Riigikaitse eelarve
Re: Riigikaitse eelarve
Kui riigikaitsemaks kaotaks süüdimatud poliitikud, oleksin ma kohe poolt.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
strateegiline sõdur
- Liige
- Postitusi: 513
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Kuidas mõjutab vajalike laskemoonavarude olemasolu riigi riski kapitaliturgudel? Kas korras riigikaitse võimaldaks meil tuua nt alla laenuraha hinda protsendi murdosa võrra allapoole?
Eesti panga analüütikud eelmisel nädalal:
Eesti riik sattus pikaajalisi võlakirju emiteerima samal päeval Hispaaniaga. Mahud muidugi erinevad, aga mõlema vastu investorite huvi suur. Intressimääraks tuli Eesti jaoks 3,35%, Hispaanial 3,26%.
Veel kuni 2022 I p.a. oli Eesti riigi jaoks laenamine võrreldes Hispaaniaga odavam. Ju on investorid riikide suhtelisi riske ümber hinnanud pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale. Pikemalt loe siit: https://www.err.ee/1609220184/uuskula-e ... iiga-korge
Lisaks eelnevale paar isiklikku tähelepanekut:
Tagatisega eluasemelaenu keskmine intressimäär septembris 2023 oli 5,68% ja Eesti ettevõtete pikaajalise laenu keskmine intressimäär 6,7%. Keskmise eluasemelaenu pikkus on ligi 27 aastat ja summa 125 000 eurot. Tarbimislaenude keskmine intress on 20% kandis.
Eesti majapidamiste ja ettevõtete laenude ning liisingute jääk on ligi 25 miljardit. Intressikulul, mida sellelt iga-aastaselt makstakse on sees mingi protsendi osake ka riigiriskist. Aastaselt tähendab see laenuvõtjate jaoks nende mahtude puhul kümneid miljoneid lisakulu.
Korras riigikaitse ja vajalikud laskemoonavarud ei ole pelgalt riigikaitse küsimus, sellel on igakuine otsene mõju igaühe kuisele laenumaksele ning laiemalt kogu Eesti majanduse konkurentsivõimele.
Kui nüüd teha oletus ja hinnata riigiriski suuruseks väga tagasihoidlik üks sajandik keskmisest intressimäärast, siis me kõik koos maksame iga kuu kokku suurusjärgus miljon eurot kõrgemat intressi. Keskmise kodulaenu pealt on see 52 eurot aastas.
Kui võrreldes algses näites toodud Hispaania ja Eesti keskmisi laenuintressi tasemeid, nende muutust ajas ning tuletada selle najalt hüpoteetilise riigiriski suurus, oleks see keskmise kodulaenuomaniku jaoks aastas 157 eurot.
Võib küsida, et kas panna näiteks 1,6 miljardit täiendavalt laskemoona (https://www.err.ee/1609222056/herem-rii ... adlikkusse) ja sellevõrra maandada riigiriski või igapäevaselt maksta kõrgemat intressi.
Eesti panga analüütikud eelmisel nädalal:
Eesti riik sattus pikaajalisi võlakirju emiteerima samal päeval Hispaaniaga. Mahud muidugi erinevad, aga mõlema vastu investorite huvi suur. Intressimääraks tuli Eesti jaoks 3,35%, Hispaanial 3,26%.
Veel kuni 2022 I p.a. oli Eesti riigi jaoks laenamine võrreldes Hispaaniaga odavam. Ju on investorid riikide suhtelisi riske ümber hinnanud pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale. Pikemalt loe siit: https://www.err.ee/1609220184/uuskula-e ... iiga-korge
Lisaks eelnevale paar isiklikku tähelepanekut:
Tagatisega eluasemelaenu keskmine intressimäär septembris 2023 oli 5,68% ja Eesti ettevõtete pikaajalise laenu keskmine intressimäär 6,7%. Keskmise eluasemelaenu pikkus on ligi 27 aastat ja summa 125 000 eurot. Tarbimislaenude keskmine intress on 20% kandis.
Eesti majapidamiste ja ettevõtete laenude ning liisingute jääk on ligi 25 miljardit. Intressikulul, mida sellelt iga-aastaselt makstakse on sees mingi protsendi osake ka riigiriskist. Aastaselt tähendab see laenuvõtjate jaoks nende mahtude puhul kümneid miljoneid lisakulu.
Korras riigikaitse ja vajalikud laskemoonavarud ei ole pelgalt riigikaitse küsimus, sellel on igakuine otsene mõju igaühe kuisele laenumaksele ning laiemalt kogu Eesti majanduse konkurentsivõimele.
Kui nüüd teha oletus ja hinnata riigiriski suuruseks väga tagasihoidlik üks sajandik keskmisest intressimäärast, siis me kõik koos maksame iga kuu kokku suurusjärgus miljon eurot kõrgemat intressi. Keskmise kodulaenu pealt on see 52 eurot aastas.
Kui võrreldes algses näites toodud Hispaania ja Eesti keskmisi laenuintressi tasemeid, nende muutust ajas ning tuletada selle najalt hüpoteetilise riigiriski suurus, oleks see keskmise kodulaenuomaniku jaoks aastas 157 eurot.
Võib küsida, et kas panna näiteks 1,6 miljardit täiendavalt laskemoona (https://www.err.ee/1609222056/herem-rii ... adlikkusse) ja sellevõrra maandada riigiriski või igapäevaselt maksta kõrgemat intressi.
Re: Riigikaitse eelarve
Laskemoona varumise ja intressimäära sidumine on üsna libe tee, sest seos võib olla ka teistpidine. No nagu selles naljas puid varuvast valgest mehest ja ilmatargast indiaanlasest ... valge mees varub palju puid, järelikult tuleb külm talv - riik varub palju laskemoona, järelikult hindab riik sõja riski suureks. Et ma eelistaks mõelda, et me varume laskemoona, et rünnakule vastu seista, mitte selleks, et intressimäära alla saada.
-
Martin Herem
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
https://epl.delfi.ee/.../intervjuu-henn-polluaas-oleme...
Mina pole riigikaitselaenu võtmise vastu ja kindlasti tuleb Eesti sõjalise kaitse võimet kiiresti edasi arendada. Täiendavalt sellele mis juba käsil on. Venemaa on agressiivne ja arendab oma sõjalisi võimeid rohkem kui viimaste kümnendite jooksul (siiski 100 Armata tanki ei paista tal ikka veel kuskilt). NATO kallaletungi Venemaa ei paista kartvat. Seepärast võib arvata, et ta ise kavatseb midagi ette võtta, kui on vabanenud sõjast Ukrainaga.
Sellised artiklid aga kaitsevõime arendamisele kaasa ei aita. Ma saan aru kui inimene eksib. Kuid kui ta ei proovigi selgust saada ja lahmib negatiivsete hinnangutega, siis ei saa seda aktsepteerida. Eriti vilets on artiklis väljendatud osade seisukohtade mõju seepärast, et tegemist on autoriteetse inimesega, kes Riigikogus esindab ligi 100 000 valijat. Minu arvates kahjustavad sellised valeväited kaitseväe usaldusväärsust ning vähendavad kodanike kaitsetahet. Tegelikult kujundatakse nii ka vähemalt 100 000 kodaniku negatiivseid hoiakuid. Kui poliitik tahab sõjalise riigikaitse teemaga teha poliitikat, siis pole selles midagi halba. Antud juhul kasutab artikli autor aga valedel faktidel põhinevat negatiivset kriitikat. Kaitseväejuhatajana pean vajalikuks neid väiteid parandada. Rõhutan – alljärgnev ei ole poliitika, vaid sõjalis-tehnline seiskoht.
„Esiteks läheb pool sellest Ukrainale antud relvaabi läbi vähenenud sõjaliste võimekuste taastamiseks, mitte kaitsevõime tõstmiseks. Suure osa söövad ära püsikulud. Erinevate hangete läbi tellitut meil veel pole, see saabub Eestisse alles mitme aasta pärast ja sellest on vähe. Täna oleme nõrgemad kui 2022. aasta alguses.“
Päris kindlasti ei taasta me sõjalisi võimekusi poole eelarve ulatuses. Suurem osa sellest mille me Ukrainale oleme andnud, kavatsesime me ise lähiajal välja vahetada.
Näiteks tankitõrjerelvad Milan ja 90mm tagasilöögita kahur. Nende asemel on juba täna relvastuses Spike LR ja SR ning Javelin. Neile lisandub granaadiheitja C90 Instalaza, mida hangime tuhandetes. Tarned on toimunud ja toimuvad kuni 2025 aastani. Nii Milani kui 90mm kahuri laskemoon aga vananes. Mõne aasta pärast oleks tulnud see lihtsalt hävitada, sest need oleksid muutunud kasutuskõlbmatuks. Me oleme Ukrainat toetanud ka Javelini laskemoonaga. Ka see moon oleks suures osas aegunud mõne aasta jooksul. Näiteks aastal 2027 ei oleks me saanud seda enam kasutada. Lisaks oleme pärast 2022 aastat hankinud juurde Carl Gustavi laskemoona. Eesti kaitseväe tankitõrje võimekus on parem kui 2022 aastal algul.
155mm haubitsad on tänaseks juba asendatud 24 K9 iseliikuva haubitsaga. See oli nii varem planeeritud. Aastaks 2026 tuleb veel 12 relva. Nende relvade laskekiirus ja -kaugus on suurem kui järelveetavatel haubitsatel. Nende relvade hukukindlus on märkimisväärselt suurem, kui ära antud relvadel. Koos 2024 aastal saabuva varitseva õhuründemoonaga Mini Harpy ja 2025 aastal saabuva HIMARSiga on meie tulevõime märkimisväärselt suurem, kui 2022 aastal. Varitsevat õhuründemoona hangime me veelgi. Relvade arvu poolest me ehk oleme nõrgemad kui 2022 aastal, kuid see ei päris lõplik tõde. 122mm Ukrainale antud haubitsad oleks oma laskekauguse (15km) ja aeganõudva liikumisvõime poolest olnud üsna lihtne saaks vastase kaudtuleüksustele. Seepärast ei ole me pidanud mõistlikuks nendega edasi opereerida. Nende „igaks juhuks“ alles hoidmine oleks kulukas ja alatu ukrainlaste ees, kellel on suurtükiväge vaja nüüd ja palju. Rõhutan veelkord – 24 haubitsat K9 on juba Eestis ja Mini Harpy saabub Eestisse sel aastal.
Laskemoona ei ole meil veel niipea piisavalt. Piisav on selline hulk laskemoona, mis ületab kõikide tõenäoliste sihtmärkide arvu, korrutatuna teatud koefitsientidega. Ainult Venemaa Lääne-Sõjaväeringkonnas enne 2022 aastat olnud tankide vastu on meil moona piisavalt. Kuid tankitõrje relvi on vaja ka teiste sihtmärkide vastu. Näiteks lahingumasinad ja soomustransportöörid. Sellegipoolest on meie laskemoona kogused nii tankitõrjes, õhutõrjes kui kaudtules suurenenud pärast 2022 aastat. Ja suureneb veel märkimisväärselt juba käesoleval ja järgmistel aastatel. Sealhulgas nn targa suurtükiväemoona näol, mis teatud ulatuses ise sihtmärke otsib või kuni 70km kaugusel 1m täpsusega sihtmärke tabab. Lisaks sellele oleme hankinud juurde lahingumasina CV9035 laskemoona. Internetist võib täna leida näiteid sarnase kaliibriga relva ja lahingumasina võimalustest Vene tanki T90 või T72 vastu. Kuid rõhutan jälle – laskemoona on meil täna rohkem kui 2022 aastal.
Õhutõrjes oleme Ukrainat toetanud 23mm õhutõrjekahuri laskemoonaga. See oli üks esimesi asju Javelinide kõrval. Ka see moon oleks mõne aasta jooksul aegunud ja muutunud kasutuskõlbmatuks. Rohkem kui Ukrainasse saadeti, oleme aga tänaseks oma lattu tagasi pannud. Samal ajal jätkub ÕT kahurite modifitseerimine, mis teeb neist oluliselt paremad droonide või helikopterite vastased vahendid. Üllatavalt on mõnel aga aastavahetusega märkamata jäänud õhutõrjerakettide Piorun Eestisse saabumine. Need telliti 2022 aasta sügisel. Ukrainlaste sõnul on Piorun piisava õhuseire ja tulejuhtimissüsteemi korral efektiivne ka tiibrakettide vastu. Eelmisel aastal tellitud keskmaa õhutõrje süsteem IRIS, võetakse relvastusse järgmisel ehk 2025 aastal. Rõhutan jälle – ainuüksi arvuliselt on meil täna ÕT vahendeid rohkem kui 2022 aastal.
Ma olen üsna veendunud, et veel käesoleval aastal võtame relvastusse laevatõrjeraketid Blue Spear, mille laskekaugus ulatub 280 kilomeetrini. 2022 aastal ei olnud meil sellist võimet üldse ja Ukrainale pole me mitte midagi sellist saatnud.
Mitte kuidagi ei tohi unustada maakaitse suurendamist 10 000 võitleja võrra. Tunnistan, et erinevaid individuaalvarustuse elemente hangime sellele struktuurile veel 2024 aasta jooksul, kuid +10 000 võitlejat senisele 26 000 suurusele kaitseväele jääb märkamatuks ainult pimedale või ignoreerivale kodanikule. Samal ajal on suurenenud kaitseliidu liikmete arv, ulatudes sõdiva koosseisuga ligi 10 000ni. 2022 aastal alguses oli Eesti kaitseväe sõjaaja suurus ligi 26 000 inimest. Täna aga 36 000.
Kui rääkida „mitme aasta pärast saabuvatest asjadest“, siis eelmisel aastal hangitud 2.jalaväebrigaadi, tankitõrjekompaniide ja juhtimispunktide soomukid jõuavad suuremas osas Eestisse 2025 aasta lõpuks. Esimesed 4x4 soomukid aga juba sel aastal.
Lätis ja Leedus püsivalt paiknevate brigaadide väide on aga tüüpiline näide valikulisest faktiloogikast. Kui meie hangitud relvastuse puhul kritiseeritakse „saabub Eestisse aastate pärast“, siis Lätti ja Leetu planeeritud üksused on millegipärast edulugu. Me oleme valinud teise tee lihtsal põhjusel. Ühe brigaadisuuruse üksuse sõjaline taristu (perekondadele mõeldud majutus, koolid jms ei kuulu sinna) maksab Leedule üle 500 miljoni EURi. Nii meie, kui britid oleme pidanud targemaks suunata see raha sõdivatesse vahenditesse. Alaliselt siin paiknev brigaad (3000-5000 inimest) vajaks aga veel ühte „Nursipalu“.
Selle asemel oleme loonud Eesti Diviisi oma staabi ja struktuuridega, mis suudab liitlasi vastu võtta ja Eesti kaitseks sõjas juhtida. Sedagi meil 2022 aasta alguses ei olnud. Tänaseks on see staap ja struktuur USA toetusel arenenud ja harjutanud.
Tüüpiliseks demagoogiaks nimetan aga artiklis esitatud väidet: „Vaid teadlikkuse tõstmisest, nagu Herem hiljuti soovitas, on vähe“. Herem ei ole päris kindlasti VAID teadlikkuse tõstmist soovitanud. Mina räägin õhuseire, mereseire ja muude luurevahendite täiendamise vajadusest, sest vastasel juhul ei leia me oma relvadele sihtmärke üles. Kuid selline teadmatus on arusaadav, kui tegemist on sõjalise kaitsega madalal tasemel tegelenud ja vähese teoreetilise põhjaga reservlipnikuga.
Lõpetuseks jalaväemiinidest. Paljud riigid on neist loobunud, sest neist saadav sõjaline kasu on lühiajaline ja väike, võrreldes pikaajalise ja mittesõjalise kahjuga oma elanikkonna vastu. Nii arvavad ka Soome ja Läti kaitseväejuhatajad. Selles pole mingit poliitikat, vaid kaine sõjaline rehkendus. Jalaväemiinide asemel tuleb kasutada jalaväevastaste suundlaengutega varustatud droone, mille mõju vastasele on suurem, kulu ühe likvideeritud agressori kohta väiksem ja oht oma elanikonnale pea olematu.
Vaatamata pingelistele omavahelistele suhetele, kutsun ikka ja jälle üles – kui ei tea, siis küsige.
Mina pole riigikaitselaenu võtmise vastu ja kindlasti tuleb Eesti sõjalise kaitse võimet kiiresti edasi arendada. Täiendavalt sellele mis juba käsil on. Venemaa on agressiivne ja arendab oma sõjalisi võimeid rohkem kui viimaste kümnendite jooksul (siiski 100 Armata tanki ei paista tal ikka veel kuskilt). NATO kallaletungi Venemaa ei paista kartvat. Seepärast võib arvata, et ta ise kavatseb midagi ette võtta, kui on vabanenud sõjast Ukrainaga.
Sellised artiklid aga kaitsevõime arendamisele kaasa ei aita. Ma saan aru kui inimene eksib. Kuid kui ta ei proovigi selgust saada ja lahmib negatiivsete hinnangutega, siis ei saa seda aktsepteerida. Eriti vilets on artiklis väljendatud osade seisukohtade mõju seepärast, et tegemist on autoriteetse inimesega, kes Riigikogus esindab ligi 100 000 valijat. Minu arvates kahjustavad sellised valeväited kaitseväe usaldusväärsust ning vähendavad kodanike kaitsetahet. Tegelikult kujundatakse nii ka vähemalt 100 000 kodaniku negatiivseid hoiakuid. Kui poliitik tahab sõjalise riigikaitse teemaga teha poliitikat, siis pole selles midagi halba. Antud juhul kasutab artikli autor aga valedel faktidel põhinevat negatiivset kriitikat. Kaitseväejuhatajana pean vajalikuks neid väiteid parandada. Rõhutan – alljärgnev ei ole poliitika, vaid sõjalis-tehnline seiskoht.
„Esiteks läheb pool sellest Ukrainale antud relvaabi läbi vähenenud sõjaliste võimekuste taastamiseks, mitte kaitsevõime tõstmiseks. Suure osa söövad ära püsikulud. Erinevate hangete läbi tellitut meil veel pole, see saabub Eestisse alles mitme aasta pärast ja sellest on vähe. Täna oleme nõrgemad kui 2022. aasta alguses.“
Päris kindlasti ei taasta me sõjalisi võimekusi poole eelarve ulatuses. Suurem osa sellest mille me Ukrainale oleme andnud, kavatsesime me ise lähiajal välja vahetada.
Näiteks tankitõrjerelvad Milan ja 90mm tagasilöögita kahur. Nende asemel on juba täna relvastuses Spike LR ja SR ning Javelin. Neile lisandub granaadiheitja C90 Instalaza, mida hangime tuhandetes. Tarned on toimunud ja toimuvad kuni 2025 aastani. Nii Milani kui 90mm kahuri laskemoon aga vananes. Mõne aasta pärast oleks tulnud see lihtsalt hävitada, sest need oleksid muutunud kasutuskõlbmatuks. Me oleme Ukrainat toetanud ka Javelini laskemoonaga. Ka see moon oleks suures osas aegunud mõne aasta jooksul. Näiteks aastal 2027 ei oleks me saanud seda enam kasutada. Lisaks oleme pärast 2022 aastat hankinud juurde Carl Gustavi laskemoona. Eesti kaitseväe tankitõrje võimekus on parem kui 2022 aastal algul.
155mm haubitsad on tänaseks juba asendatud 24 K9 iseliikuva haubitsaga. See oli nii varem planeeritud. Aastaks 2026 tuleb veel 12 relva. Nende relvade laskekiirus ja -kaugus on suurem kui järelveetavatel haubitsatel. Nende relvade hukukindlus on märkimisväärselt suurem, kui ära antud relvadel. Koos 2024 aastal saabuva varitseva õhuründemoonaga Mini Harpy ja 2025 aastal saabuva HIMARSiga on meie tulevõime märkimisväärselt suurem, kui 2022 aastal. Varitsevat õhuründemoona hangime me veelgi. Relvade arvu poolest me ehk oleme nõrgemad kui 2022 aastal, kuid see ei päris lõplik tõde. 122mm Ukrainale antud haubitsad oleks oma laskekauguse (15km) ja aeganõudva liikumisvõime poolest olnud üsna lihtne saaks vastase kaudtuleüksustele. Seepärast ei ole me pidanud mõistlikuks nendega edasi opereerida. Nende „igaks juhuks“ alles hoidmine oleks kulukas ja alatu ukrainlaste ees, kellel on suurtükiväge vaja nüüd ja palju. Rõhutan veelkord – 24 haubitsat K9 on juba Eestis ja Mini Harpy saabub Eestisse sel aastal.
Laskemoona ei ole meil veel niipea piisavalt. Piisav on selline hulk laskemoona, mis ületab kõikide tõenäoliste sihtmärkide arvu, korrutatuna teatud koefitsientidega. Ainult Venemaa Lääne-Sõjaväeringkonnas enne 2022 aastat olnud tankide vastu on meil moona piisavalt. Kuid tankitõrje relvi on vaja ka teiste sihtmärkide vastu. Näiteks lahingumasinad ja soomustransportöörid. Sellegipoolest on meie laskemoona kogused nii tankitõrjes, õhutõrjes kui kaudtules suurenenud pärast 2022 aastat. Ja suureneb veel märkimisväärselt juba käesoleval ja järgmistel aastatel. Sealhulgas nn targa suurtükiväemoona näol, mis teatud ulatuses ise sihtmärke otsib või kuni 70km kaugusel 1m täpsusega sihtmärke tabab. Lisaks sellele oleme hankinud juurde lahingumasina CV9035 laskemoona. Internetist võib täna leida näiteid sarnase kaliibriga relva ja lahingumasina võimalustest Vene tanki T90 või T72 vastu. Kuid rõhutan jälle – laskemoona on meil täna rohkem kui 2022 aastal.
Õhutõrjes oleme Ukrainat toetanud 23mm õhutõrjekahuri laskemoonaga. See oli üks esimesi asju Javelinide kõrval. Ka see moon oleks mõne aasta jooksul aegunud ja muutunud kasutuskõlbmatuks. Rohkem kui Ukrainasse saadeti, oleme aga tänaseks oma lattu tagasi pannud. Samal ajal jätkub ÕT kahurite modifitseerimine, mis teeb neist oluliselt paremad droonide või helikopterite vastased vahendid. Üllatavalt on mõnel aga aastavahetusega märkamata jäänud õhutõrjerakettide Piorun Eestisse saabumine. Need telliti 2022 aasta sügisel. Ukrainlaste sõnul on Piorun piisava õhuseire ja tulejuhtimissüsteemi korral efektiivne ka tiibrakettide vastu. Eelmisel aastal tellitud keskmaa õhutõrje süsteem IRIS, võetakse relvastusse järgmisel ehk 2025 aastal. Rõhutan jälle – ainuüksi arvuliselt on meil täna ÕT vahendeid rohkem kui 2022 aastal.
Ma olen üsna veendunud, et veel käesoleval aastal võtame relvastusse laevatõrjeraketid Blue Spear, mille laskekaugus ulatub 280 kilomeetrini. 2022 aastal ei olnud meil sellist võimet üldse ja Ukrainale pole me mitte midagi sellist saatnud.
Mitte kuidagi ei tohi unustada maakaitse suurendamist 10 000 võitleja võrra. Tunnistan, et erinevaid individuaalvarustuse elemente hangime sellele struktuurile veel 2024 aasta jooksul, kuid +10 000 võitlejat senisele 26 000 suurusele kaitseväele jääb märkamatuks ainult pimedale või ignoreerivale kodanikule. Samal ajal on suurenenud kaitseliidu liikmete arv, ulatudes sõdiva koosseisuga ligi 10 000ni. 2022 aastal alguses oli Eesti kaitseväe sõjaaja suurus ligi 26 000 inimest. Täna aga 36 000.
Kui rääkida „mitme aasta pärast saabuvatest asjadest“, siis eelmisel aastal hangitud 2.jalaväebrigaadi, tankitõrjekompaniide ja juhtimispunktide soomukid jõuavad suuremas osas Eestisse 2025 aasta lõpuks. Esimesed 4x4 soomukid aga juba sel aastal.
Lätis ja Leedus püsivalt paiknevate brigaadide väide on aga tüüpiline näide valikulisest faktiloogikast. Kui meie hangitud relvastuse puhul kritiseeritakse „saabub Eestisse aastate pärast“, siis Lätti ja Leetu planeeritud üksused on millegipärast edulugu. Me oleme valinud teise tee lihtsal põhjusel. Ühe brigaadisuuruse üksuse sõjaline taristu (perekondadele mõeldud majutus, koolid jms ei kuulu sinna) maksab Leedule üle 500 miljoni EURi. Nii meie, kui britid oleme pidanud targemaks suunata see raha sõdivatesse vahenditesse. Alaliselt siin paiknev brigaad (3000-5000 inimest) vajaks aga veel ühte „Nursipalu“.
Selle asemel oleme loonud Eesti Diviisi oma staabi ja struktuuridega, mis suudab liitlasi vastu võtta ja Eesti kaitseks sõjas juhtida. Sedagi meil 2022 aasta alguses ei olnud. Tänaseks on see staap ja struktuur USA toetusel arenenud ja harjutanud.
Tüüpiliseks demagoogiaks nimetan aga artiklis esitatud väidet: „Vaid teadlikkuse tõstmisest, nagu Herem hiljuti soovitas, on vähe“. Herem ei ole päris kindlasti VAID teadlikkuse tõstmist soovitanud. Mina räägin õhuseire, mereseire ja muude luurevahendite täiendamise vajadusest, sest vastasel juhul ei leia me oma relvadele sihtmärke üles. Kuid selline teadmatus on arusaadav, kui tegemist on sõjalise kaitsega madalal tasemel tegelenud ja vähese teoreetilise põhjaga reservlipnikuga.
Lõpetuseks jalaväemiinidest. Paljud riigid on neist loobunud, sest neist saadav sõjaline kasu on lühiajaline ja väike, võrreldes pikaajalise ja mittesõjalise kahjuga oma elanikkonna vastu. Nii arvavad ka Soome ja Läti kaitseväejuhatajad. Selles pole mingit poliitikat, vaid kaine sõjaline rehkendus. Jalaväemiinide asemel tuleb kasutada jalaväevastaste suundlaengutega varustatud droone, mille mõju vastasele on suurem, kulu ühe likvideeritud agressori kohta väiksem ja oht oma elanikonnale pea olematu.
Vaatamata pingelistele omavahelistele suhetele, kutsun ikka ja jälle üles – kui ei tea, siis küsige.
-
Rabapistrik
- Liige
- Postitusi: 189
- Liitunud: 04 Mär, 2016 9:54
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Põlluaasa artikkel on ilmselgelt poliitilise agendaga ning sihitud valdavalt juba ustavale elektoraadile.
Kõige huvitavam on see, et ta ründab üht inimest/institutsiooni, mille taga on tegelikult julmalt võimekas planeerimisaparaat, kus ülitugeva erialataustaga vanemohvitserid ja -allohvitserid on koondanud oma teadmised sisendiks KVJ sõjalisele nõuandele. Seetõttu arvan ka, et mõne teise KVJ puhul oleksid valikud kaitse-eelarve kasutamiseks olnud pigem sarnased. Seega tegelikult kuseb Põlluaas kaarega sisuliselt tervele peastaabile ja kindlasti kellelegi veel. KVJst rääkimata.
Muuseas, see €500M näide on ikka julm. Selle eest saab Eesti ikkagi ulatuslikult võimet, mis muidu läheks betooni ja mille sees pole Bde peredele mõeldud väikelinna ega Nursipalu 2.0 hinda. Ja eriti, kui võtta referentsiks, et DOS on €100+M.
Kaitseeelarve mõttes on hästi läinud see, et nt tankide ja isegi keskmaa ÕT asemel on seni prioriseeritud diviisi süvatuletoetusvahendeid ja rannikukaitset. Selle raha eest rikuvad need võimed selgelt VA ülema plaani ja päeva. Lõpetuseks, OP "Ussisõnade' kulu-tulu suhe on väga hea, kuigi oleks olnud äge, kui seda oleks saanud teha veel varem.
Kõige huvitavam on see, et ta ründab üht inimest/institutsiooni, mille taga on tegelikult julmalt võimekas planeerimisaparaat, kus ülitugeva erialataustaga vanemohvitserid ja -allohvitserid on koondanud oma teadmised sisendiks KVJ sõjalisele nõuandele. Seetõttu arvan ka, et mõne teise KVJ puhul oleksid valikud kaitse-eelarve kasutamiseks olnud pigem sarnased. Seega tegelikult kuseb Põlluaas kaarega sisuliselt tervele peastaabile ja kindlasti kellelegi veel. KVJst rääkimata.
Muuseas, see €500M näide on ikka julm. Selle eest saab Eesti ikkagi ulatuslikult võimet, mis muidu läheks betooni ja mille sees pole Bde peredele mõeldud väikelinna ega Nursipalu 2.0 hinda. Ja eriti, kui võtta referentsiks, et DOS on €100+M.
Kaitseeelarve mõttes on hästi läinud see, et nt tankide ja isegi keskmaa ÕT asemel on seni prioriseeritud diviisi süvatuletoetusvahendeid ja rannikukaitset. Selle raha eest rikuvad need võimed selgelt VA ülema plaani ja päeva. Lõpetuseks, OP "Ussisõnade' kulu-tulu suhe on väga hea, kuigi oleks olnud äge, kui seda oleks saanud teha veel varem.
Re: Riigikaitse eelarve
Kindlasti Ekre kampaania KV kui institutsiooni vastu ägeneb, sest uue KVJ valik annab neile selleks võimaluse. Formaalselt saavad nad valikut mõjutada riigikaitsekomisjoni kaudu. Ottawa konventsioonist loobumine erandliku Euroopa riigina on üks halgudest, mis teele ette visatakse. Kahtlemata kandidaat, keda toetaks Herem, jääks isikliku inforünde alla. Riigikogu valimiste eel KVJ-lt tõhusalt kriitikat ja valede ümberlükkamist vastu saanud erakond toda kaotust (üks põhjusi, miks Ekre fraktsioon on täna väiksem kui eelmises riigikogus) ei unusta. KV pole ainus institutsioon, mida õõnestatakse, ka Riigikogu ei pea nad legitiimseks. Näis, kaua nad mittetunnustamise poliitikat jätkavad?
Re: Riigikaitse eelarve
Vahet väga ei ole kas meil on seis parem kui enne. Mingist detailist nii käima ennast tõmmata on ülereageerimine. Meil on asju niipalju nagu on. Kas meile piisab sellest?
Lisaks on tegemist intervjuuga. Kusjuures väga lühikesega. Kui küsitakse siis tuleb vastata. Kasutades selleks oma parimaid teadmisi. Arvamusveebi toimetaja jättis võimaluse küsida teist arvamust eksperdilt või pigem oleks võinud sellised küsimused ka teiste erakondade esindajatele esitada. Ma arvan, et viimasel juhul oleks tulnud üsna sarnased vastused.
Lisaks on tegemist intervjuuga. Kusjuures väga lühikesega. Kui küsitakse siis tuleb vastata. Kasutades selleks oma parimaid teadmisi. Arvamusveebi toimetaja jättis võimaluse küsida teist arvamust eksperdilt või pigem oleks võinud sellised küsimused ka teiste erakondade esindajatele esitada. Ma arvan, et viimasel juhul oleks tulnud üsna sarnased vastused.
Re: Riigikaitse eelarve
Kui küsitakse, siis tuleb vastata oma tegelike teadmistega, mitte "paremate"-ga (eriti kui neid ei ole)...
Viisakas ja tegelikkusega arvestav oleks olnud lisada, "mina arvan" !
Lihtsalt retooriline küsimusena - kas arst ennem vererõhu haigusloosse märkimisrt mõõdab või paneb oma parima äranägemise järgi?
Riigikaitse on "parema" lahmimise jaoks liiga tundlik teema.
Oleks see üksikjuht, kuid antud suunatud "eksimusi" tuleb selle partei esindajatelt Kaitseväe ja selle Juhataja vastu regulaarselt!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Riigikaitse eelarve
Sisuliselt tõmbas härra kindral ennast käima kõigest ühest lausest. Ülejäänud artikkel on jäänud kommenteerimata. Konjak sai otsa või sai liiga palju.
Re: Riigikaitse eelarve
Kommenteeritud on mitut väidet, kuid akf isonts, usinas püüdes KVJ jälle halvustada, "ei märganudki" seda ning "avastas" kuskilt konjaki joomise (mida vastulauses ei olnud).
Oma "parema äranägemise" järgi?
Madal poriliiga tase ...
( Või sai parteiline eelistus natuke haiget?
)Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Riigikaitse eelarve
Sisuliselt rääkisid mõlemad mehed samast asjast. Eelarvest taastatakse asju, mis sai ära antud. Poole eelarve ulatuses või vähemas, mis vahet? Ei too härra kindral ka välja konkreetset suurust. Hea, et ei räägita, millise aasta eelarvest jutt on.
Osa asju on kohal, osa veel tulemas. Kindral tõi välja asjad, mis jõuavad kohale järgmine aasta. Ma usun, et on asju, mis tulevad ka hiljem. Ja ma loodan, et hanked jätkuvad ja tuleb asju veelgi rohkem. Mis siis, et hiljem.
Muu jutt olukortra teadlikusest täpsemalt ja miinidest on suhteliselt otsitud sisutäide. Kusjuures miinide teema pole laualt maha pühitud. Üks pool ajab oma asja ja istuv KVJ ajab oma asja.
Minu parteiline eelistus on jätkuvalt Isamaa.
Kusjuures konjaki joomine pole üldse halb. Pigem soovitatav tegevus.
Osa asju on kohal, osa veel tulemas. Kindral tõi välja asjad, mis jõuavad kohale järgmine aasta. Ma usun, et on asju, mis tulevad ka hiljem. Ja ma loodan, et hanked jätkuvad ja tuleb asju veelgi rohkem. Mis siis, et hiljem.
Muu jutt olukortra teadlikusest täpsemalt ja miinidest on suhteliselt otsitud sisutäide. Kusjuures miinide teema pole laualt maha pühitud. Üks pool ajab oma asja ja istuv KVJ ajab oma asja.
Minu parteiline eelistus on jätkuvalt Isamaa.
Kusjuures konjaki joomine pole üldse halb. Pigem soovitatav tegevus.
Re: Riigikaitse eelarve
KVJ-l olid nii mõnegi asja juures ka aastad ning lausa märgitud, mis juba kohal. Märkis asju, mis nagunii oleks pidanud vananemise tõttu asendatama jne.
Täpseid hangitud moona numbreid anna sulle keegi!
Aga las jääda tõesti nii, et igaüks ajab oma asja - südamest, täie teadmisega ning ilma keerutamata.
Kaitsevägi planeerib ja teeb hankeid, Põlluaas poliitikat ilma riigikaitse kohta "oletamata" ning akf joob oma konjakit edasi.
Nii oleks kõigil parem!
Täpseid hangitud moona numbreid anna sulle keegi!
Aga las jääda tõesti nii, et igaüks ajab oma asja - südamest, täie teadmisega ning ilma keerutamata.
Kaitsevägi planeerib ja teeb hankeid, Põlluaas poliitikat ilma riigikaitse kohta "oletamata" ning akf joob oma konjakit edasi.
Nii oleks kõigil parem!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Kusjuures ei räägi. Äraantud asjade taastamiseks on Eesti ikka väga palju raha saanud EU eelarvest. Ning nagu KVJ kirjutab - laskemoona ongi parem enne hoidmistähtaja lõppu kulutada pigem eesmärgipäraseks kasutamiseks, kui et ise ära lasta. Tagasi tuleb osta nagunii.
Hanked on toimunud kogu EV ajal. Vahel tihedamalt vahel harvemini, aga miks on vaja "loota et hanked jätkuvad"? Jälle "üldse-mitte-ühegi-erakonnaga-seotud" halvustamine?
Olukorrateadlikus btw on väga oluline teema. Siin foorumis on sel teemal palju piike murtud ning ka muidu jahu aetud. Küll aga huvitaks, kes on see "teine pool" kes seal Ottawa lepinguga seoses oma asja ajab. Seni on vaid mõned EKRE poliitikud (keda siinkohal nimeliselt mainima ei hakka) seda teemat üritanud upitada.
Endiselt on mulle arusaamatu, miks EKRE omale nii järjekindlalt ja korduvalt jalga laseb. EKV kui riigi ühe olulisema asutise ründamine ei ole kindlasti mingi õnne teema rahvuslikult meelestatud valijatele. Ühiskonnas pettunutele - jah, muidugi. Üks koht veel mida närida. Aga tegelikult?
Hanked on toimunud kogu EV ajal. Vahel tihedamalt vahel harvemini, aga miks on vaja "loota et hanked jätkuvad"? Jälle "üldse-mitte-ühegi-erakonnaga-seotud" halvustamine?
Olukorrateadlikus btw on väga oluline teema. Siin foorumis on sel teemal palju piike murtud ning ka muidu jahu aetud. Küll aga huvitaks, kes on see "teine pool" kes seal Ottawa lepinguga seoses oma asja ajab. Seni on vaid mõned EKRE poliitikud (keda siinkohal nimeliselt mainima ei hakka) seda teemat üritanud upitada.
Endiselt on mulle arusaamatu, miks EKRE omale nii järjekindlalt ja korduvalt jalga laseb. EKV kui riigi ühe olulisema asutise ründamine ei ole kindlasti mingi õnne teema rahvuslikult meelestatud valijatele. Ühiskonnas pettunutele - jah, muidugi. Üks koht veel mida närida. Aga tegelikult?
Re: Riigikaitse eelarve
On küll vahe sees, kui see "poole ulatuses" käidi esmakordselt välja emotsionaalse halvustamisena stiilis "TERVELT POOL RAHAST läheb ära antud kraami taastamisele, mitte kaitsevõime tõstmisele!" Lisaks selle järjekindel eiramine, et mis mahtudes oli tegu aeguva moonaga või niigi väljavahetamisele kuuluva relvastusega.
Re: Riigikaitse eelarve
Härra kindral tõmbab inervjuust üksikud laused vastustest välja ja annab tuld. Ilma tema reageeringuta poleks keegi seda artiklit tähelegi pannud.
Artikli mõte jäi nagunii arusaamatuks. Miks oli vaja sellist intervjuud teha? Selleks, et näha kas KVJ reageerib?
"Vaatamata pingelistele omavahelistele suhetele, kutsun ikka ja jälle üles – kui ei tea, siis küsige,» lõpetas Herem postituse."
Hea soovitus, aga hästi ei kujuta küll ette kuidas see reaalses elus käima hakkab. Ajakirjanik saadab küsimused põlluaasale ja põlluaas koordineerib vastused kindraliga?
Minu arust on kõik liiga ülitundlikud. Lumehelbekeste põlvkond ei peaks nagu olema, aga solvutakse ja reageeritakse iga väiksema asja peale nagu kuuluks just sinna.
Ma ei usu, et see lugu nüüd härra kindrali "vastulausega" lõpeb
Miks on vaja vihjata nn "teatud parteile". Ma ei kuulu ühtegi ega hakka ka kunagi kuuluma. Ma kirjutasin nagu kirjutasin ilma igasuguse tagamõteta. Hanked jätkuvad kindlasti.
Artikli mõte jäi nagunii arusaamatuks. Miks oli vaja sellist intervjuud teha? Selleks, et näha kas KVJ reageerib?
"Vaatamata pingelistele omavahelistele suhetele, kutsun ikka ja jälle üles – kui ei tea, siis küsige,» lõpetas Herem postituse."
Hea soovitus, aga hästi ei kujuta küll ette kuidas see reaalses elus käima hakkab. Ajakirjanik saadab küsimused põlluaasale ja põlluaas koordineerib vastused kindraliga?
Minu arust on kõik liiga ülitundlikud. Lumehelbekeste põlvkond ei peaks nagu olema, aga solvutakse ja reageeritakse iga väiksema asja peale nagu kuuluks just sinna.
Ma ei usu, et see lugu nüüd härra kindrali "vastulausega" lõpeb
Miks on vaja vihjata nn "teatud parteile". Ma ei kuulu ühtegi ega hakka ka kunagi kuuluma. Ma kirjutasin nagu kirjutasin ilma igasuguse tagamõteta. Hanked jätkuvad kindlasti.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline