Autotehnikateema

[kaupo51]

Muidu eraldi tableti müümisest loobumine on päris "kõva" äriidee - et antud autol tähendab see iga 100 tuhande takka uue 250 eurose geneka (+tööraha) ostmist. Muidu vanasti maksis Boschi tablett suurusjärgus 20 eurot ja selle suutis iga mees paari tööriistaga vahetada. Selline asi ei tooda tootjale piisavalt käivet - järelikult tuleb leida uusi viise kliendi tagantjärele nöörimiseks.

Muidugi probleem võib ka olla selles, et võibolla genekatel polegi enam "tabletti", laadimist juhitakse juba mootori ajust, see võimaldab nt laadimise välja lülitada siis, kui mootori võimsust on vaja, või laadida kõvemini siis kui nt ilm on külmavõitu (tõsta laadimispinget), tavaline loll "tablett" seda ei võimalda, tema annab nürilt ikka seda pinget, mis talle ette on antud.

NB! Veel üks nope - diislitega külmade ilmadega andke 3-4 korda eelsüüteküünlaid, läheb käima märksa vaevatumalt kui esimese korraga. Muidu esimese korraga ongi tunne, et kohe kooleb aku ära.

Kunagi olid tõesti Boschil sellised pingeregulaatorid, näiteks numbriga 1197311022. Ei maksnud palju ja sai lihtsalt vahetada. Nüüd on pingeregulaatorid moodsamad, näiteks numbriga F00MA45233. Aku laadimist juhib auto ECU, mis arvestab kümneid asju, nagu aku pinge, aku laetusaste, aku temperatuur jne. Teatud tingimuste kokkulangemistel mingitel hetkedel ECU otsustab, et akut polegi vaja laadida, sest aku on täis. Mulle endale vähemalt tundub nii.
Moodsal diiselautol, mis nupust käivitub ei saa 3-4 korda eelsüüteküünlaid "anda", auto ECU ise otsustab, kui pikalt ja kas üldse on vaja eelsüüteküünlaid kasutada. Juhi asi on START nuppu vajutada ja loota, et auto käivitub.

Viskan õhku veel ühe küsimuse. Kuidas saab välja suretada automaatkastiga START-STOP nupuga auto, kui auto ei reageeri STOP nupule, kui näiteks sõidust tulen? Vajutan nuppu, aga auto mootor käib edasi.

[mongol]

Viskan õhku veel ühe küsimuse. Kuidas saab välja suretada automaatkastiga START-STOP nupuga auto, kui auto ei reageeri STOP nupule, kui näiteks sõidust tulen? Vajutan nuppu, aga auto mootor käib edasi.

Uutel lollidel "tarkadel" autodel käik sisse, jalg pidurile ja sidur lahti ei tööta?

[vanahalb]

Automaatkastiga.
Pole endal sellist juhust olnud ja võib- olla on mingi nupukombinatsioon?
Aga muidu, kui täiesti võõras auto ja kiire siis ikka vana hea "karvamüts õhupuhastajasse". Kui aega ja eelteadmisi on siis vast mõni kaitse (kütusepump) välja .

[OLAVI]

Muidu eraldi tableti müümisest loobumine on päris "kõva" äriidee - et antud autol tähendab see iga 100 tuhande takka uue 250 eurose geneka (+tööraha) ostmist. Muidu vanasti maksis Boschi tablett suurusjärgus 20 eurot ja selle suutis iga mees paari tööriistaga vahetada. Selline asi ei tooda tootjale piisavalt käivet - järelikult tuleb leida uusi viise kliendi tagantjärele nöörimiseks.

Muidugi probleem võib ka olla selles, et võibolla genekatel polegi enam "tabletti", laadimist juhitakse juba mootori ajust, see võimaldab nt laadimise välja lülitada siis, kui mootori võimsust on vaja, või laadida kõvemini siis kui nt ilm on külmavõitu (tõsta laadimispinget), tavaline loll "tablett" seda ei võimalda, tema annab nürilt ikka seda pinget, mis talle ette on antud. ...

Kunagi olid tõesti Boschil sellised pingeregulaatorid, näiteks numbriga 1197311022. Ei maksnud palju ja sai lihtsalt vahetada. Nüüd on pingeregulaatorid moodsamad, näiteks numbriga F00MA45233. Aku laadimist juhib auto ECU, mis arvestab kümneid asju, nagu aku pinge, aku laetusaste, aku temperatuur jne. Teatud tingimuste kokkulangemistel mingitel hetkedel ECU otsustab, et akut polegi vaja laadida, sest aku on täis. Mulle endale vähemalt tundub nii. ...

Mitmetel mikrokontrolleriga pingeregulaatoriga, ECU poolt andmesidega juhitavatel generaatoritel on sisse programmeeritud huvitav test(hädaabi)režiim.

Et isegi kui generaatori peenikeste juhtmetega pistik lahutada ja kui generaator tunneb starteri poolt tekitatud akupingelangu ning ca 10sek jooksul pärast starteri lahutamist, tõsta generaatori rootori pöörded üle 3000rpm (väntvõllil 2000rpm), et siis hakkab generaator ise väljastama 12,7V pinget.
12,7V küll ei lae oluliselt akut aga varustab autot elektriga ja autoga saab jätkuvalt ning kaugele sõita.

Nii võibki juhtuda, et hommikuti käima tõugatud/veetud autoga saab sõita õhtuni ja mitmeid päevi aga täku abil käivitatud auto aku on lõunaks surnud.

Üks selliseid on Fordi genekad alates 2000 aastatest (3 klemmiga pistik).

[OLAVI]

....
See skeem, mida Sa välja pakud, mõõdab akulaadija maksimumi, aga pingepiike ta ei näita. Kuna tegelen üsna palju tsiklitega, siis olen mõnikord elektriskeemil ka ossiga kallal käinud, päris huvitavaid asju võib näha. ...

Õige, et üksikuid pingepiike ei näita vaid näitab nende pidevate piikide poolt tekitatud max pinget, millisele pingele kondekas laetakse.

Kes tsiklite remondiga tegeleb, teab et sama ahelaga saab ossi puudumisel kontrollida induktiivsete süüteandurite ja SDI süüte toitepoolide korrasolekut ja põhimõtteliselt sama skeem (väiksema kondekaga) oli antud vanemate tsiklite remondijuhendites süütesüsteemide kontrollimiseks.

(See on jälle üks "tehnoloogia arengust põhjustatud unustatud teadmine" nagu "kompassiga" aku laadimisvoolu määramine.)

[ahto42]

See avariisüsteem on pigem nii, et pwm signaaliga juhitakse ergutusmähist, vastavalt siis ECU olevale väärtustele ja aku -klemmil olevalt andurilt tulevale infole. Kui sellent andurilt juhe tagant võtta, või tekib mingi muu error. siis ECU lükkab sinna -12 pidevalt ja kogu pinge reguleerimise võtab üle geneka enda pingeregulaator.
Kui ergutusmähis vooli ei saa, siis ei toimu mingit pinge hoidmist/laadimist.
Nissanil on see süsteem täitsa pees. Kütuse säästmise nimel hoitakse soojemal ajal üldse süsteemipinge 12,7-12,9v. 2014+masinatel isegi 12,2V Laetakse ainult ca 5 minutit.
Seepärat mul aku küljest oleval anduril pistik küljest ja süsteemi pinge alati 14,2-14,4V.
Uuematel võib see muidugi errori armatuuri tekitada, et Stop/start ei tööta. Mõni just tahabki selle välja lülitada.

Mäletan kindlasti valeti, aga äkki oli üks tegelane Poola Qashqai foorumis, kes katsetas igasuguste takistustega see andur ära petta, et hoiaks laadimis/pinget üleval. Neil vahetati mingi aeg akusid massiliselt ja pa praegu on paljudel akuprobleemid.
Kaldun arvama, et see kõik tulenebki, et aku on pidevalt alalaetud.

[OLAVI]

See avariisüsteem on pigem nii, et ....

Tehnilises tekstis on hea tava kirjutada välja täislaused, vajadusel üheselt mõistetavuse huvides ühte väljendit korrates ja jättes välja ilukirjanduslikud kaunistused.
Mis oletus "see" on, mis algab "avariisüsteemist" ja lõppeb start/stop kirjeldusega?

[Some]

Ah, mis laadimistest te räägite... VW suur uudis on uus Golf, millel on puutetundlikud nupud asendatud füüsilistega! Innovatsioon! Samas Tesla uutel mudelitel on ära kaotatud kõik kangid. Suunda saab näidata roolil asuvast rullikust ja käiku tuleb vahetada suurelt ekraanilt - tahad edasi, viipad ekraani paremas servas ülesse ja tahad tagasi viipad alla. Proovisõiduvideot vaadates juutuuber küll oleks parkides paar korda põksu teinud, vist ei olnud allaviibe piisavalt pikk ja tagurpidikäigu asemel jäi sisse edaspidikäik. Samas salong nägi väga puhas välja - ainult suur ekraan keskel ja rool.

[Kapten Trumm]

Taolisi veerevaid idiootsusi on küllalt ju tehtud, kus salongivent, temperatuur, istmesoojendused ja tagaklaasi soojendus tuleb sisse panna puutetundlikult ekraanilt. Kolm korda võib arvata, kas see ekraan töötab -15 kraadi juures hommikul. Konkreetsemalt oli nt Fiat Freemont selline, proovisõidu päeval oli mõni kraad külma ja juba siis toimis see peale külmkäivitust kahtlaselt.

[Kirs]

. Kolm korda võib arvata, kas see ekraan töötab -15 kraadi juures hommikul. Konkreetsemalt oli nt Fiat Freemont selline, proovisõidu päeval oli mõni kraad külma ja juba siis toimis see peale külmkäivitust kahtlaselt.

Oot-oot. Jura ajad jälle mees! Mu vend omas Freemonti ca kümme aastat, pole tema kurtnud. Mis asju sa displeilt juhtima olid sunnitud? Reaalselt on enamus füüsilisi nuppe armatuuris olemas. Kliima, soojenduse, klaasisoojendus, heli-volume jne. + veel korralik nupumajandus roolirattal. Jah, kliimat ja muid vidinaid saab ka displeilt juhtida, aga ei pea.

[vanahalb]

Teslat ma küll autode hulka ei julgeks liigitada. Pigem iseliikuv tahvelarvuti või midagi.
Aga VW innovatsioon tähendab et kasutajad on raamatupidamise ning PR-osakonna käest midagi tagasi võitnud. Puutetundlikku ekraani on lihtsam ja odavam teha kui füüsilisi nuppe. Müügimeeste ülesanne on siis selline televiisor "popiks ja noortepäraseks" valetada ja ega see eriti ei õnnestu.
Volkkari põhilised argumendid olid mu mäletamist mööda et:
- ekraanil millegi täpsemaks tabamiseks peab pilgu teelt ära viima ja see on ohtlik. Füüsiline nupp seevastu on ka kobades arusaadav.
- suur ekraan helendab häirivalt ja see segab pimedas sõitmist. Isegi siis kui heledus on minimaalseks reguleeritud.

Mingid sarnased metamorfoosid on toimunud ka autoraadioga. Raadiol on aegade algusest olnud pööratav helitugevuse nupp. Kuskit 1990-ndate päris alguses sattusin sõitma ühe autoga kus oli vägagi uuenduslik Pioneer raadio vajutatavate helitugevuse nuppudega. Muarust oli see täielik pask. Siis läks asi veel hullemaks ja ükskord oli uut autoraadiot vaja. Ma seletasin Noore Tehniku poes kannatlikult et mul on tarvis sellist autoraadiot mille heli saab käsikaudu ja nupust keerates reguleerida. Müügiinimesed seletasid niisama kannatlikult et selliseid pole olemas, tule ometi tänapäeva. Lõpuks mainiti mokaotsast et Sonyl on üks selline mudel millel on digitaalne pöördnupp aga nemad sellist ei müü.
Sees läks veel aastaid edasi ja minusuguseid tagurlasi oli vist rohkemgi sest raadiotele ilmusid pööratavad nupud tagasi. Täna on helitugevus vist kõigil pöördnupuga ja umbes 2000 aastate porri ei saa raha eest ka mitte.
Küll aga saab ränga raha eest vanakooli nupumajandust. Kaasaegne Blaupunkt ca 500 EUR eest sest kasutusmugavus maksab
https://www.soundstorexl.fi/products/22 ... bluetooth/

[Tegelane5]

/---/
Müügiinimesed seletasid niisama kannatlikult et selliseid pole olemas, tule ometi tänapäeva. Lõpuks mainiti mokaotsast et Sonyl on üks selline mudel millel on digitaalne pöördnupp aga nemad sellist ei müü.
Sees läks veel aastaid edasi ja minusuguseid tagurlasi oli vist rohkemgi sest raadiotele ilmusid pööratavad nupud tagasi. Täna on helitugevus vist kõigil pöördnupuga ja umbes 2000 aastate porri ei saa raha eest ka mitte.
Küll aga saab ränga raha eest vanakooli nupumajandust. Kaasaegne Blaupunkt ca 500 EUR eest sest kasutusmugavus maksab
https://www.soundstorexl.fi/products/22 ... bluetooth/

+ ja - nuppudega helitugevuse reguleerimine pole probleem minujaoks. Kuigi nõustun et võib algul hämmingut tekitada. Keeratav nupp see eest sisaldab encoder'it mis pikapeale otsad annab ning natuke vaiksemaks keeramine võib lõppeda maksimum volüümiga Plussi ja miinusega sellist jama pole olnud.
Blaupunkt kahjuks enam ise midagi ei tee, telekana võib samahästi Türgi Vesteli osta, Grundig on samuti türklastelt sakslastele teema. Ise pole seda Blaukarit käes hoidnud kuid väidetavalt on see hiinakas ja seda raha ta väärt pole

[vanahalb]

+/- nuppudega on mul probleem selles et kõigepealt tuleb käsikaudu emmale-kummale nupule pihta saada ja siis ära tabada et kas see on + või -. Järgmiseks vajutada ja kui raadios parasjagu kandev paus on tuleks ekraanilt helitugevuse numbreid vaadata. Ja muud sellised nüansid mille tõttu niisuguse raadioga opereerimiseks oleks hea pardamehhaanikut kõrvalistmel pidada Keeratava nupuga on üks nupp, 30 kraadi vasakule või paremale ja tulemus on suht ettearvatav.
Võib-olla on need +/- nupud viimase 25 aastaga paremuse poole liikunud? Ei tea...
Sellist 500 EUR Blaupunkti pole ise näppinud. Päris kallis on ja selliseid funktsioone nagu DAB raadio või I-föönist muusikaedastus pole vaja olnud.
Kui vaja olen mõnest lammutusele minevast Audist või Mersust veel saksaaegseid saanud.

Blaupunkti kaubamärk müüdi pankrotiprotsessi käigus maha ja vsitisti on tänaseks tõesti hiinlaste käes. Ühe ca 50 EUR lauaraadio ostsin 7-8 aastat tagasi ja see küll ei kõlvanud. Viskasin järgmisel nädalal minema.
Võimalik muidugi et hiinlased on arenenud sest üldiselt suudavad nad päris korralikku kaupa samuti teha. Milwaukee tööriistad - kui hakata omanikku otsima siis joptv, Hiina firma

[OLAVI]

... Ma seletasin Noore Tehniku poes kannatlikult et mul on tarvis sellist autoraadiot mille heli saab käsikaudu ja nupust keerates reguleerida. Müügiinimesed seletasid niisama kannatlikult et selliseid pole olemas, tule ometi tänapäeva. Lõpuks mainiti mokaotsast et Sonyl on üks selline mudel millel on digitaalne pöördnupp aga nemad sellist ei müü.
...

Sony DSX-A210UI pöördnupuga ja elementaarne autoraadio, millele tootja annab tehnilistes andmetes vastuvõtu tundlikuse on hetkel viimane raadiona müüdav autoraadio.
Mis 40cm auto katuseantenniga võtab Mäo ristist nii Tallinna kui Tartu jaamu ja Tallinnas Kesk-Eesti 100,5 Kukut.
(Teised "autoraadiote" tootjad ei anna vastuvõtu tundlikuse numbreid, sest nad müüvad "raadio vastuvõtu võimekusega" meediamängijaid.)

Ise ostsin ca 60eur eest aga nüüdseks on hinnad tõusnud.
https://www.rde.ee/products/ee/289/1035 ... omakk.html
https://www.hind.ee/ru/p/sony-dsx-a210ui
Sony.ee hind on 95-.
https://www.sony.ee/electronics/in-car- ... dsx-a210ui

[OLAVI]

... DAB raadio või I-föönist muusikaedastus pole vaja olnud. ...

DAB raadio ei kõlba levi äärealadel liikumisel kasutamiseks ja kesklinna majadevahel kuulamiseks, sest kui nõrga levi korral hakkab tavaraadio vastuvõttu sahin segama, siis DAB raadio vaikib täiesti.

Näiteks Jüri ringil oli signaal max aga Liivalaias katkendlik ja Nõmmel jälle korralik.
DAB levikaardid ja kasutajate testkaart:
https://digilevi.ee/digiraadio/