Tallinnas oli meeleavaladus Palestiina toetuseks. Tartus taheti ka teha meelevaldus, seda ei lubatud. Politsei ei andnud luba. Kas nendes asjades on kapo andnud politseile mingeid soovitusi?
Seal oli lihtsalt oht, et ei suudeta tagada ürituse turvalisust ja seda võivad ära kasutada ekstremistlikud isikud. Püüti tõmmata paralleele, kuidas Hamasi võitlus Iisraeli vastu ja Venemaa rünnak Ukraina vastu on sarnased Lääne hegemoonia vastased võitlused. Selliste üritustega on alati oht, et keegi püüab neid kaaperdada. Ka Tallinnas 5. novembril toimunud meeleavaldusele Palestiina toetuseks ilmus Hollandist saabunud Moslemi Vennaskonna liige. Teda ilmselgelt ei rahuldanud meeleavalduse rahumeelne kulg.
Kuidas te teate, et teda ei rahuldanud?
Sest see oli... Noh, me teame seda.
Kas pidasite ta kinni ja vestlesite?
Ta peeti kinni juba meeleavaldusel. Politsei temaga vestles ja isik lahkus Eesti riigist.
Tuli ta siia omal initsiatiivil või keegi kutsus?
Ta tuli omal initsiatiivil. See ka näitab, kuidas moslemi kogukonnad ja äärmuslased võrgustuvad, hoiavad silma peal kogu Euroopas toimuval. Hamasi toetajate eesmärk ongi enda sõnumitele kogu Euroopas võimalikult laia kõlapinda tekitada, sealhulgas kujundada Iisraeli-vastaseid meeleolusid.
Minu jaoks oli Moslemi Vennaskonna esindaja kohale tulemine natuke üllatav. Oleme kusagil nurga taga, üks miljon inimest, mis huvi on neil Eestis toimuva vastu? Mis ülesandega ta tuli, kas lihtsalt vaatlema või midagi tegema?
Üheks tema eesmärgiks oli meelevaldusel pingeid kütta. Selliseid asju juhtub tulevikus suurema tõenäosusega, sest moslemi kogukond kasvab Eestis. Kümme aastat tagasi oli 1500 inimest, täna on 10 000 inimest. Näeme, et Eesti kogukond on üha enam seotud Euroopa moslemikogukondadega.
1500 pealt 10 000 peale. Kas loomulik kasv, pöördumine teise usku, sisseränne?
Erinevad segmendid. On õpiränne, tööränne, pereränne. Vaikselt on see 10 000 täis saanud. Mingi väike osa on ka pöördunud, eestlased ja venelased, kes võtnud islami usu vastu.
Ajalooliselt on Eestis olnud tatarlased ja aserid ning minu mulje järgi suhteliselt usuleige seltskond. Kas see on muutunud?
See on muutumas. Tallinnas palvekeskus on juba kitsaks jäänud. On toimunud palvusi, kus kogukond ei mahu enam hoonesse ja on palvetatud tänaval ja hoovis.
Kuidas nad siia satuvad?
Mõned aastad tagasi olid peamised pumbad ülikoolid, täna annavad rohkem tooni töö- ja pereränne.
Ülikoolide kaudu, st kes tulevad siia õppima?
Jah. Varasemalt seadusandlus võimaldas neile peagi kaasa tuua ka perekonna. Paljudel juhtudel tullakse õppima, siis katkestatakse õpingud suhteliselt kiiresti ja jäädakse siia elama ning lihttöid tegema.
Mõni aeg tagasi üks inimene rääkis mulle, ta ei esitanud seda üldse mitte julgeoleku vaatenurgast, et Eestis toimub teadlik tudengipesu. Tullakse ettekäändega, et õppima, paar nädalat hiljem sõidavad 24/7 taksot või teevad kullerivedusid. Miks Eesti riik seda tolereerib?
Nii see toimub. Paljud tulevad õppimise eesmärgil legaalselt Eestisse ja jätavad siis õpingud pooleli. See on levinud.
Kas see on probleem?
Kapo vaateväljas on ennekõike radikaliseerumise, islamiäärmusluse, terrorismi ennetamine ja tõkestamine. Probleemid hakkavad ilmnema, kui kogukond kasvab liiga kiiresti ja liiga suureks – inimesed ei integreeru, ei saa Eesti ühiskonnas hakkama. Sellest tulenevalt tekib äng ja radikaliseerumine. Kogukonna kasvades on neil rohkem seoseid ka Lähis-Ida ja Euroopa teiste moslemikogukondadega. Seda rohkem külastavad Eesti moslemite üritusi usuvennad Euroopast ja Lähis-Idast, sealhulgas fundamentaalse ja äärmusliku islamiga seotud isikud. Probleem on see, kui erimeelsusi lahendatakse islami seaduste järgi, aga mitte Eesti riigi seaduste järgi.
Meil on jätkuvalt suur väljakutse Vene kogukonna integreerimisega. Kui meil tekib moslemikogukonna näol veel teine suur ühiskonnagrupp, kellega on samuti integratsiooniprobleemid, siis see saab olema riigile liiga suureks väljakutseks, millega toime tulla. Peame väga targalt Eesti riigis mõtlema, keda me siia lubame, kui palju lubame ja kuidas saame hakkama.
Termin «targalt», mida teie ametnikuna sõnastate diplomaatilisemalt – mõni ütleks otse, et peaks olema karmimad ja selektiivsemad, ei tohi lubada kasvõi sedasama üliõpilaspesu. See on poliitilise tahte taga, ega salaja ei tulda, ei roomata läbi tunnelite. Ise lubame ja ütleme, et okei, tulevad sadade kaupa üliõpilasteks, aga kõik teavad, et tegelikult üliõpilasteks ei tulda.
Siin ongi küsimus tasakaalu leidmises. Eestis on tööjõupuudus. Et meil oleks inimesi, kes tööd teevad, tõenäoliselt peab tooma inimesi juurde. Eks see ole küsimus, kust ja keda tuua. Vaja on eesmärgistatud rändepoliitikat.
was illuminated with Palestinian flag on October 7th, to celebrate the massacre of over a thousand Israeli civilians, and kidnapping of hundreds, BEFORE Israel responded.
