Laar: September 1944 (2007)

[MOrav]

Mart Laar
September 1944. Otto Tiefi valitsus

1944. aasta sügisel tõusid mitmed totalitaarsete suurvõimude poolt ikestatud rahvad võitlusele vabaduse eest, üritades okupantide lahkumist kasutades taastada riiklik iseseisvus. Pariisi ja Varssavi ülestõusude kõrval kuulub samasse kategooriasse Otto Tiefi valitsuse katse taastada Eesti iseseisvus 1944. aasta septembris. Nii nagu 1918. aastal, haarati nüüdki võimuvahetusel tekkinud vaakumit kasutades võim enda kätte, seati ametisse seaduslik valitsus ning heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Tiefi valitsuse liikmed teadsid, et tegemist on lootusetu ettevõtmisega. Ometi täitsid nad Eesti Vabariigile antud vannet lõpuni, kinnitades kogu maailmale Eesti tahet elada vabana. Käesolev ülevaade on pühendatud 1944. aastal Eesti Vabariigi eest võidelnud meeste-naiste mälestusele. Paljude nende hauakohad on tänaseni teadmata ning tähistamata, olgu siis see raamat neile tagasihoidlikuks mälestusmärgiks.

Püsikliendi hind 189.10 krooni
Tavahind 199 krooni

Ilmumisaasta 2007
Kirjastus Varrak

Formaat KK
Lehekülgi 390
Mõõtmed 145x215

Lisamise aeg 24.02.2007

http://www.apollo.ee/product.php/0303909

*

http://www.rahvaraamat.ee/?id=62&no=R05 ... 5f0a23e1aa

[Prinz Eugen]

Mõned mõtted peale raamatu lugemist:

1. Nagu 1939.aastalgi pidas eesti eliit vastupanu sõjalises mõttes mõttetuks ja soovitas pigem põgeneda. Seda arvasid Tief, Sinka, Talpak ja lõpuks isegi Pitka.
Pitkapoiste vastupanu oli rahvaalgatuslik, stiihiline, tekkinud võitlusgrupid pigem anarhistlikud salgad noorte ohvitseride või sõdurite juhtimisel.

2. Sakslaste umbusk eestlaste vastu oli täiesti õigustatud, sest eestlased suhtusid neisse kui ajutistesse liitlastesse hetkel vaenlase nr 1 vastu. Pealegi oli sakslastel kurbi kogemusi hiljutiste liitlaste mässu või üleminekuga vaenlase poole (nende oma eeldatavates rahvuslikes huvides muidugi) - Itaalia, Rumeenia, Soome, Slovakkia näide.

3. Samas oli Narva rindelt taganevate Eesti üksuste häving ilmselt paratamatu, sest logistiliselt oli nende edukas taandumine rasketelt soos asuvatelt positsioonidelt võimatu missioon.
Tallinn-Narva maanteed ei saanud kasutada, sest taganevate Nordlandi, Nederlandi ja 11.diviisi järel liikus vene 8.armee.
Peale selle oli Alutaguse soodes paiknevaid eesti piirikaitserügemente sellele maanteele viia väga keeruline, sest vähesed teed olid viletsad.
Edukas taganemine oleks võimalik olnud vaid siis, kui piirikaitserügemendid oleks taganenud ENNE Steineri korpust.

4. Kui seni on jäetud sageli mulje, nagu oleksid kõik Saksa üksused septembris Eestist suure kiiruga taganenud, siis seeekord näitab Laar, et nii see siiski ei olnud.
Lõuna-Eestis Väike-Emajõel Valga ja Võrtsjärve vahel hoidsid meeletu surve all taganemisteed lahti 3 Saksa diviisi.
Emajõelt taganesid koos eestlastega 87. ja 563 Saksa diviis.
Lisaks tegutsesid mujal Eestis mitmed Nordlandi ja Nederlandi üksused, Põhja-eestis Gerocki grupp (seni ei ole selle kosseisust eriti juttu tehtud).

5. Tallinnas ei olnud Tiefi valitsusel tegelikult mingit reaalset võimu (samuti sakslastel), sest tema käsutuses ei olnud reaalset relvastatud jõudu (ehk ainult nn Pühavaimu grupp - paarkümmend soomepoissi lipnik Imant rebase juhtimisel).Ülejäänud eesti sõdurid ja Pitka Võitlusgrupp ei allunud mitte vähimalgi määral Tiefi valitsusele.
Tallinnas tegutsevatel sakslastel oli küllalt jõudu, et desarmeerida veel 21.septembril eesti sõdureid ja vallutada Pitka staap. Saksa sõjaväeasutused lahkusid tegelikult kas 21.sept õhtul või öösel.