Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Meil oleks ka ehk ülim aeg teha "ole valmis" uus äpp ja evitada täiendatud flaier? Ja suurendada oluliselt avatud supermarketite parklates varjumiskohtade arvu?

[Rändur]

Äpp on tõepoolest kaua uuendamata.

Kuid kas poleks aeg midagi tõsisemat ette võtta? Näiteks Punase Risti esmaabikursused suuremale osale elanikkonnast? Rohkem kui poolesajale korteriühistule varjendite korrastamiseks toetuse leidmine?

[Kapten Trumm]

kas korteriühistuid juba Eestis üle 6000 pole, neist 2000 Tallinnas?
Paarikümnele majale aastas toetust leida on nagu kirbu kaka otse öeldes.

[Rändur]

Õige jah, neid kes taotlesid, oli poolsada, kuid saajaid paarkümmend. Absurdne.

Septembris lõppenud rahastusvooru kaudu tahtis oma kortermaja varjumiskoha tingimusi parandada 56 ühistut, raha sai 27 ühistut.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12026 ... kama-saama

[Walter2]

Pakazuhha nagu öeldakse - linnuke vaja kuhugi kirja saada.

[Kapten Trumm]

PA-st oli kuulda, et rahuaegsete tulekaitselahenduse rikkumist ehk varuväljapääsude rajamist ja akende kinniladumist nad ei toeta
Varuväljapääs siis kontekstis, et luua eri trepikodade keldrisektsioonide (vahepeal on paneelsein) vahele suletavad läbipääsud, et ühe püstaku varisemisel pääseks mõne teise trepika kaudu välja.

Mina elasin kunagi majas, kuhu keldrisse oli rajatud midagi tänapäevase varjumiskoha vaimus - vene keeli siis "lihtradiatsioonivarje". Trepikodade keldrid olid omavahel käiguga ühendatud, põhiosa oli ilma akendeta, lagi oli toestatud vundamendiplokkitest laotud postidega (hästi sopiline kelder oli), keldris oli ventilatsiooniseade tolmufiltriga (käis elektriga ja vändast), keldris oli paar kraanikaussi ja kaks WC-d.

Kui eeldada, et see oli normikohane, siis lihtradiatsioonivarjeid oli ainult üksainus klass A-200, siis seda võib desifreerida nii, et kaitseb ülerõhu eest kuni 0,2 bar ja vähendab ioniseerivat kiirgust 200 korda.

[Rändur]

Suuremas osas puudutab kodanikukaitse linnasid ja korteriühistuid, aga mitte ainult.

Igatahes kajastub teema ka ajakirjanduses järjest enam.

https://arvamus.postimees.ee/7937433/se ... ktuuridele

Kas Eesti suurettevõtja, kohalik ametnik, kooliõpetaja, ühistranspordi juht või perearst teavad, kuidas tegutseda sõja puhkedes nii, et aidata end ja kogu ühiskonda oma töölõigus? Neist kõigist sõltub palju, aga vähesed on valmis, rääkimata juba tavalistest majapidamistest. Selles on süüdi valitsus(ed), kes peaks need teadmised teravalt kohale viima ja vajadusel suunama-sundima ettevalmistusi tegema ning harjutama. Oleme kõik koos süüdi, kui jääme mugavalt lootma «struktuuridele», nagu saavad endale lubada USA suurusega riigid.

On piinlik lugeda, kuidas mõned ehitusettevõtjad virisevad, et Soome eeskujul kohustuslik ehitistesse pommivarjendite projekteerimine on kulukas. Samal ajal ei suuda valitsus selles küsimuses õigusakte otsustavalt muuta. Teise Ukraina sõja aasta lõpus ei ole Eestil endiselt üleriigilist sireenide võrgustikku, mis on Ukrainas oma olulisust tõestanud. Seda arendatakse, kuid liiga aeglaselt.

Ma ei tea, kuidas suhtuks üks "keskmine" linnakorteris elav pere mõttesse, kui keegi pakuks välja: võtku ühistu laenu ja tehku ise varjend korda. EDIT: (täpsustagem summat) Ca 10-20-30 eurot lisakulu iga kuu paariks-kolmeks aastaks põhjendusel, et "ehk läheb tarvis" vist eriti toetust ei leiaks? Või mis?
Vajamineva raha suurusjärkudest oli äsja juttu:

„Summad olid erinevad, keskmine [taotlus] oli ca 45 000 eurot. Suurim oli ca 100 000 eurot, enamik jääb 35 000–40 000 euro kanti,“ rääkis päästeameti pressiesindaja Hanna Kangro. Kuna autonoomne elektrivarustus oli üks töödest, mis pidi tehtud olema, siis oli enamikul ka alternatiivse elektrivarustuse loomine generaatorite või akupankade soetamisena taotluses sees. „Ainult generaatori ostmiseks toetust ei antud. Eesmärk oli, et ruumid oleksid varjumiseks kohandatud, ning alternatiivne elektrivarustus on üks osa sellest,“ rõhutas Kangro.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12026 ... kama-saama

Ise elan linnast väljas, eramajas, kelder on, varud samuti. Kuid mulle pakub huvi, kas tõesti need tuhandete ühistute elanikud mõtlevad sõja korral linnast välja maale sugulaste-tuttavate juurde sõita? Või hoopis Eestist lahkuda? Selmet kergitada veidi rahakotti, ca 10-20 eurot kuus paaril aastal ja saada korralik varjendi.
Kui nii, siis on ju Metlevil õigus - loodetakse liialt riigi abile. Seda on näha juba tükk aega ka laiemalt, paljudes teistes küsimustes.

[Rändur]

Et ainult nutt ja hala tooni ei annaks, siis valitsus eraldas siiski päris kena kopika lisaraha.

https://kriis.ee/uudised/valitsus-erald ... nakaitseks

Elanikkonnakaitse arendamisele eraldab valitsus 30 miljonit eurot selleks, et suurendada inimeste teadlikkust ja valmisolekut kriisi ajal end ise kaitsta. Samuti selleks, et hoida ja suurendada tervishoiu ning sotsiaalkaitse valmisolekut inimeste abistamiseks kriisis.

Tervishoiu ja sotsiaalkaitse valmisoleku tagamiseks säilitatakse terviseameti ja sotsiaalkindlustusameti kriisideks valmistumise ja reageerimise võimekus. Samuti on plaanis suurendada riiklikke varusid ja jätkata koroonaviiruse ajal loodud nakkushaiguste seiramist, et tuvastada võimalikke ohtlikke viiruspuhanguid Eestis.

Ikkagi vähevõitu. Elanikkond peaks ise otseselt suurema osa panustama, mitte ootama, kuniks riik maksuraha jaotab.

[Kapten Trumm]

Ma ei tea, kuidas suhtuks üks "keskmine" linnakorteris elav pere mõttesse, kui keegi pakuks välja: võtku ühistu laenu ja tehku ise varjend korda. EDIT: (täpsustagem summat) Ca 10-20-30 eurot lisakulu iga kuu paariks-kolmeks aastaks põhjendusel, et "ehk läheb tarvis" vist eriti toetust ei leiaks? Või mis?Vajamineva raha suurusjärkudest oli äsja juttu:

Neil kortermaajadel polegi mida, mida "korda teha". 99% kortermajade poolkeldrikorrused on varjendiks sobimatu konstruktsiooniga ja nõuavad selle rolli tõsisemaks täitmiseks sadu tuhandeid eurosid investeeringuid.

Põhiprobleemid:
1. õhukestest õõnespaneelidest lagi pole varisemiskindel - vajalik on laiaulatuslik toestamine. PA soovitused selleks on paras lollus - need puust prussid õhukese betoonpõranda ja lae vahel ei toesta suurt midagi. Selleks on vaja rajada korralikud betoonist tugipostid koos vundamentidega (keldri põrand on enamasti alla 10 cm armeerimata betooni liiva peal)
2. keldritel on palju aknaid - tuletõrje põhjendusel PA neid kinni laduda ei luba (vähemalt viimane jutt oli selline). Kuskohast võtavad tuhanded majad liiva ja liivakotte kriisi ajal - nt tänase ilmaga?
3. keldrid on tuletõkke pärast sektsioneeritud tavaliselt trepikodade kaupa. Üks varing - massihaud. Peavad olema läbipääsud läbi kogu maja (varuväljapääsu pärast)
4. enamike suurpaneelmajade soklisein on õhukesest seinapaneelist - ebapiisav kaitse. Soomes peab olema raudbetoon min 30 cm (kuni 140 inimest) või 50 cm (üle 140 in). Vähegi "spetsiaalsete" majade sokkel on laotud tavaliselt 50 cm paksust vundamendiplokist.
5. sissepääs (laeks trepikoja trepid) äärmiselt nadi varisemiskindlusega, uksed nõrgad.
6. puudub ventilatsioon seal pikemaks asumiseks.

PA soovitused on tehtud selllisel mugavalt välja valitud juhtude puhuks, nt S-300 plahvatab 50 m kaugusel. Siis tõesti, kui aknad on liivakottidega kinni laotud, on võimalused head. Aga kui tabab sama püstakut, on tulemuseks varing ja massihaud.

[nordlys]

https://www.rescue.ee/files/Uuringud/20 ... 83ee60637d

[Kapten Trumm]

Millele ma viitasin, on uuringus kirjutatu. Miks me konstrueerime endale sobivad (st kehvavõitu keldrites varjumise ideed toetavaid) stsenaariume?

2.2 Tõenäoseimad rünnakustsenaariumid
Detailsed arvutustulemused eri relvaliikide plahvatuste poolt tekitatavate purustuste kohta on
esitatud lisa 1 tabelites 1 kuni 3.
2.2.1 Rünnak õhutõrje raketisüsteemiga S-300
Raketi lõhkepea laengu mass taandatuna TNT-le on 100 kg. Selle detonatsioonil tekkiva
õhulööklaine ülerõhk 25 m kaugusel on ligikaudu 38 kPa, mille puhul purunevad ehitise
olulised konstruktsioonielemendid ning remondikulude maksumus jääb suurusjärku 50 kuni
90% täielikest asenduskuludest. Õhulööklaine impulss plahvatusel on ligikaudu 260 Pa·s, kuid
arvestades eluhoonete tihedat paigutust, peegeldub see vahetus naabruses asuvatelt hoonetelt
tagasi, mistõttu on hoonet tabava õhulööklaine impulss algsest vähemalt kaks korda suurem,
ehk ligikaudu 520 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus (Fatality Factor) on üle 50%.
Raketi S-300 lõhkepea plahvatusel 50 m kaugusel elumajast on õhulööklaine ülerõhk ligikaudu
13 kPa, mis tekitab hoonele mõõdukaid kahjustusi, mille puhul remondimaksumus jääb
ligikaudu 20% piiridesse täielikest asenduskuludest. Plahvatuse impulss on esialgselt üle
13
130 Pa·s, kuid lähtudes lööklaine peegeldumisest naaberehitistelt peab arvestama impulsi
väärtusega vähemalt 260 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus jääb tõenäoselt 10%
piiridesse.
2.2.2 Rünnak tiibraketiga Kalibr (3M-14)
Raketi lõhkepea laengu mass taandatuna TNT-le on 625 kg. Selle detonatsioonil tekkiva
õhulööklaine ülerõhk 25 m kaugusel on ligikaudu 120 kPa, mille puhul purunevad tavaehitised
peaaegu täielikult ning remondikulude maksumus on suurusjärgus üle 90% täielikest
asenduskuludest. Õhulööklaine impulss plahvatusel on ligikaudu 810 Pa·s, kuid arvestades
eluhoonete tihedat paigutust, peegeldub see vahetus naabruses asuvatelt hoonetelt tagasi,
mistõttu on hoonet tabava õhulööklaine impulss algsest vähemalt kaks korda suurem, ehk
ligikaudu 1620 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus (Fatality Factor) on kuni 90%.
Raketi S-300 lõhkepea plahvatusel 50 m kaugusel elumajast on õhulööklaine ülerõhk ligikaudu
33 kPa, mis tekitab hoonele tugevaid kahjustusi, mille puhul purunevad ehitise olulised
konstruktsioonielemendid ning remondikulude maksumus jääb suurusjärku 50 kuni 90%
täielikest asenduskuludest. Plahvatuse impulss on esialgselt üle 440 Pa·s, kuid lähtudes
lööklaine peegeldumisest naaberehitistelt peab arvestama impulsi väärtusega vähemalt
880 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus on ligikaudu 50%

[Rändur]

Sa ei oska kastist välja mõelda! Mis siis, et raha pole - varjendid polegi tähtsad. Lihtsalt ... varjuge!
Nali naljaks, aga teema on jätkuvalt kuum.

Tänases 16.01.2024 Delfis
Intervjuu päästeameti peadirektoriga: uut maa-alust Eestit pole vaja inimeste kaitseks ehitada

Kas siis varjendid või varjumiskohad?
Mulle väga meeldiks, kui saame Eesti inimestele varjumisest rääkida, ilma et laskuksime terminitesse. Päästeameti eesmärk on, et inimesed teaksid, millised kohad neile sõjalise ründe korral kaitset pakuvad, ja neid kohti on Eestis palju. Me peame lihtsalt asjale natuke loomingulisemalt lähenema, kui mõtlema sellele, et meil on ainult Soome eeskujul mingisugused varjendid kuskile loodud.

Sõjalise ründe korral pakuvad kaitset nii keldrid, maa-alused parkimismajad, tunnelid, ilma akendeta siseruumid kui ka suurte kortermajade madalamad korrused. Kõige tähtsam on, et inimesed oleksid siseruumides. See on kõige suurem kaitse.

Aru peame me saama aga sellest, et kõik hooned ei kaitse, kui nad saavad otsetabamuse. Kahjuks ei kaitse otsetabamuste eest ka varjendid. Sõjatööstuses kasutatakse väga palju spetsiaalseid punkrivastaseid ründerelvi: kui on teada, mida tahetakse rünnata, ja kui see koht on piisavalt oluline, siis seal neid relvi ka kasutatakse. Meie eesmärk ei ole inimesi ühte kohta kokku tuua ja anda võltsturvalisust. Meie eesmärk on, et inimesed teaksid, mis neile kaitset pakub, ega muretseks ülemäära selle eest, kas selle asja nimi on varjend, varjumiskoht, avalik varjumiskoht või turvaruum. Maailmas ei ole olemas varjendile mõeldud standardit. Kõige rohkem räägime standardite mõttes Soomes kehtestatust, aga see ei ole mingi ülemaailmne standard. Me võime nimetada asju nii, nagu ise soovime.

Ega kaitsevägi ei taha ju ka, et inimesed tänavale jookseksid.

Oleme kindral Martin Heremiga sellel teemal hästi palju rääkinud ja oleme samal arusaamal, et tähtsad pole varjendid, vaid et inimesed oleksid varjunud. Avalikele varjumiskohtadele märgi panek on oluline aga seetõttu, et inimesed teaksid: sellesse kohta saan minna, kui olen rünnaku ajal tänaval. Avalike varjumiskohtade puhul lepime hoone omanikuga kokku, et nad oleksid valmis ja teeksid uksed lahti. Ja inimesed saavad sinna minna.

Kaugel märgistamisega olete?
Umbes 10% elanikele (u 150 000 inimesele) on mahu järgi praegu avalikke varjumiskohti märgistatud. Oleme käinud valdavalt läbi omavalitsustele ja riigiasutustele kuuluvad hooned, järjest rohkem oleme teinud koostööd ka eraettevõtete ja kaubanduskeskustega. Töö käib. Avalikud varjumiskohad oleme inseneridega üle vaadanud, et selgitada, kas keldrikorruste vahelaed piisavalt tugevdatud ja kas on mitu väljapääsu.

Miks ei tasu varjumise puhul Soomelt eeskuju võtta?
Esiteks, Soome on saanud seda süsteemi üles ehitada väga pika aja jooksul. Teiseks, Soome standardid on sellised, milleni meie ei plaani minna. Soome on valmistunud tuumasõjaks, mitte lihtsalt selleks, et keegi pommitab, ja sellepärast on neid varjendeid tehtud teistel põhimõtetel. Eestis peame vaatama sellele süsteemile kui 50 hallile varjendile.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120262398 ... ks-ehitada

Osalt võib ju kaasa noogutada - see, et me Soome eeskuju järgida ei suuda, ei tähenda veel seda, et üldse mitte midagi teha ei saa või et nüüd tuleks käed jõuetult rüppe lasta.
Teisalt oli eespool viidatud, Päästeameti enda tellitud Taltechi uuring suhteliselt nutuste järeldustega.
See väidet, et "Kahjuks ei kaitse otsetabamuste eest ka varjendid" vastab küll tõele, aga on veidi kavaldamise maiguga a la ükski varjend ei kaitse spetsiaalsete rakettide ja mürskude vastu, seega pole neid nagu mõtet ehitadagi? Küsimus on pigem selles, kas varjend kaitseks S-300 või muu levinuma raketi otsetabamuse vastu.

Huvitav oleks näha kalkulatsioone, mis läheks maksma otsetabamuse vastu kaitsvad variendid x-% Tallinna, Tartu või teiste linnade elanikele. Näiteks linnaosade kaupa. Palju läheks maksma hoopis vastav õhutõrjesüsteem. Kui endal raha pole - kas EL annaks sellest suurema osa? Kas on üldse küsitud? Hetkel on meil eriti huvitav seis - Hispaania NASAMS oli mõnda aega õlekõrreks ja nüüd pole sedagi.

[Kapten Trumm]

Soomes kasutatav, kõige lahjem S1 kategooria varjend on vastupidavusega, et paneelmajast jääb sellise ülesurvega järgi vaid lage plats.
Ja NATO vs VF sõda kindlasti ju mingit tuumarelva ohtu ei sisalda.....

NSVL ajal lihtradiatsioonivarjeteks ehitatud poolkeldrikorrused (vundamendiplokkidest sein, kandepostidega lagi) olid vastupidavusega 0,2 bar. Mustamäe suvakeldrid on ilmselt nõrgemad. Soome S1 on 1,0 bar.

Kahjuks üsna ebaprofessionaalne hirmutamistjutt, varjend pommi eest ei kaitse jne. Paneelmaja kelder või usteta jalakäijate tunnel kaitseb palju vähem. Ukrainas on küll ja veel neid "varjunud" inimestega keldreid ekskavaatoriga lahti kaevatud (koos inimjäänustega mõistagi). Kõige tuntuim on vist Mariupoli teatri kelder.

Soome on valmistunud tuumasõjaks, mitte lihtsalt selleks, et keegi pommitab, ja sellepärast on neid varjendeid tehtud teistel põhimõtetel.

Ei ole tõsi. Soome on valmistunud KA tuumasõjaks, kuid varjend selleks tarbeks on põhiosas (eelkõige betoonkonstruktsioon) analoogne. Tuumavarjend erineb pommivarjendist selle poolest, et seal peab olema võimalik olla vähemalt 3 päeva. S-300 rakett, mis lõhkeb 25 m kaugusel seinast, avaldab umbes samasugust efekti varjendi konstruktsioonile kui kui tuumaplahvatuse lööklaine. Soome varjendiehituse mentaliteedi üks alustalasid on suhteliselt kergelt üle elatud kolm veebruaripommitamist 1944 -järelikult on võimalik, järeldati.

[Kapten Trumm]

Huvitav oleks näha kalkulatsioone, mis läheks maksma otsetabamuse vastu kaitsvad variendid x-% Tallinna, Tartu või teiste linnade elanikele. Näiteks linnaosade kaupa. Palju läheks maksma hoopis vastav õhutõrjesüsteem. Kui endal raha pole - kas EL annaks sellest suurema osa? Kas on üldse küsitud? Hetkel on meil eriti huvitav seis - Hispaania NASAMS oli mõnda aega õlekõrreks ja nüüd pole sedagi.

On siin foorumis tehtud ja on selgunud, et varjendid on odavamad. Tallinna linna tõenäoliselt alles jäävatele inimestele per nase 0,75 m3 varjendipinda ehitada (Soome norm) kulu eest saab üheainsa IRIS-T patarei.

[mart2]

...
Tänases 16.01.2024 Delfis
Intervjuu päästeameti peadirektoriga: uut maa-alust Eestit pole vaja inimeste kaitseks ehitada

Kas siis varjendid või varjumiskohad?
Mulle väga meeldiks, kui saame Eesti inimestele varjumisest rääkida, ilma et laskuksime terminitesse. ...

https://epl.delfi.ee/artikkel/120262398 ... ks-ehitada
...

Kogu pika jutu kõige olulisem osa!
Kui ei kasuta termineid, siis mis iganes öelda või suisa jama ajada, saavad alati teised valesti aru ...