Eestlastest (lätlastest, leedulastest) ohvitserid?

[kyrdamir]

1989.aastal oli Kaukaasias polgukomandör ja hiljem 36.õhuväe diviisis komandöri asetäitja polkovnik Vello Loemaa. Puhas saatuse iroonia, et teda ei kohanud, sest kui pealiku autojuhina paar nädalat diviisi staabis tolknesin, oli tema kodus puhkusel (ta lõpetanud nagu minagi Paides keskooli) ja teine kord kui ta meie väeosas tuias ja minu demblitööd vaatamas käis, olin mina jälle kuskil teises garnisoni otsas tuiamas...
Paar aastat hiljem, kui ta juba eesti kaitseväes olin ajasin temaga juttu ja eks ta lõõpis, et mis ma ikka lennukitest tean, eks ma siis suskasin, et paar aastat neid lähedalt näinud... Kui ta küsisin, et kus, siis mõnus oli vaadata mehe näoilmet kui ütlesin, et 36.diviisis:))) Oli pärast paljudest tuttavatest rääkida, minu pealik edutati ka diviiis asekomandöriks...

[brunner]

1983 a. Nikolajevi Tankijuhtide Utsebkas olli roodukaks Eestist pärit ,"tjeerrre" pöristav kapten Bergmann. Oma jutu järgi olli juba siis Eestist ära olnu 20 aastat. Ega ta suurt sittagi mede keelt rääkida tahtnugi-osanugi:
Nii palju esimesel rivistusel kiitles: "vas estontsö bolsche vsehh jebat budu!"
önneks olli meid roodu pääle ainult kolm-nii,et pölnugi tal eriti kedagi keppida

[Kutt]

[quote="linnavurle"]Kas keegi kohtas ka eestlastest-lätlastest-leedulastest ohvitsere Nõukogude Armees? Mulle küll ühtegi sellist ette ei juhtunud.
Ise küll vene sõjaväes ei käinud, aga tean nii mõndagi eestlasest vene ohvitseri. Enda vanaisagi oli polkovniku auastmes. Samas anti riikliku merekooli lõpetajale leitnanti auaste. Mereväes ja merepiirivalves praegugi selliseid ohvitsere sitaks. Vanaisa nimi oli Heino Vassiljev, äkki keegi puutus kokku?

[Tux]

Kõik meessoost ülikooli lõpetajad said leitnandiks või nooremleitnandiks, erandeid oli vähe ja pidid tõesti puujalaga või täitsa pime olema kui said sõjalise kateedrist vabastuse. See sõjalise kateeder oli ülikoolide juures üks kõige rohkem vihatumaid-kardetavaid kohti, sest kui seal mõnel eksamil läbi kukkusid, siis said ka ülikoolist eksmati ja oligi su kõrgharidus läbi.
Sõjavälist eriala valida polnud ka võimalik, TTÜ (TPI) automaatikutest tehti sideväelased, ehitajatest sapöörid, keemikutest keemikud jne.
Sides näiteks oli kohustuslik asi morse, kes selle eksamilt läbi ei saanud, sellel oli kogu ülikooliga ühel pool. Selle edukaks tegemiseks peab natuke muusikalist kuulmist olema, mida aga kõigile pole kaasa antud. Eksami edukaks tegemiseks pidid 50-60 märki sekundis saatma ja vastu võtma ja seda tund aega järjest - vaheldumisi saadad ja võtad vastu. Klassis panid klapid pähe ja seinal olevatesse S90 kõlaritesse lasti lintmagnetofonist lahingumüra, üldiselt jooksid kõrvad peale tundi alati s...a vett ja käsi oli krampis.
Õnneks oli küll võimalik saata kedagi teist enda asemele järeleksamile, kuna esimese korraga läbikukkujaid oli alati palju ja need kes järeleksamit vastu võtsid ei teadnud tudengeid enam nägupidi, kuna paralleelseid õppegruppe oli palju. Isegi olen kahele-kolmele inimesele selle teene teinud.
Mingil ajal 80 teisel poolel saadeti nad ka kaheks aastaks vägesid juhatama aga jah Eestist pärit ohvitseridega ise kokku ei puutunud.

[Juhan]

. Eksami edukaks tegemiseks pidid 50-60 märki sekundis saatma ja vastu võtma ja seda tund aega järjest

Vabandan offtopicu pärast, kuid see kõlab veits uskumatuna.
See tähendaks 3000 - 3600 märki minutis ning 180 000 - 216 000 märki tunnis...
Ehk mõtlesid ajaühikuna minutit?
Kui ei, siis olen ma küll morsesüsteemist vist veidi valesti aru saanud

[Hjalmar Nelk]

See kapten Helme on kindlasti praegune kolonelleitnant Albert Helme. Tema ongi Brestis teeninud. Eks ta siiamaani on tegelikult väga asjalik mees olnud, kuigi arvamusi on ka tema kohta erinevaid. Austan.

[Tux]

pean vabandama näpuka pärast, tegemist oli ikka märkidega minutis enne kirjutamist parasjagu rehkendasin sekunditega ja nii ka siia automaatselt kirjutasin

[ennww]

Olen sellesama sidesõjalise läbi käinud. Kiirus 50-60 märki miunutis (s.t. 10-12 gruppi) grupp oli viis märki, arvestus käis gruppides. Oli üsna keskmine. Oli selle, kes rahumeeli 16 vastu võtsid, kui rütmi kätte said.

Mina ei mäleta (aastad 1985-88 ), et "lahingumüraga" meid segatud oleks. Klassides kasutatud generaatoril, millega vastuvõtist õpiti, oli küll mingi segajarežiim olemas, aga seda ei kasutatud eriti. Ei töötanud ka korralikult.

Eksami tegime meie Sovetskis laagris olles. Siis käis jah, reaalne saatmine R-105 jaamadega, pool gruppi ühes klassis, teised korrus kõrgemal. Osadel jaamadel olid mikrofonid ka garnituuri küljes ja noored insenerid nuputasid need kiiresti tööle Minu teada said laagri lõpuks kõik eksami tehtud.

Teoorias peaksingi seega olema reservleitnant side alal, kuid aastal 1989, kui sinimustvalge juba lehvis, ei läinud ma lihtsalt sõjakomissariaati ome paberite järgi. Ni olen tänaseni riigikaitses arvel hoopis suurtükiväe seersant.

[marukoer]

Jõgeval elab vanem härra Tupits(auastet ei mäleta) aga teenis NSVL-i aeg Baikanuri kosmodroomil ainsa eestlasena.Sellest oli isegi"Vooremaas" mingi lugu kuskil üheksakümnendate keskel vist.

[alax]

Baltikumist pärit kaheaasta leitnante kohtas üsna palju.Meil oli väeosa hambaarst lätlane, paar rühmaülemat olid Riiast, naaberväeosas oli lausa omakandist ka rühmaülemaks.
Sööklaülemaks oli eestlasest üleajateenija.
Aga Gussevi kadreeritud laskurdiviisi ülemaks oli kindralmajor Abols või Abel, täpselt enam ei meenu. Meeles on, et oli lätlane.

[Juss]

minu vanaisa major Mihkel Einola õppis vilniuse sõjakoolis, teenis 2 aastat peterburis raskekuulipilduja roodu ülemana ja siis vahepeal idasaksas, pärnus oli paar aastat ja siis tallinnas tondi kasarmutes diviisi staabis kehalise väljaõppe ülemana. 25 aastat kokku.

[virulane1]

Ühtegi baltlasest ohvitseri ma ajateenistuse jooksul ei näinud.Küll olo õppes roodukas, kes oli Riia lähedal teeninud(kpt.Kii).Mõistlik mees oli.
Aga eks peale kõrgkooli neid kahe aasta mehi ikka oli.Gruppivendki sattus kaheks aastaks Kaliningradi obl.Gorodkovasse.Kõige huvitavam oli asja juures see , et olime samas 84 aastal oline seal TPI sõjaväelaagris.(tervitan kõiki sealviibinuid).Tpi kateedris oli minu ajal 2 eestlast.Mjr Kask.Vist Venemaa eestlane, sest eesti keelt ta eriti ei rääkinud.Hiljem oli ta pommirühmas ja siis andis ühek korral telekas isegi intevjuu eesti keeles.Ja hiljem tuli alam.polk.Pilvet.K-Järvel sõjakomisariaadis oli pidevalt mõni eestlasest ohvitser -Paeväli, Kask, Mägi.Srrem kokkupuude endiste vene ohvitseridega oli siis kui 92 aastal piirivalvesse tööle läksin.Haavik, Ääro, Nellis, U.Helme jt.

[donnervetter]

Leningradi mereväebaasis kohtasin 1. järgu kaptenit, nimi Rosenberg ja Paidest pärit, enam ei mäleta tema täpset teenistuskohta, aga vist oli põhjast ja poliitalal. Meil oli aega ka vestalda ja jutust selgus, et sundaja teenimisel tõmmati nö "pilotka pähe", jäi naise juurde Leningradi ja edasi läks tee sõjakooli. Tema eesti keel oli suurepärane ja kuna autos istus veel ohvitsere, kes eesti keelt ei mõistnud, siis oli päris lahe tahavaate peeglist imestunud/üllatunud nägusid näha.
Ah-jaa, kui ütlesin, et üks Paide poiss jäi naise juurde Leningradi, siis ütles, et kuradi loll.

Eestis asuvate piirivalvevägede staabis teenis polkovnik Kotta, temaga puutusin kokku kui taotlesime 80ndate alguses luba Lohusalu lahes purjelauaga sõitmiseks. Onu saatis mind pikalt. Ühekskümnendate alguses, aga sattusin talle suvilanaabriks, tema mind ära ei tundnud (vähemalt välja ei näidanud) ja ega ka mina pikka viha pea.

Leedulasi, Lätlasi ei kohanud.

[Himik]

Mõned ikka on elu jooksul ette tulnud. Ajateenistusest mäletan, et Kaliningradis oli mingi kaheaasta mees side alal (nime ei mäleta) ja vabariigi meeste seas käis kõlakas, et ta ei saagi demblisse kuna on mingi raadiojaama maha joonud ja enne koju ei saa kui raadiojaam ette näidata on.
Üksvahe oli Pärnus keemiapolgus sampolit major Lüitsepp (või midagi), kelle lemmiklause meile partisanidele oli "Eta vam ne turbaza. Eta armija"
Siis oli mul endal vene aja lõppedes vanemleitnandi aukraad, kuigi ma pole sekunditki kõrgkoolis käinud. Olin nn partisan-ohvitser.