Venemaa ootamatu rünnak

[Madis Reivik]

Ühtlasi unustatakse permanentselt ära, et Ukraina oli suhteliselt laostunud riik, sisevastuolud ja korruptsioon aga ikkagi orkid ei ole suutnud suurt midagi korda saata.
Aga EUs on Poola kes on võrreldes Ukrainaga hambuni relvastatud ja ajaloolisest ei ole neil mingeid illusioone.

Ma ei usu et orkirämps isegi 1:1 seisu korral poolakatest jagu saaks. Aga meil on ka teine naaber, Soome.

[Fucs]

Selle
viewtopic.php?p=464772#p464772
ja selle
viewtopic.php?p=722543#p722543
jätkuks.

Lihtsalt IMHO huvitav on võrrelda (ka osaliselt võrreldamatut, aga parema puudumisel, siiski).
Punasega siis märgistan ära meie oleksoloogilised objektid ja kohad kaardil.

Eesti VF piir.
Narva jõe pikkus koos veehoidlaga on 77km, edasi on piir mööda Peipsi ja Pihkva järvesid ca 127km ning Pihkva järvest Läti piirini on veel ca 134km [sirgelt linnulennul ca 55km].
Kokku ca 297km.

Eesti-Vene piir on 338,6 km pikk ning sellest 135 km paikneb raskesti läbitaval maastikul ja metsasel alal, 76 km on Narva jõgi ja 127 km on Peipsi järv.
https://www.siseministeerium.ee/tegevus ... iirihaldus

Seega 203km ei paikne n.ö. "raskesti läbitaval" alal.
Maastik on valdavalt soine ja metsane.

Otsides Ukraina sõjateatrist 24.02.2022 enam-vähem samadele parameetritele vastavat rindelõiku leiab kõige ligilähedasema koha Ukraina nn "põhjarindelt" Valgevene suunalt Kiievi suunal. Seal kirjeldatakse samuti maastikku kui soist ja metsast.
.

.
Suurimad puudused millegi võrdlemisel ja UKR Kiievi operatsiooni kandmisel Eesti kaardile on:
* Meil on põhjas meri ja toimuksid tõenäoliselt lisaks ka merelised operatsioonid, Kiievi suunal räägime ainult maismaa ja õhuoperatsioonidest.
* Vägede suurused erinevatel pooltel oleksid meie puhul ilmselt teistsugused kui Ukrainas Kiievi operatsioonis.
* UKR puhul ei ole tegemist NATO liikmesriigiga ja kõik sellest tulenevad erisused.
* Tšernigovi suunalt (Dnepri paremkalda e. ida suunast toimunud VF rünnaku puhul) ei ole häid numbrilisi andmeid erinevalt Dneprist vasakaul (läänes)
* jne veel terve rida bla bla...

Vene keelse Wiki järgi "Kiievi operatsiooni" põhjasuund:
VF oli sellele suunale kokku korjanud ca 70 000 mehelise grupeeringu koos umbes 7000 ühiku sõja- ja lahingutehnikaga.
Ukraina poolel oli selles rindelõigus kaitsel ca 38 000+ meest, 20 000 regulaararmeest ja 18 000+ territoriaalkaitse (Teroborona), politsei, võõrleegionäride jms üksuse võitlejat. Ei ole üheselt aru saada ega selge, millisest punktist millise punktini kaardil need jõud on sedasi ära jagatud.

Pripjati ja Tšernobõli suund.

VF:
6. kaardiväe tankipolk
239. kaardiväe tankipolk
37. kaardiväe motolaskurbrigaad
64. motolaskurbrigaad
11. kaardiväe õhudessantvägede rünnakbrigaad
31. kaardiväe õhudessantvägede rünnakbrigaad
76. kaardiväe õhudessantdiviisi 234. kaardiväe õhudessantvägede ründepolk
Erioperatsioonide väed [ССО]
Venemaa rahvuskaardi (Rossgvardia) 141. spetsiaalne motoriseeritud polk (nn "Kadõrovlased")
SOBR [СОБР]
OMON [ОМОН]
PMC "Wagner"

UKR:
1. tankibrigaad
72. mehhaniseeritud brigaad
101. kindralstaabi kaitsebrigaad
40. õhuväe taktikaline brigaad (Kiievist lõunas tagalas Vassilkovis, armee lennuvälja kaitses ja lahingutes)
95. õhudessantbrigaad
3. eriotstarbeline polk
112. territoriaalkaitse brigaad
Rahvuskaardi 4. kiirreageerimisbrigaad/operatiivbrigaad "Rubizh"
Rahvuskaardi erioperatsioonide üksus "Azov"
Ukraina võõrleegion
Gruusia leegion
Sheikh Mansuri pataljon
Džohhar Dudajevi pataljon
politseipataljon "Sich"
politsei kiir-operatiivreageerimise üksus "Kord"

Tšernigovi suund:

VF:
2. Üldvägede armee
millised üksused ?????
1. kaardiväe tankiarmee:
2. kaardiväe motolaskurdiviis
90. kaardiväe tankidiviis
36. Üldvägede armee:
74. kaardiväe üksik motolaskurbrigaad
41. Üldvägede armee:
35. kaardiväe üksik motolaskurbrigaad
VDV väed:
11. kaardiväe üksik õhudessantbrigaad

UKR:
105. Piirikaitse salk
58. motoriseeritud jalaväebrigaad
61. jalaväebrigaad
1. üksik tankibrigaad
4. üksik tankibrigaad
354. mehaniseeritud õppepolk
119. üksik territoriaalkaitse brigaad

Mingitsorti ülevaatekaart kah


VF ülekaal antud kitsas lõigus oli ca 1,8 kordne.
Ukrainlastel oli olemas n.ö. eelhoiatus. Nad olid jõudnud enamus oma üksuseid koos tehnikaga alalistest dislokatsioonipunktidest enne raketi-, õhu- ja kaudtulelööke ära viia ning varustuse ja moonalaod tühjaks vedada ning hajutada. Mingeid tugevaid (sügavuti ulatuvaid tõkkeid, miinivälju jms) kaitseliine välja ehitatud ei olnud. Piirikaitseüksused olid rajanud mingis mahus kaitsekraave ja laskepesi, rajanud kontrollposte ja paigutanud siia sinna teedele ja piiripunktidesse betoonplokke/rehvivirnu. [Täpsem vägede ja üksuste eelpainemine kaitses pole mulle OSINT saadaoleva baasil teada]

Umbes kell 4 hommikul alustas VF õhu- ning raketirünnakuid ja kaudtule andmist UKR strateegiliste punktide ning sihtmärkide pihta nii piiritsoonis kui kaugemal tagalas. Lennuväljad, moonalaod, sõjaväeosade alalised paiknemiskohad. Kella 4 ja 6 vahel ("ligikaudu kella 5 ajal") läksid liikvele VF maaväe üksused. Põhilised liikumissuunad olid läänes mööda maanteid P37-P02 (Kiiev-Ivankiv-Ovrutš) ; P56 (Tšernigov-Pakul-Slavutitš-Tšernobõl-Ivankiv) ja idas E95 (Novaja Guta-Tsernigov) ning P13 (Senkivka-Tšernigov) ja siis sealt edasi Kiievi suunal.
[Meil ühel suunal maantee Narva-Tallinn ja teisel suunal maantee Pihkva-Tartu]

Kell 4:58 helistatakse Pripjatist Tšernobõli AEJ valves olnud vahetusest naabruses asuvasse Tšernobõli vahetuse ülemale ja teatatakse, et VF vägede ja UKR piirivalve üksuste vahel käib linnas tulevahetus.

Kella 5 ajal teated lahingutest UKR BLR piiriületuspunkt Võstupovitši ruumis (maantee P28 Ovrutši suunal).
UKR PS teatab, et Võstupovitšis üritas vaenlane riigipiiri ületada 2 tanki ja soomusmasinate toel ja juppideks lasti 5 soomustransportööri + 1 veok.

UKR võitlejad lasevad täpsustamata ajal maanteel P35-56, Kirovo ja Põlinja vahel, õhku silla üle Dnepri jõe (Tšernigovi suund).

7:40 teated, et käib lahing Tšernobõli (15-20km UKR piirist) ja endise aatomielektrijaama pärast Pripjatis (ca 10km UKR piirist)
[meil siis Narva-Jõesuu - Sinimäed või Obinitsa-Vastseliina/Holsta]

8:05 teatab Tšernobõli AEJ turvateenistuse vahetuse ülem, et endises AEJ on kehtestatud eriolukord.

Teadmata kellaajal lastakse Tšernobõlis õhku sild üle Pripjati jõe (P35/T2505 maanteel) ning sellest 15km põhjas raudteesild trassil Slavutõtš-Pripjat.
Kuid VF on ehitanud juba enne sissetungi 9km UKR piirist põhja suunas BLR territooriumile Dovlajdõ/Belaja Soroka juurde pontoonsilla üle Pripjati jõe ja VF tehnika ning väed liiguvad Ukrainasse juba sissetungi algusest saadik üle selle, maršruudil Belaja Soroka - UKR/BLR piir - Horodyshce - Pripjat - Tšernobõl.
[Meil vastaks vbl pontoonsilla asukoht nt. Skamjas/Vasknarvas Peipsi järve põhjatipus üle Narva jõe. Õhku lastaks Narva maanteesild ja raudteesild]

Kella 8 ja 9 vahel jõudsid VF väed Ovrutši (45km UKR BLR piirist)
[Jõhvi/Tudulinna või lõunas Põlva/Kanepi]

14:25 teatas VF KAMIN, et Tšernigov (ca 65km riigipiirist) on "ümberhaaratud".
Samal ajal Suurbritannia KAMIN teatas, et VF-l ei õnnestunud Tšernigovit ära võtta ja VF väed liiguvad Tšernigovist mööda Kiievi peale.
On infot, et mingid teed ja alad Tšernigovi ruumis olid UKR vägede poolt mineeritud, kuid millal seda täpselt tehti, pole teada.
[Seda Tšernigovit ja selles suunas toimuvat saab teatud mööndustega võtta meil võrdlusesse Tartuga ning lõunasuunaga]

Kell 16 võtavad VF väed Pripjatis vangi Tšernobõli AEJ valvemeeskonna ja AEJ kaitses olnud Teroborona üksuse võitlejad. Kontroll endise AEJ üle läheb täielikult VF armee kätte.

Kell 17 alustas VF õhudessntoperatsiooni ca 300 VDV võitlejaga Hostomeli Antonovi lennuväljale (UKR piirist ca 80km, Bucha külje all, Kiievist 7km).
Ukraina rahvuskaardi 4. operatiivbrigaad, mis oli relvastatud tankidega T-64BV, piiras lennuvälja ümber ja algas lahing Antonovi lennuvälja ning lennujaama nimel.
[Analooge pole, aga kusagile nt Kohtla-Järve ruumi vastaks n.ö. "üldisele olukorrale" võrdluses UKR]

UKR üksused lasid (täpne kellaaeg teadmata) 64km (mööda maanteid) kaugusel riigipiirist (linnulennult ca 55km Tšernobõli suunas), enne Ivankivi linna, taganedes õhku silla üle Teteri jõe, peatades esimest korda natuke pikemaks ajaks ning tõsisemalt VF üksuste edasiliikumise Dneprist läänes umbes 35km pikkusel joonel Ivankiv - Dimer [Димер v. Дымер - linn Dnepri idakaldal].
https://www.google.com/maps/place/Dymer ... ?entry=ttu
[Analooge pole, aga 64km kaugusel riigipiirist asuvad nt Lüganuse-Moldova; Roela-Muuga; Torma]

Arestovitši teatel hoidsid UKR õhudessantüksused seal kaitseliini ja kasutasid m.h. ka Javeline (Javelinidega hävitati vähemalt 7 ühikut VF soomustehnikat). "Kõige suurem oht ​​on praegu Dimeri-Ivankovi suunalt ehk Kiievist loodes. Seal käivad lahingud Gostomeli, Vorzeli ja Bucha asulate aladel. Vene väed üritavad edasi liikuda, kuid meie mehhaniseeritud õhudessantüksused on püstitanud usaldusväärse tõkke."

Samal ajal lasevad UKR üksused õhku veel kaks silda. Ühe, 5km Dimerist lõunas Demidovis üle Irpini jõe, maanteel P02 ja teise "Hostomelis Varssavi maanteel" (peaks siis olema E373 aga pole kindel).

19:00 teatatakse Tšernobõli AEJ (Pripjatis) langemisest VF vägede kätte.
[Narva-Jõesuu/Vastseliina]

Osad Vene mehhaniseeritud jalaväeüksused jõudsid pealetungi esimese päeva õhtuks Kiievist 32 km kaugusele, olles läbinud esimese päevaga linnulennult ca 115km Aleksandrovka suunast (BLR), ca 90km Tšernobõli suunast ja ca 150km Võstupovitši-Ovrutši suunast, Irpini ning Hostomeli alla neist läänes. Mööda teid on need läbitud distantsid pikemad.
[Keskmiselt 120km riigipiirist asuvad meil nt. Narvast: Kunda - Rakvere - Väike-Maarja ; Vasknarvast: Võsu - Aegviidu - Paide - Põltsamaa - Võrtsjärv ; Petserist ja/või ja Luhamaast: Jõgeva - Karksi-Nuia. Kuna Tartu jääb Petserist ja Luhamaast ca 70-80km kaugusele, siis ilmselt üritataks meie puhul just seal õhkida sillad ning asuda tõsisemalt Tartu kaitsmisele ja VF n.ö. "jõuaks" meil lõnasuunal, UKR analooge arvestades, esimese päeva õhtuks Kiievi asemel kusagile Karksi-Nuia - Tartu - Mustvee joonele. Põhjas siis (Narva ja/või Vasknarva suunalt) vastavalt umbes Kunda/Võsu - Rakvere - Tamsalu/Väike-Maarja - Järva-Jaani/Aravete - Paide joonele. UKR analoogi põhjal tuleks valida üks nendest, kus on vaenlase rünnaku põhisuund, mitte mõlemaid korraga.]

ISW (nagu ikka, teatud ajalise nihkega) teatab esimese sõjapäeva õhtul, et
"Valgevene/Kiievi suund: Venemaa väed Valgevenes tungivad Kiievi poole mõlemal pool Dnepri jõge, püüdes tõenäoliselt Kiievit isoleerida. Vene väed on teinud suuremaid edusamme Dneprist lääne pool, kindlustades edukalt Tšernobõli AEJ keelu- ja kaitsetsooni.

Ukraina väed teatasid, et peatasid 36. ühendrelvaarmee Vene üksuste edasitungi Valgevenest Kiievi oblastisse Tšernigovis, umbes 120 km Kiievist kirdes, sealhulgas Vene 74. motolaskurbrigaadi kogu luurerühma likvideerimisest ja vangistamisest.
Kohaliku aja järgi kella 19.30 seisuga võtsid Vene väed Tšernobõli keelutsooni oma kontrolli alla. Tõenäoliselt kavatsevad Vene väed Kiievi Lääne-Ukrainast ära lõigata, liikudes edasi mööda Dnepri jõe läänekallast. Venemaa õhudessantvägede suutmatus Hostomeli lennujaama kontrolli alla võtta takistab selle elluviimist.
Hetkel ei ole Valgevene vägede osalemist operatsioonidel Ukrainas kinnitatud. Valgevene president Lukašenka ütles, et Valgevene väed ei osale operatsioonidel Ukrainas ja katavad selle asemel "lääne operatsioonisuuna" Poola ja Leedu vastu."

25.02.2022 hommikul teatasid UKR võimud, et VF rünnak Tšernigovile on tagasi löödud. UKR 1. tankibrigaad sundis VF tehnikakolonni hajuma maastikule kus see enam hästi edasi ei pääsenud ja paljudes kohtades kinni jäi. On teateid, et VF tehnika on sõitnud ka miinidele.

25.02.2022 varahommikul lasid UKR võitlejad VF vägede edasitungimise peatamiseks, juba 25km Ivankiv-Dimer joonest lõunas Kiievi "eeslinnas" Irpinis (Romanovka) õhku 115m pikkuse silla üle Irpini jõe. VF väed olid Ivankiv-Dimer liinist läbi murdnud ja üks osa rindeüksuste sabas liikunud VF vägede kolonnist sisenes Dimerisse.
https://www.google.com/maps/place/Irpin ... ?entry=ttu
Mõned Vene üksused suutsid tungida Ivankivis Ukraina kaitsest läbi ja tugevdada oma üksusi Hostomelis Antonovi lennujaamas.
VF esimesed luure-diversiooni üksused jõudsid Butšasse ja algasid kaks päeva kestnud lahingud Butša pärast.
[Siin oleneb nüüd kumma suuna me võrdluseks valime, kas lõunasuuna Tartule või põhjasuuna Tallinnale. Kiievi analoogi kasutades siis peaksime valima põhjasuuna ja saaksime lahingute tsooniks umbestäpselt siis põhiliikumismaršruudi servadele ja rindejoonest veidi tahapoole jäävad nt. Roela - Uhtna - Kunda ning põhilahingute tsooniks Rakvere ruumi]

Kell 9:30 teatakse, et lahingud käivad juba Kiievi Oboloni rajoonis (Võšgorodist 6km lõunas). Tegemist võib olla VF vägedega, mis on sinna jõudnud kas Tšernobõli suunalt mööda Dnepri vasakkallast läbi Ivankivi, või Tšernigovi suunalt mööda Dnepri pearemkallast. Kuna Tšernigovi alla väidetavalt UKR kaitse peab, siis tõenäoliselt ikkagi Tšernobõli suunalt. UKR KAMIN kutsub 9:50 kiievlasi üles valmistama Molotovi kokteile ja hävitama sissetungijad.
https://www.google.com/maps/place/Kamar ... ?entry=ttu
[Analooge pole, aga kui teine rünnakusuund tuleks nt Vasknarvast, siis võiks analoogiks olla olukord, kus ka sealt suunast liikuvad väed on jõudnud Rakvere-Väike-Maarja joonele]

Kell 10 annab UKR KAMIN välja teate operatiivolukorrast kus märgib, et VF väed ei suuda Hostomelis kanda kinnitada ega linna ära võtta.

Kell 10 tuleb ka esimene video Kiievi põhjaosast kus VF soomustehnika liigub mööda Kiievi tänavaid.
https://t.me/uniannet/31812
kell 10:50 ilmub video Kiievi põhjaosast kus hävitati VF diversioonigrupp
https://t.me/charter97_org/63246

Saab vist konstateerida, et hiljemalt täiemahulise sissetungi teise päeva hommikuks, olid osad VF väed jõudnud Kiievi eeslinna piirile. Mõned diversiooni ja luuregrupid ning mõned üksikud ühikud armee tehnikat olid sisenenud ka ajutiselt Kiievi põhjaossa.
Samal ajal Kiievist põhjas käisid endiselt ägedad kaitselahingud.
[meil siis saaks n.ö. konstateerida VF vägede jõudmist hiljemalt teise päeva hommikuks kas Rakvere või Tartu alla]

12:20 teatab Arestovitš, et "Vene diversantide üks seltskond oli Obolonis ja teine Lukjanovkas. Ja minu teada toimus Petšerskis lühike tulevahetus, mis kiiresti katkes. Me räägime tänasest hommikust. Nad purustati kiiresti. SBU töötab professionaalselt, Rahvuskaart töötab jne.
Nüüd on see kõik peatunud. DRG-d kas hävitatakse või võetakse kinni. Kella 12.20 seisuga Kiievis tulistamist ei toimunud. Uusi signaale ei saadud. Kindlasti on kuskil DRG-sid, aga ma arvan, et nende tegevus on vaibunud."

13:00 teatab kaitseminister Reznikov, et võib juba väita, et VF algsed plaanid on UKR vägede poolt nurjatud.
[Meie võiksime sama väita, kui sealt (Kunda - Rakvere - Väike-Maarja joonelt) edasi vastast enam ei lasta ja vastase plaan on "kolme päevaga Tallinnasse" vms]

25.02.2022 õhtul alustasid Vene langevarjurid Kiievist 40 kilomeetrit lõuna pool asuvas Vassilkovis rünnakut, et vallutada lähedal asuv sõjaväelennubaas. Hoolimata õhutõrje tulest maandus lennukitelt suurem hulk Vene langevarjurite üksusi Vassilkovi lähedal ja ümbruses. Seejärel suundusid üksused linna ja osalesid rasketes lahingutes Ukraina 40. taktikalise lennuväe brigaadiga. "Vene langevarjurid maandusid langevarjudega meie kogukonna põldudele, metsadesse ja küladesse. Kõige hullem oli Dekabristide tänaval [maantee T1023 mis siseneb linna põhjast], seal käis lahing, tänav põles. Nad unistasid meie lennuvälja vallutamisest, et paigutada sinna oma lahinguüksused, kuid meie 40. brigaad on võimas ja lõi rünnaku tagasi."
https://www.google.com/maps/place/Vasyl ... ?entry=ttu
[Analooge pole, aga siinkohal IMHO on asjakohane tõmmata paralleel nt Tapa linnaga]

26.02.2022 hommikul kella 7...7:30 ajal teatab UKR pool, et vaenlane on tagasi löödud ja Vasilkov on UKR vägede kontrolli all.

27.02.2022 sisenesid Hostomeli suunast VF armee kolonnid lõpuks Butšasse.
27.02.2022 ilmuvad satelliidifotod VF kolonnist Tšernigovi suunalt Kiievi suunal.

28.02.2022 jõudis VF armee tehnikakolonni pea mööda P56 (T2505) ja P02 maanteed läbi Ivankivi Fenevitšisse ja edasi mööda Т1019 maanteed läbi Novoje Zalesja Hostomelini. Järgmistel päevadel kolonni pea seisis paigal, aga tagant lisandus pidevalt uut tehnikat ja vägesid. Kolonni saba jäi lõpuks P56 (T2505) maanteele Priborski ruumi ja kolonni kogupikkus ulatus 64 kilomeetrini. Kolonnis asus hinnanguliselt ca 15 000 võitlejat.
28.02.2022 teatakse ühe VF armeekolonni purustamisest 30km Kiievist läänes Makarovis.
https://www.google.ee/maps/place/Makari ... ?entry=ttu

02.03.2022 kinnitatakse, et VF võttis lõpuks Ivankivi ära.

UKR pool teatab 03.03.2022, et Hostomeli Antonovi lennuväli on UKR vägede kontrolli all.
Tegelikult käib Hostomel 03.03 - 05.03 korduvalt käest kätte.
03.03.2022 vabastavad UKR väed ajutiselt Butša. Samal päeval sisenevad Butšasse uuesti VF väed, UKR üksused taanduvad Butšast ja see vabastatakse uuesti ning lõplikult kuu aega hiljem 01.04.2022

29.03.2022 VF teatab ametlikult, et lõpetab oma sõjalise tegevuse Kiievi ja Tšernigovi suunal. VF hakkab oma vägesid Kiievi alt tagasi viima.

VF väed (viimased VF võitlejad lahkusid/taandusid hiljem Hostomelist 31 märtsil üleüldise Kiievi alt taganemise käigus). Märtsi jooksul hävitati väidetavalt Ukraina suurtükiväe poolt Hostomelis kaks Vene pataljoni taktikalist rühma. 3. aprilliks oli Ukraina taastanud kontrolli kogu Kiievi oblasti territooriumi üle.

* Täiendav märkus: 2021. aasta novembris tehtud analüüs näitas Venemaa logistika kitsaskohta: ilma raudteevõrgustiku kasutamise võimaluseta suudab Vene armee tõhusalt edasi liikuda kuni 145. kilomeetrit, mille järel nõuab see pikka logistilist pausi (uuringus vaadeldi võimalikku sissetungi Poolasse või Balti riikidesse, kuid järeldused kehtivad ka Ukraina invasiooni kontekstis) [Feeding the Bear: A Closer Look at Russian Army Logistics and the Fait Accompli. Alex Vershinin, November 23, 2021]

Põhjast Kiievi operatsioonis oli VF ja BLR suunalt olemas ka raudtee, kuid kuna raudteesillad/viaduktid lasti õhku ja raudteed jupiti samuti, siis mööda raudteed seal VF pool midagi vedada ei saanud.
Raudteede kaart:
https://stat.nonews.co/wp-content/uploa ... /11/UZ.png

Sellised IMHO huvitav tulemus sai, kui paigutada UKR Kiievi operatsioon Eesti kaardile....

https://www.understandingwar.org/backgr ... ry-25-2022
https://en.wikipedia.org/wiki/Northern_Ukraine_campaign
https://www.ukrinform.net/rubric-ato/36 ... -kyiv.html
https://securityanddefence.pl/Conventio ... 0,0,2.html#
https://mb6k2s-c97-org.cdn.ampproject.o ... 25/456205/
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0 ... 0%BE%D0%B2
https://novosti.dn.ua/ru/news/321022-v- ... st-na-kiev
http://jkg-portal.com.ua/ru/publication ... tupu-71919
https://t.me/s/Hajun_BY?before=132
https://rus.lb.ua/society/2022/02/25/50 ... utsya.html
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0 ... 1%87%D1%83
https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/25/7325670/
https://warontherocks.com/2021/11/feedi ... logistics/

[mart2]

Nendes Saksamaa "saladokumentides" midagi niiväga salajast ju pole, tavapärased (laua)õppuste stsenaariumid, ilmselt AK tasemel salastusega (mis iganes nime all see saksas on).
Staabid ju tegelevadki igasugu võimalike ja võimatute stsenaariumite järgi planeerimisega - muidu poleks need ju staabid.
...

Vabandan, et lähen korraks tagasi -
Nimelt erinevalt Kapteni-härrast olen osalenud päris mitmetel "lauaõppustel" ja labast kaarti ning arvestust pole kunagi stsenaariumites olnud. Mõlemaid osapooli kujutatakse nii realistlikuna kui vähegi võimalik, sest muidu muutuks asi mõtetuks.
Soovitan uskuda (loomulikult ei sunni), kuid isegi saksa ohvitserid pole nii lollid, et raisata oma aega jaburustele.

[kaur3]

It may seem like a fantasy to many, but in 2021, Bild drew the same arrows, which talked about the attack on Ukraine.

Lihtsalt ära väsitab, kui mingeid kaarte joonistatakse niii... ühekülgselt.
Venemaa baasid ja liikumine, kaugmaaraketid, vene õhutõrje kuppel (max väärtuses ) jne.

Et siis NATO-l pole Läänemerel laevu ja laevatõrjet? Pole õhutõrjet mis ulatub Venemaa ja Valgevene territooriumile? Puuduvad lennuvahendid? Pole Tomahawk-e ega SCALPEL/Tauruseid? Pole mingeid üksusi Baltikumis peale Leedu? Soome pole NATO?


See ei ole tõsine analüüs vaid kellegi nägemus võimalikust (soov?)-mõtlemisest.
Selge näide (teadlik?) sellisest ühekülgsest "valgustusest" on hästi kirjutatud ja võrreldavad Taavet ning Koljat ("2024").

Akf mart2-ga 110% nõus! Delfi ja EPL ei jää tegelikult ka oma klikinäljas üürgamisega kaugele maha vahendades kriitikameeleta Ukraina mõjuoperatsioone Eesti kodudesse. Õhtuleht peaks nüüd ka mingi kaardi joonistama, et neile järele jõuda.

Bild has been described as "notorious for its mix of gossip, inflammatory language, and sensationalism" and as having a huge influence on German politicians.[5] Its nearest English-language stylistic and journalistic equivalent is often considered to be the British national newspaper The Sun, the second-highest-selling European tabloid newspaper.

Bildi on kirjeldatud kui "kurikuulsat oma kuulujuttude, sütitava keele ja sensatsioonihimu poolest" ning kui Saksamaa poliitikutele tohutut mõju.[5] Selle lähimaks ingliskeelseks stiililiseks ja ajakirjanduslikuks vasteks peetakse sageli Briti rahvuslikku ajalehte The Sun, mis on enimmüüdud Euroopa tabloidleht.

https://en.wikipedia.org/wiki/Bild

[Chupacabra]

200 000 mobikuga vaevalt küll.

Oled sa täheldanud viimasel ajal, et sealpool piiri keegi loogilise mõtlemisega tegeleb?

Ukrainat rünnati ca 200 000 sõduriga. Vene mõttemaailmas on Baltikum kaitsevõimetu. Enne Ukraina sõda lugesin BMPJournali ja Topwar kommentaare. Seal oli keskmise arvamuse kohaselt Baltikumile koha kättenäitamiseks vaja ainult Pihkva 76. diviisi. Üks rügement per Balti riik. Täna nad usuvad iseenda propagandat.

Nagu kindral ütles, "isegi võidukat sõda ei taha."

[Kriku]

Minu kommentaar käis "Bildi" olukorrahinnangu kohta:

in February 2024, the Russian Federation will launch a wave of mobilization of 200,000 people
in the spring, the Kremlin will launch a large-scale offensive in Ukraine and against the background of a decrease in aid from allies, it will destroy the Armed Forces by June 2024;

200 000 mobikuga vaevalt küll.

[Põldur]

Mitte, et ma peaks seda sakslaste stsenaariumi hetkel tõenäoliseks, aga raske on ikkagi ka veidi väiksemale väele vastu panna, kui laskemoonatagavara on olematu. See oli enne olematu ja on 2 aastaga jäänud veel väiksemaks. Suureneda saab see hetkel ainult ukrainlaste arvelt. Sakslaste ja brittide puhul on räägitud 3-st päevast.Belgial olla ainult paariks tunniks lahinguks tagavara.https://www.politico.eu/article/belgian ... marc-thys/Eesti tundub selles küsimuses pigem erand olema.

[mart2]

Mitte, et ma peaks seda sakslaste stsenaariumi hetkel tõenäoliseks, aga raske on ikkagi ka veidi väiksemale väele vastu panna, kui laskemoonatagavara on olematu. See oli enne olematu ja on 2 aastaga jäänud veel väiksemaks. Suureneda saab see hetkel ainult ukrainlaste arvelt. Sakslaste ja brittide puhul on räägitud 3-st päevast.Belgial olla ainult paariks tunniks lahinguks tagavara.https://www.politico.eu/article/belgian ... marc-thys/Eesti tundub selles küsimuses pigem erand olema.

Kas akf Põldur teab mida räägib või räägib mida teab?

Kui palju on tegelikult mingit moona ühes-teises riigis, teavad ainult asjasse pühendatud inimesed ja see on VÄGA kinnine teave. Kindlasti ei saa seda kogust hinnata selle alusel, kui palju Ukrainale antakse, sest - me ei tea, millised on iga riigi omad sisemised nõuded puutumatuks reserviks. Näiteks.
Ajakirjandus ei ole kindlasti antud vallas tõe kriteeriumiks...

Moona võiks alati rohkem olla, kuid mille arvel?

[Põldur]

Viimaste aastate jooksul kuulates meie Kaitseministeeriumi inimeste ning ka kaitseväejuhataja intervjuusid , siis ei ole midagi oluliselt julgustavamat kuulnud. Pigem on jäänud kõlama kerge murenoot. Loomulikult võib asjale läheneda ka selliselt, et kõik negatiivne jutt on vene propaganda.
Aga ega , ka venelastel pole enam suuri tagavarasid, vaid pigem see , mis peale suudetakse toota.

[Kapten Trumm]

Kui palju on tegelikult mingit moona ühes-teises riigis, teavad ainult asjasse pühendatud inimesed ja see on VÄGA kinnine teave. Kindlasti ei saa seda kogust hinnata selle alusel, kui palju Ukrainale antakse, sest - me ei tea, millised on iga riigi omad sisemised nõuded puutumatuks reserviks. Näiteks.
Ajakirjandus ei ole kindlasti antud vallas tõe kriteeriumiks...
Moona võiks alati rohkem olla, kuid mille arvel?

Kui on ebameeldiv info, siis poe saladuse taha (Rule nr 1). Kindlalt on Euroopas olemas mingid supersalajased tohutud varud WWIII võitmiseks, lihtsalt me ei tea sellest
Tegelikult, Euroopa riikide väga puudulik moonavaru on juba avalik saladus ilma riigisaladusi teadmata. Nagu ka sõjatehnika nadi lahinguvalmidus.
Täna Euroopa riigid ilma USA toeta ei suudaks VF-ga edukalt sõdida pikema aja jooksul just moona puuduse tõttu.

[ElrikThunderson]

Euroopa liitlaste laskemoonatagavaradest ja üldistest sõjalistest võimetest on juba juttu nii Ukraina abistamise kontekstis, Kaitseväe teemades kui ka NATO ja liitlaste teemade all. Kas tõesti on vaja siia veel ühte paralleelteemat tekitada?

[Getorix]

Paljud teemad on lihtsalt osaliselt omavahel kattuvad

Isiklikult ei arva, et VF ülbus baltikumi suhtes, mis puudutab riikide kaitset, saab imeks panna. Sealt vaadates on neil vastas mis? Eesti puhul kaks brigaadi, mis pole täielikult relvastatud, Kaitseliit, mis peaks igasugu asju suutma teha, mobilisatsioonivõimekus, mida saab küsimärgi alla panna jne, jne. Vaatavad numbreid. Enda suhtes tuleb kriitiline olla, et hinnata vaenlase tegevust.
Eesti ja NATO alandamiseks saab esialgu teha muudki, kui kohe laialt rünnata. See töötlus võib hakata palju varem ja olla selline, kus kindlale süüdlasele näpuga näitamine on keeruline.
Lisaks provokatiivne küsimus, kas riik saab hakkama riigikaitse ja mobilisatsiooniga, kui Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe, Kohtla-Järve, Maardu, Sillamäe ja Narva kasulikud idioodid mässama hakkavad ja samal ajal kasvavad õppused üle ründeks?

[Kriku]

Kui Venemaa tahab NATO-t lagundada, siis kõige otsesem tee selleks on provokatsioon NATO geograafilisemalt ja sõjaliselt kõige raskemini kaitstavas kohas ehk siis tänase seisuga Baltikumis ning täpsemalt Lätis.

Kui NATO Lätile appi ei tuleks, oleks ka Eestil hing niidiga kaelas ja ühtlasi tähendaks see NATO jaoks suurt sisemist kriisi.

Seda on foorumis mitmel korral juba arutatud.

[Kapten Trumm]

Paljud teemad on lihtsalt osaliselt omavahel kattuvad
Isiklikult ei arva, et VF ülbus baltikumi suhtes, mis puudutab riikide kaitset, saab imeks panna. Sealt vaadates on neil vastas mis? Eesti puhul kaks brigaadi, mis pole täielikult relvastatud, Kaitseliit, mis peaks igasugu asju suutma teha, mobilisatsioonivõimekus, mida saab küsimärgi alla panna jne, jne. Vaatavad numbreid. Enda suhtes tuleb kriitiline olla, et hinnata vaenlase tegevust.
Eesti ja NATO alandamiseks saab esialgu teha muudki, kui kohe laialt rünnata. See töötlus võib hakata palju varem ja olla selline, kus kindlale süüdlasele näpuga näitamine on keeruline.
Lisaks provokatiivne küsimus, kas riik saab hakkama riigikaitse ja mobilisatsiooniga, kui Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe, Kohtla-Järve, Maardu, Sillamäe ja Narva kasulikud idioodid mässama hakkavad ja samal ajal kasvavad õppused üle ründeks?

Meie sõjamajandus vajab teatud aja etteteatamist lihtsalt. Mida me loodame eri luurevõimalustega hankida. UKR näitel ei olnud ju üllatusrünnakut - vägede kogumine piirile käis pea aasta ette.

AGA probleem ei ole kindlasti mitte niipalju luures või meie mobiliseerimisvõimes, olen kindel, et need töötavad - probleem võib eelkõige olla selles, et kui idanaaber korraldab midagi üllatuslikku ja Stenbockis väristatakse põlve. Sest mobilisatsiooni rahalised mõjud Eestile on täitsa hullud kohe. Et on küll entel-tentel koht, et ehk ootaks veel natuke ja äkki ei tulegi....me ei suuda oma väge väga kaua niisama püssi all hoida. Meenutame, kuidas 1970-1972 konna keetmise järel oleksi Iisrael äärepealt merre lükatud.

VF-l pole Eesti piiri läheduses näiteks suuremaid lennuväebaase (on ainult see kopteribrigaad Ostrovis). Ehk kui Pihkvasse ja Lenska oblasti lennuväljadele hakkavad tavatult saabuma lennukid (radarid näevad), siis on aeg sireeni lasta.

[Kapten Trumm]

Kui Venemaa tahab NATO-t lagundada, siis kõige otsesem tee selleks on provokatsioon NATO geograafilisemalt ja sõjaliselt kõige raskemini kaitstavas kohas ehk siis tänase seisuga Baltikumis ning täpsemalt Lätis.
Kui NATO Lätile appi ei tuleks, oleks ka Eestil hing niidiga kaelas ja ühtlasi tähendaks see NATO jaoks suurt sisemist kriisi.
Seda on foorumis mitmel korral juba arutatud.

Ma arvan, et aasta lõpupoole saavad UKR kübersõdurid küberruumis suhteliselt vabad käed....sest VF vastavad ressursid on suunatud kuhu...Õigus, Stabiilse Geeniuse valimispüüdluse toetamiseks.

See on kindlasti raskuspunkt, kuhu VF oma ressursi suunab. Peale seda, kui Geenius asub USA-d NATO-st eraldama, pole enam muud vajagi.