Armeenia vs Aserbaidžaan

[ruger]

Armeenia peaminister ei näe orkide baasidel Armeenias enam mingit mõtet, kuna nad ei täitnud oma kohustusi.

Armenian Prime Minister Nikol Pashinyan said he sees no advantage in the continued presence of #Russian military bases in #Armenia, the Wall Street Journal reported.

He also told the newspaper that Yerevan is looking for new partners because Moscow, he claimed, "has failed to fulfill its allied commitments".
https://twitter.com/nexta_tv/status/1717215933360451639

[ruger]

orkid viivad oma tehnikat minema Mägi-Karabahhist

Meanwhile Russian peacekeepers are withdrawing significant amount of military equipment from Karabakh.
https://twitter.com/clashreport/status/ ... 2187929968

[ruger]

Aserid mõistsid süüdi mehe, kes osales Armeenia vägede poolt toetatud ja läbi viidud aserite tsiviilisikute vastu suunatud veresaunas 1991 aastal.

Armenian-born Vagif Cherkezovich Khachaturyan was sentenced to 15 years in prison in Baku for taking part in Armenian forces’ 1991 Khojaly massacre of Azerbaijani civilians.
https://twitter.com/clashreport/status/ ... 2480026015

[krizz]

Armeenia peaminister: Aserbaidžaan võib valmistuda invasiooniks
https://www.err.ee/1609168915/armeenia- ... vasiooniks

[Kriku]

Muidugi valmistub. Endlösung on lähedal .

[Leo]

Kas Armeeni peaminister käskis oma alamatel kollektiivse enesetapu sooritada asereid rünnates? Viimati neil see teema liiga hästi ei läinud

[ruger]

Armeenia ja Aserbaidžaani vahel kokkulepe tulemas???

Armeenia ja Aserbaidžaani liidrid tegid 7. detsembril üllatava ühisavalduse, milles kirjeldasid vangide vahetust ja vastastikust usaldust suurendavaid meetmeid, kuid kohustuvad jätkama läbirääkimisi suhete normaliseerimiseks ja kaua tabamatu rahulepinguni.

Armeenia peaministri ja Aserbaidžaani presidendi büroode ühisavaldus avab tee täieõigusliku rahulepinguni, nagu on märkinud Euroopa ja Ameerika diplomaadid.

Eelkõige "humanitaarkaalutlustel" ja "hea tahte žestina" nõustus Aserbaidžaan vabastama 32 Armeenia sõjaväelast, samal ajal kui Armeenia vabastab kaks aserbaidžaanlast. See on esimene massiline sõjavangide vahetus aastate jooksul, eriti Armeenia jaoks nii soodsatel tingimustel.

Riigid nõustusid ka vastastikuste sümboolsete žestidega. Jerevan võtab tagasi oma pakkumise korraldada järgmine ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP29) Bakuu kasuks ja kutsub isegi teisi Ida-Euroopa riike Aserbaidžaani taotlust toetama. Vastutasuks toetab Bakuu Armeenia kandidatuuri COP Ida-Euroopa riikide büroo liikmeks.

See kokkulepe oli sensatsioon, sest vaid mõni päev varem ei olnud märke sellisest läbimurdest suhetes. Vastupidi, oli põhjust oodata suhete järsku halvenemist ja võitluste intensiivistumist Armeenia-Aserbaidžaani piiril. Euroopa Pravda toimetaja Juri Pantšenko sõnul oli 19. septembri "ühepäevane sõda", mis võimaldas Bakul Mägi-Karabahhi üle kontrolli tagasi saada, peaaegu matnud riikidevahelised rahuläbirääkimised.

Aastaid pärast seda, kui sõda Mägi-Karabahhis, peamiselt armeenlastest elanikega, kuid Aserbaidžaanis asuvas piirkonnas, lõppes 1994. aastal ebakindla relvarahuga, toimusid läbirääkimised korraga kahes formaadis: lääne- ja venekeelsed.

Lääne dialoog oli Bakuu jaoks oluline, kuna Mägi-Karabahhi üle kontrolli saanud Jerevan pidi tunnistama Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust. See oli oluline ka Jerevani jaoks, kuna arutati julgeolekugarantiid Karabahhi armeenlastele.

Venemaa tegi samal ajal ettepaneku lükata edasi Karabahhi staatuse küsimused (ideaalne Armeenia jaoks, kuid Aserbaidžaani jaoks vastuvõetamatu), tõstatades samal ajal Armeeniat läbiva transpordikoridori küsimuse (Bakuule soodne, kuid Jerevanile täiesti vastuvõetamatu).

Karabahhi tagasivõitmine muutis seda dünaamikat täielikult.

Nüüd kaotas Venemaa tee Jerevani jaoks igasuguse väärtuse – üks põhjus Armeenia-Vene suhete praeguseks külmutamiseks. Samal ajal kaotas Aserbaidžaan huvi lääne vahendamise vastu, eriti süüdistuste tõttu "etnilises puhastuses Karabahhis". Selle tulemusena muutusid Bakuu avaldused üha agressiivsemaks, suurendades uue piirkondliku konflikti tõenäosust.

Miks siis Bakuu kaldus sõjakast retoorikast lepituse poole? Ameerika surve näib olevat tõukejõud. Viimastel nädalatel on Washingtonilt mitu jõulist hoiatust Armeenia suhtes sundimise vastuvõetamatuse kohta. Tähelepanuväärne on see, et USA välisministeeriumi sanktsioonide koordinaator Jim O’Brien külastas Bakut samal päeval, kui see avaldus ilmus, säutsus hiljem Armeenia-Aserbaidžaani rahukõneluste jätkamise kohta.

Tekst ise tõstab esile ka "arutelusid usalduse suurendamise meetmete rakendamise üle". Mõlemad pooled nõuavad rahvusvahelist toetust, et luua "vastastikune usaldus" ja "mõjutada positiivselt kogu Lõuna-Kaukaasia piirkonda".

See on tõenäoliselt võtmelõik, kus vastased kinnitavad valmisolekut dialoogi uuesti alustada. Vahetu tulemuseks on piirkondlike sõjariskide drastiline vähenemine.

Kuid Moskva väljajätmine sellest olulisest protsessist, vaatamata aastakümneid kestnud Venemaa vahenduskatsetele, on sündmuste teravim etteheide Kremlile. Võib-olla seetõttu osutusid Venemaa esialgsed ametlikud reaktsioonid kokkulepitud avaldusele märkimisväärselt vaoshoitud ja alahinnatud, välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova pakkus rutiinset heakskiitu edusammudele, nõudes samal ajal Venemaa varasemat kasutut "abi" panust läbirääkimistel.

"Oleme valmis jätkama igakülgse abi osutamist transpordiside blokeeringu vabastamisel, piiride piiritlemisel, rahulepingu sõlmimisel ja kodanikuühiskonna tasandi kontaktidel," ütles ta.

Venemaa vahendus ei näi aga enam vajalik – edasised rahuläbirääkimised toimuvad EL ja USA egiidi all. Allakirjutatud rahuleping lõpetab Venemaa mõju Lõuna-Kaukaasias.

Teoreetiliselt võib Kreml siiski kõnelusi saboteerida, arvestades tema sõjalist kohalolekut mõlemas riigis. Kuid ilma poliitilise toetuseta Armeenias või Aserbaidžaanis on see selgelt ebapiisav, et riikide kurssi muuta, rõhutab Pantšenko.

"Seega, kui lääs on visa, on rahulepingu sõlmimine lähikuudel - järgmise aasta keskpaigaks - väga realistlik stsenaarium ja see on Venemaa jaoks välispoliitiline katastroof. Loodetavasti mitte viimane,” võtab Pantšenko kokku.

https://twitter.com/EuromaidanPress/sta ... 0896913903

[Kriku]

Armeenias on praegu 100 000 põgenikku Karabahhist. Aserbaidžaani ametlik seisukoht on selline, et nad kõik võivad koju naasta kui nad võtavad Aserbaidžaani kodakondsuse. "Me saame aru, et see on ebatavaline olukord. Inimesed on šokis. Samuti peavad nad aru saama, et mõlema poole põhjustatud haavu ühe-kahe päevaga terveks ei ravi. Nad peavad ise otsustama, kas naasta või mitte," ütles Eltšin Amirbekov.

Iskandarjan seda juttu aga tõsiseltvõetavaks ei pea. "Välistatud pole, et Aserbaidžaanis leitakse 10 või 20 või 100 etnilist armeenlast, keda hoitakse seal siis nagu loomaaias ja näidatakse, et armeenlased saavad Aserbaidžaanis elada. See on võimalik. Aga põgenike tagasipöördumine pole reaalne," rääkis Iskandarjan.

Samal ajal naasevad Karabahhi Aserbaidžaani põgenikud. Tänaseks on sinna tagasi tulnud umbes 5000 inimest. "Meile öeldi, et saame naasta 2024. aasta lõpus. Me oleme valmis minema juba praegu, aga lähme siis, kui majad valmis saavad. Hea meelega läheks kohe, küll me kuidagi hakkama saaksime," ütles põgenik Ilham. Aserbaidžaan plaanib 2026. aastaks Karabahhi ümber asustada 140 000 põgenikku.

https://www.err.ee/1609198354/valisilm- ... karabahhis

Eks näis, kui palju tegelikult asereid naaseb. See 140 000 põgeniku jutt võib ka propaganda olla.

[mart2]

Tunnistan, et mul on raske armeenlastele kaasa tunda, isegi selle 100 000 põgeniku juures. Ärme unusta, et esimene sõda sundis piirkonnast põgenema kordades rohkem asereid ja siis pidasid armeenlased "pidu ja pillerkaart".
Keegi ei räägi sellest, kui palju praegustest põgenikest on tegelikult sinna Armeeniast, peale esimest sõda, elama asunud uusasukad.

Mida külvad, seda lõikad, eriti kui isegi emamaa -Armeenia sind enda osaks ei tahtnud ...

[Kriku]

Huvitav teave:

Peale selle on digitaalne juhtimissüsteem Zajad, mis ivriidist tõlgituna tähendab kütti. Iga üksiku võitleja küljes on kaamera ja andurid, tänu sellele on teada isegi see, kui palju on tal padruneid või granaate. Kui keegi staabist tahab teada, milline on operatiivolukord, siis ta saab suumida üksikusse tanki või võitleja kaamerasse ja näha jne. Kaamerad ja andurid on igal pool: helikopterites, tankides, suurtükiväes, inseneriväes jne. Tänu sellele süsteemile näeb komandör sama pilti, mida jalaväelane, tankist või kopteripiloot.

Muide, seda süsteemi on eksporditud ka Aserbaidžaani ja see mängis olulist rolli Mägi-Karabahhi sõjas.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1202632 ... olutsiooni

[mart2]

Huvitav teave:

... Kui keegi staabist tahab teada, milline on operatiivolukord, siis ta saab suumida üksikusse tanki või võitleja kaamerasse ja näha jne. Kaamerad ja andurid on igal pool: helikopterites, tankides, suurtükiväes, inseneriväes jne. Tänu sellele süsteemile näeb komandör sama pilti, mida jalaväelane, tankist või kopteripiloot...

Huvitav, aga mitte hea!
Üks suuremaid probleeme ameeriklastel oli Iraagi sõjas see, et kindralitel oli liiga palju infot saada ja kippusid sekkuma isegi kompanii tasemel juhtimisse!
Milleks neile siis veel pataljoni- või brigaadiülemad?

[harjamaja]

Huvitav teave:

... Kui keegi staabist tahab teada, milline on operatiivolukord, siis ta saab suumida üksikusse tanki või võitleja kaamerasse ja näha jne. Kaamerad ja andurid on igal pool: helikopterites, tankides, suurtükiväes, inseneriväes jne. Tänu sellele süsteemile näeb komandör sama pilti, mida jalaväelane, tankist või kopteripiloot...

Huvitav, aga mitte hea!
Üks suuremaid probleeme ameeriklastel oli Iraagi sõjas see, et kindralitel oli liiga palju infot saada ja kippusid sekkuma isegi kompanii tasemel juhtimisse!
Milleks neile siis veel pataljoni- või brigaadiülemad?

Nõus. Tänapäeval on staapides üldse see kaamerapildi jälgimine pigem haigus, kui hea asi. Tegelikult on vaja luua olukorrateadlikus ja situatsiooniarusaam suures pildis, mitte üksiku lahingmasina/sõduri mikroskoobivaates. Aga staabihärradel kole kiustatus lihtsalt vahtida otsepilti, mitte kaarti ja luureküsimustele vastust

[Kriku]

Huvitav on fakt, et Iisrael aseritele seda eksportis. See oli muidugi enne praegust sõda Hamasiga, aga ikkagi. Aserid on ju põhimõtteliselt sama kui Türgi ja armeenlased ühel poolel venelastega.

[Health]

Aseritel on omad tülid Iraaniga ning enne sõda olid Türgi ja Iisraeli suhted küllaltki soojemad. Pole see Iisraeli-Aseri sõpruski nii üllatav, pole ju seal rahvas erilised usufanatidki kes hakkaks Palestiina üle võimlema.

[Gideonic]

Huvitav on fakt, et Iisrael aseritele seda eksportis. See oli muidugi enne praegust sõda Hamasiga, aga ikkagi. Aserid on ju põhimõtteliselt sama kui Türgi ja armeenlased ühel poolel venelastega.

Minuteada lubasid Aserid vastu vajadusel oma lennuvälju Iraani vastu kasutada (või midagi sarnast).