Kilo Tango kirjutas: ↑30 Dets, 2023 13:08
Tuletan meelde, et NuScale puhul on tegemist startupiga, mis üritab nullist rajada uut reaktorit.
Mitte ainult. Tegu on üsna väikese võimsusega reaktoritega (77MW), mida on vaja tosinkond uputuda vette "maailma suurimasse ujulasse", mis tähendab (energiamahu kohta) rekordsuurt betoon-konteinerit, mis peab omakorda vastama väga-väga kõrgetele seismilistele standarditele, mis kehtivad ainult väga suurtele tammidele ja tuumajaamadele:
Lisaks peavad reaktorid üle elama täis kütusepaakidega reisilennuki otsetabamuse (ilmselt saavutatud nende betoonjurakatega reaktorite kohal) - mis on nõue nii USAs kui ELis. Nuscale'i 100% pasiivse jahutusega disain on mitmes mõttes äärmiselt innovatiivne aga selle Achilliuse kand ongi suuresti selles, et seda betooni tuleb selle passiivjahutatud "ujula" tõttu valada
MW kohta kõvasti rohkem kui isegi väga kallitel suurtel reaktoritel (rõhutan, MW kohta, mitte summaarselt).
Tuumajaama ehituskulud lääneriikides
Kui keegi siit kommenteerijates oleks viitsinud ka kuulata mida oma ala eksperdid
Lääne tuuma-jaamade ehituskuludest räägivad (viidatud ajale) siis reaktorihoone "materjalikulud" (see tähendab kõike seal sees, reaktorid ise, torud, pumbad, soojusvahetid - absoluutselt kõik reaktorihoonesse kuuluv, k.a. betoon) moodustavad vaid
20-25% kõigist jaama ehituskuludest.
Seega isegi kui teha vabrik, mis valmistab
tasuta moodul-mikroreaktorite komponente (ja ükski >10MW reaktor ei tule põhimõtteliselt ühes tükis vaid tuleb konstrueerida ülitäpse legona kohapeal) ja need vupsavad sealt välja hetkega, saad sa ikka kokku hoida pariamal juhul
vaid veerandi jaama ehituskuludest.
Seevastu
50-60% kuludest on nn "paigalduskulud" (videos
13:50 alates ja edasi) - kohapealsed ehitustööd ja selle kulud. Väga suures osas just seismilised uuringud, konkreetse jaama konkreetsest asukohast tingitud inseneritööd (korduvkasutust jaamade vahel ei saa olla tulenevalt seadusest). Kuna betoonkuppel peab vastu pidama reisilennuki otsetabamusele, on selle armatuur megatihe, mis teeb ka ühtlase valamise väga keeruliseks Lisaks tuleb see armatuur paigaldada nn "mikroni täpsusega", muidu lõhu kõik ära ja tee uuesti (mis USAs reaalselt juhtus!).
Kõik modeleerimiskulud ka, selle vastupidavuse hindamiseks just konkreetses kohas asuva konkreetse jaama jaoks.
Siin on viide ühele päris põhjalikule teadustöö antud kuplite hindamisest seismilisest seisukohast. Kogu lennukitabamuse teema on veel eraldi:
Ja ülalviidatdu numbrid (25% vs 50%) on kõik
arvestamata intressikulusid, mis tuumajaamadel on väga-väga kõrged ja vähendavad selle osakaalu veelgi.
Tore jutt, aga kust numbrid pärinevad?
Need ei ole mini ajakirjaniku või lobisti visatud numbrid. Need pärinevad põhjalikust (245 lehekülge) Lääne tuumajaamu analüüsinud
MIT raportist, mida videos intervjueeritav professor Jacopo Buongiorno kommenteerib (hinnajutt on 2. peatükk alates 31 lk, lisaks lisa H).
Muuhulgas on seal selline tore graafik vajalikust betooni/terase hulgast MW kohta eri reaktoritüüpidel. Tõin eraldi välja
USA 15+ miljardit per reaktor maksnud AP-1000 ja Nuscale'i:
Sealt leitav ESBWR on muide Fermi väljavalitud BWRX-300 eellane. BWRX-300 peaks vajama
50% vähem betooni MW kohta:
Using a combination of modular and open-top construction techniques, the Nth-of-a-kind BWRX-300 can be constructed in 24-36 months while achieving an approximate 90 percent volume reduction in plant layout. In addition, reducing the building volume by about 50 percent per MW should also account for 50 percent less concrete per MW—a significant improvement in both affordability and advantageous size.
Ja nagu ülal mainitud, küsimus ei ole selle betoonis iseenessest, vaid kui palju ülikulukaid seismilisi uuringuid, modeleerimisi jms tuleb teha ja kui keeruline, aeganõudev ja kulukas on selle nõuetele vastav valamine, kõige selle järelvalve ja ülekontroll. Põhikulu sealt muidugi omakorda moodustavad personali palgad.
Tugitooliteadlased võivad muidugi selle kõike hetkega jamaks kuulutada väidetega stiilis: "Ma ei tea, minu saunapõranda valamine oli küll lumme kusta, mis see tuumajaam siis niiväga ära ei ole!". Neil paluks siis viidatud intervjuu vähemasti ära kuulata või lugeda seda uuringut, mis paraku just seda väidab üheks põhikuluks olevat. Vaateles põhjalikult Olkiluoto, Flamanville, Hinkley C, Vogtle 3 &4 , V.C.
Summer, ja AÜE Barakah reaktorite ehitust. Kusjuures see MITi uuring koostati 2018. kuigi enamik neid jaamu on kas senimaani ehituses, valmisid 2023 (Olkiluoto, Vogtle, Barakah) või on neist loobutud (Summer). Seetõttu on ehk kasulikumgi kuulata seda (vaid kahe kuu vanust) intervjuud uuringu peaautoriga.