurem kõntsa hulk filtrites, mida on puhastada tarvis. 1250 vs 1500 hj vahe on üsna väike, et see palju päästaks.
Teine probleem on selles, et jalavägi ei saa end rünnakul tanki taha peita. Kui gaasi anda, siis tanki taga on selline kuumus, et kulmukarvad kõrbevad.
Kui M1A2 maanteel sinust möödub, siis sellist soojaefekti pakub veel ilmselt sinust mööda ruleeriv reaktiivhävitaja. Diiseltankil seda probleemi pole - kui vaid summutist tulev tomu hinge kinni ei võta. Ei jutusta ümber netitarkust, ise kogetud. Aga sama probleem peab olema ka T-80-l, kuskilt peab see tohutu kuum heitgaasikogus ju välja tulema. Seda on palju, turboprollerlennukitel pidada heitgaas andma 10% mootori veojõust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Rasputitsast oled äkki midagi kuulnud?KategorieC kirjutas: ↑28 Dets, 2023 17:16 Milliste tingimuste poolest siis nö erineb Ukraina Euroopast?
Ei tahaks nagu hästi uskuda, et see rasputitsa seal natsidele eriline edulugu oleks olnud. Milles seisnesid T-34 eelised?KategorieC kirjutas: ↑28 Dets, 2023 17:16 Mis on need müstilised Ukraina eripärad, millega tanki konstrueerides arvestama peaks? Sakslased sõdisid sealkandis edukalt.
Rmš tüüpi roomikul on T158-st parem haardetegur.KategorieC kirjutas: ↑28 Dets, 2023 17:16 Esimest korda kuulen et "roomiku kontuur" on üleüldse mingi asi. Äkki täpsustad?
Mobiilsus on siiski parem kui rasketel lääne tankidel.KategorieC kirjutas: ↑28 Dets, 2023 17:16 Kas "Ukrainas sobilikule T-seeria tankile" on Ukrainas mingi edulugu osaks saanud?
War isn't a 100-meter dash, it's a marathon. Baseless optimism is a form of self-deception.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Vene tankid tehti nii palju kergemad, kuna venelased ei suutnud toota mootorit, mis oleks raskemat tanki suutnud sama kiiresti edasi viia. Et olla mobiilne, pidi tanki mass olema väiksem kui lääne tankidel.sg01 kirjutas: ↑28 Dets, 2023 16:43 Euroopas võibolla saab aga seal ukrainas esinevad aeg-ajalt teatavasti Euroopast vähe teistsugused tingimused. Vaevalt Abramsit konstrueerides seal neid ukraina eripärasid arvesse võeti. Samas T seeria tankide konstrueerimisel taoliste eripäradega kindlasti arvestati. Sellepärast saidki nad Abramsitest olema palju kergemad ja roomikud olema raskel maastikul edasiliikumiseks sobilikuma kontuuriga.
Abramsite turbiini pidi enamvähem kõiki kütuseid vajadusel tarbima - diislist kange alkoholini. See oli ka üks põhjus, miks turbiin valiti - kõik kütused vajadusel lähevad käiku.Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Dets, 2023 16:26 Aga et diisel on primitiivsetes oludes targem kui turbiin, siin võiks prantsuse tankistiga nõustuda. Ameeriklaste relvad ongi peamiselt kasutuseks ameeriklaste tingimustel ehk infra, baasid jne on olemas.
-
- Liige
- Postitusi: 805
- Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
No jätkame seni kuni modedel villand saab 

See ei ole mingi tolle piirkonna ainulaadsus. Ilmast tingitud läbimatut maastikku on ka mujal, see ei tähenda et iga mandripiirkonna jaoks eraldi tanke disainitakse.
Kui maa oli pehme, seisid mõlemad vaenupooled. Ja näiteks sakslaste tankide läbitung teedeta ja soisest Peipsi idakaldast Peterburi peale oli ikka päris muljetavaldav saavutus. Ka Tšerkassõ koti "lahtimurdmise" operatsioon oli üks suur mudas müttamine, kus oli küll keeruline, aga Saksa tehnika sai samaväärselt hakkama kui venelaste oma. Näiteid on.
No siin oleks mingit teadustööd vaja et selles selgusele jõuda. Kui Abramsi roomikult kummipadjad eemaldada, siis ma ei usu et nendel kahel roomikul maastikul mingit vahet on.
Seda oli näha venelaste Kiievi peale minekul, kus ainult teedel istuti ning ei saanud ka vene tehnika nende ilmastikuoludega hakkama. Ei vaidle et kerge tank ei ole maastikul võimekam, aga seni pole see eelis kusagil välja tulnud.
-
- Liige
- Postitusi: 1679
- Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Ah need on need lahjendatud eksportversioonid, mis niimoodi tähelepanu püüavad. Nagu tasuta reklaam või nii. There is no bad publicity, nagu öeldakse Meerikamaal. Aga selle vastu on ka rohi varsti tulemas. Räägitakse, et kui keevitaja Vasja ükskord kaineks saab, siis keevitatakse kõikidel tankidel torn peale kinni ja lõppeb see tornide pildumine ükskord ära. Plaan olla selline, et ühe üksuse torud keevitatakse kõik eri suunda. Siis on täielik ringkaitse tagatud.andrus kirjutas: ↑28 Dets, 2023 17:31Ma olen kuulnud mingist tornide heitmise võistlusest? Keegi targem äkki seletab lähemalt?KategorieC kirjutas: ↑28 Dets, 2023 17:164. Kas "Ukrainas sobilikule T-seeria tankile" on Ukrainas mingi edulugu osaks saanud?
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Multi-fuel diiselmootor on juba kasutusel 1960ndatest alates. Ka nõuka tankidel.Abramsite turbiini pidi enamvähem kõiki kütuseid vajadusel tarbima - diislist kange alkoholini. See oli ka üks põhjus, miks turbiin valiti - kõik kütused vajadusel lähevad käiku.
See suvalise kütuse kasutamine toimub aga rämeda mootori omaduste ja ressursi langemise hinnaga, kujuta ette, mis häält teeb nt diisel, kus kasutada bensiini. Ehk siis mootorid on mõeldud ikkagi peamise "õige" kütuse jaoks, muu on hädavise. Kerged kütused sellistes tingimustes, mis on diislile või reaktiivküttele normaalseks põlemiseks tavapärased, kipuvad lihtsalt plahvatama.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Tankid, mille erisurve pinnasele on 1,0 kg/cm2 klassis vajuvad kõik mustmullavööndi märjal põllul kurguni sisse. Sellisel põllul saaks opereerida ehk MTLB-ga. Kõigepealt vajuvad põhja peale ja kui seal siis rabistada ja edasi-tagasi nõksutada, on lõpuks roomiku porilaudadeni sees. Suur probleem oli nende uppunud, kuid korras tankide kätte saamine, sest UKR evakuatsioonitehnika on ju samuti tankide peal ja küllap mõni kaugemale jõudnud tank jäigi suve ootama.Seda oli näha venelaste Kiievi peale minekul, kus ainult teedel istuti ning ei saanud ka vene tehnika nende ilmastikuoludega hakkama. Ei vaidle et kerge tank ei ole maastikul võimekam, aga seni pole see eelis kusagil välja tulnud.
Muide, sõja algusaegade, suhteliselt kerge T-34-76 sama näitaja on 0,76 kg/cm2. Panzer IV sama näitaja on 0,8-st ülespoole. Mingi eelis siiski oli, kuid mitte nii suur nagu propagandafilmides räägitakse (kus T-34d olla mudasel põllul Pz-III ja IV ümber tantsus löönud).
Selleks, et mudasel mustmullavööndi põllul eriliselt sisse vajumata sõita, on vaja erisurvet 0,4 ja vähem. Ükski vene tank selleks võimeline pole, ka BMP-d ja BMD-d pole, MTLB ainult.
Seal on mullakiht natuke teistsugune kui meil, selle sügavus on tohutu, pole nagu meil, et 0,5 m sügavusest algab juba kruus - taolise pinnase kandevõime on hoopis parem võrreldes nt 1,5 m paksu mullakihiga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Kas sa äkki viitad ka mingile allikale, kus väidetakse, et diisli või muu kraami põletamine Abramsi mootoris hävitab selle kiirelt?Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Dets, 2023 9:49See suvalise kütuse kasutamine toimub aga rämeda mootori omaduste ja ressursi langemise hinnaga, kujuta ette, mis häält teeb nt diisel, kus kasutada bensiini. Ehk siis mootorid on mõeldud ikkagi peamise "õige" kütuse jaoks, muu on hädavise. Kerged kütused sellistes tingimustes, mis on diislile või reaktiivküttele normaalseks põlemiseks tavapärased, kipuvad lihtsalt plahvatama.Abramsite turbiini pidi enamvähem kõiki kütuseid vajadusel tarbima - diislist kange alkoholini. See oli ka üks põhjus, miks turbiin valiti - kõik kütused vajadusel lähevad käiku.
Samal ajal kirjutatakse, et kütus, mida Abrams tarbib on praktiliselt diisel va selle määrdeomadusteta.
https://theaviationgeekclub.com/not-onl ... own-fuels/‘Jet fuel is basically kerosene which is basically diesel. Everything in the Army runs on JP-8 now as does the Air Force. It does burn cleaner than commercial diesel but lacks the lubricating properties meaning you need to add a bottle of special additive to run a diesel engine not made for it without long term damage (Short term especially if there is still diesel in the tank is perfectly fine).
‘So, the M1 does normally run on diesel everyday which is Jet fuel
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Kui me rääkisime, et Abrams töötab "kõigega", miks me siis piirame näite ära nüüd diisliga, mis on reaktiivküttele kõige sarnasem kütus?
Vaata mis need allikad ütlevad nt bensiini või piirituse kohta?
Vaata mis need allikad ütlevad nt bensiini või piirituse kohta?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Kui sa oleksid võtnud lahti selle lingi mille ma siia kopeerisin, siis oleksid sa sealt saanud vastuse oma küsimuseleKapten Trumm kirjutas: ↑29 Dets, 2023 10:20 Kui me rääkisime, et Abrams töötab "kõigega", miks me siis piirame näite ära nüüd diisliga, mis on reaktiivküttele kõige sarnasem kütus?
Vaata mis need allikad ütlevad nt bensiini või piirituse kohta?
Aga see on ammu teada, et sa mingeid linke ei loe kunagi.‘What the gas turbine allows it to do is run on absolutely anything that is flammable enough.
‘Gasoline of any grade?: Check
‘Diesel of any grade?: Check
‘Any percentage of Ethanol fuel to include Pure Ethanol?: Check (it will run on Bacardi 151 all day)
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
No muidugi, kui Lahesõja tankist ütleb, et sõidab viskiga, siis sõidab.
Küsimus pole üldse selles, kas tanki mootor suudab töötada muu kütusega (kahtlemata suudab), vaid selles, kas tagasilöögid muu kütuse kasutamisest mootori töökindlusele ja elueale on vastuvõetavad. Muud kütused, eriti reaktiivküttest üsna erinevate omadustega kerged süsivesikud (bensiin ja etanool) on mõeldud ajutise hädavariandina, kuniks saabub õige kütus, mitte pidevaks ekspluatatsiooniks.
Tänapäeva sõiduauto töötab ka suhteliselt rahuldavalt etanooliga bensiini asemel, kuid ei pea vastu selle pikemale kasutusele.

Küsimus pole üldse selles, kas tanki mootor suudab töötada muu kütusega (kahtlemata suudab), vaid selles, kas tagasilöögid muu kütuse kasutamisest mootori töökindlusele ja elueale on vastuvõetavad. Muud kütused, eriti reaktiivküttest üsna erinevate omadustega kerged süsivesikud (bensiin ja etanool) on mõeldud ajutise hädavariandina, kuniks saabub õige kütus, mitte pidevaks ekspluatatsiooniks.
Tänapäeva sõiduauto töötab ka suhteliselt rahuldavalt etanooliga bensiini asemel, kuid ei pea vastu selle pikemale kasutusele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Tõsiasi on muidugi see, et senikaua, kui kompuuter suudab rehkendada õiget kütusesegu, ei ole tänapäevasel turbiinmootoril väga vahet, mis vedelkütust seal põletada (eeldusel, et see on mõistliku viskoossusega ja sõttib kergesti). Gaasiturbiin on kolbmootorist märksa agnostilisem kütuse suhtes juba oma ehituse tõttu. Ainsad, mis valest kütusest ennast häirida võivad lasta on kütuse etteande süsteemi elemendid (tihendid, pumbad jms.). Oluline on, et TIT (Turbine Inlet Temperature) ei ületaks normatiivset.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Kas nende kergete süsikatega mitte ei hakka toimuma mingit plahvatuslikku põlemist, diisel ja reaktiivküte pole nii kergesti aurustuvad ja pauku tegevad. Kui üritada nt bensiiniga kütta diiselmootorit as it is, siis sellise komprimeerimise juures toimub nt segu plahvatus juba survetakti ajal, enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu. Mis tähendab, et võimsus langeb kõvasti (põlemine töötab mootorile vastu) ja mootor käib killadi-kolladi.
Multikütuselise diisli puhul eks nad vähendavad ülelaadimist sellise asja vältimiseks (mistõttu surve silindris langeb). Parolas sai uuritud T-72 ja Leopardi mootorit, seal ma mingeid süüteküünlaid kergete süsikatega töötamiseks ei suutnud fikseerida. Muidugi, võibolla kõike polnud näha. Turbiinmootoril tuleks sama asja tegemiseks langetada turbiinide pöördeid (millega langeb õhu kokkusurumine), mis omakorda vähendab tuntavalt võimsust.
Multikütuselise diisli puhul eks nad vähendavad ülelaadimist sellise asja vältimiseks (mistõttu surve silindris langeb). Parolas sai uuritud T-72 ja Leopardi mootorit, seal ma mingeid süüteküünlaid kergete süsikatega töötamiseks ei suutnud fikseerida. Muidugi, võibolla kõike polnud näha. Turbiinmootoril tuleks sama asja tegemiseks langetada turbiinide pöördeid (millega langeb õhu kokkusurumine), mis omakorda vähendab tuntavalt võimsust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Miks? Mitte mingit põhjust ei ole pöörete langetamiseks. Pigem on probleem selles, et sama energia kätte saamiseks kulub rohkem kütust (kuna süsinikku on vähem). Mingit plahvatamist seal ei toimu, sest gaasiturbiinis toimub kütuse pidev pihustamine põlemiskambrisse, kus see süttib. Lihtsalt põleb kiiremini ära.Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Dets, 2023 11:54 ...Turbiinmootoril tuleks sama asja tegemiseks langetada turbiinide pöördeid (millega langeb õhu kokkusurumine), mis omakorda vähendab tuntavalt võimsust.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Meil on siin praktilise kogemusega tankist ja tema vastu vaidleb isik, kelle kokkupuude Abramsiga seisnes tema enda sõnul tanki väljaheitegaaside sissehingamises.Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Dets, 2023 11:30 No muidugi, kui Lahesõja tankist ütleb, et sõidab viskiga, siis sõidab.![]()
Kumba küll uskuda?

Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline