Autotehnikateema

[Marvin]

isegi 500 m võib olukord erineda. Paldiski suur tee on üldiselt tasemel "märg asfalt", siis nt Madise tee oli esmaspäeval üsna liuvälja taoline, kus auto kippus sõidusuunda eirama. Kui juhtumisi oled mõne "parema" tee ääres, siis võibki tekkida mulje, et saab ka nii.

Klooga-Maeru tee. Libe nagu vana kurat.

[Kapten Trumm]

Eks lamell käitub ka LC120 all natukene teistmoodi kui näiteks Hyundai Getzi all. Aga pane naastud, sõidad nagu muiste.

[Kapten Trumm]

Kui asi on juba hullem, st isepõletustsükkel on korduvalt pooleleli jäänud ja DPF on juba oluliselt rohkem ummistunud, siis genereeritakse järgmisel tasemel info armatuuri või genereeritakse veel järgmisel tasemel lisaks ka mootoriprobleemi viga ja veel edasi võidakse ka viia mootor avariirežiimi "limp home". Sellistel asjaoludel võib muideks ka juba blokeeruda isepõletusrežiim ja süsteem nõuabki siis juba käsitsi meistrimehe sekkumist: veakoodide üle vaatamist, nende kustutamist, põletamiseks vajalike tingimustele vastavasse olukorda mootorsõiduki viimist, ja seejärel manuaalselt põletusprotsessi käivitamist. Kui pardakompuuter fikseerib tehnilise olukorra mittevastavuse nõuetele, siis põletusprotsess ei käivitu ja kuvatakse diagnostikasüsteemi veateade koos põhjusega. Kõrvaldad põhjuse, käivitub ka põletamine. Margiti võivad asjad olla pisut erinevad, aga üldjoontes on dpf-põletussüsteemi ülesehitus kõigil sama.

Minu jaoks on see DPF müstika seni olnud. Tööauto on Fiati Multijet 2 tüüpi 88 kW diisliga, millal see põletab ja kas, on jäänud mulle suuresti müstikaks. Ühe korra on löönud kirja ette, et "DPF burning, do not stop the engine", seda korra 135 000 km jooksul. Kas tuli see kiri sellest, et auto arust hakkasin ma valel ajal seisma jääma (kiirus kukkus nulli) ja tuli hoiatatada - seepeale sõitsin maanteele tagasi lasin 3000 pöördega kuniks kiri ära kadus. Aga rohkem pole auto kuidagi arusaadavalt märku andnud ja samas pole ka mingeid tõrkeid olnud - küllap 135 000 km peale oleks need kuidagi avaldunud.

Ma sõidan üldjuhul auto töösoojaks, vajadusel talvel suurema ringi ja pööretega ja arvestatav osa kilomeetritest koguneb maanteel. Ju siis auto kuidagi diskreetselt ajab seda põletamise asja - pole rohkem muret tundnud.

Vähemalt hetke kogemuste põhjal (mul on see esimene DPF-ga auto) ei oska ka midagi erilist vinguda selles suunas. Samas muidugi arvan, et saan keskmisest paremini aru, mis karul kõhus toimub ja seepärast ei tee ma ka mingeid poolkülmasid sõite ja külmemal ajal seisab auto päeval Defa seisusoojenduse juhtme otsas (jahutusvedeliku soojendus, salongi soojendus, aku laadimine). Soovitan seda ka kõigile diiselautode omanikele, kus seda võimalik kasutada on.

See, et DPF-ga autodel on palju ummistumisprobleeme tuleneb ikkagi inimeste vähesest auto tundmisest. Tegelikult poolsoojaks pidev sõitmine on ka täiesti lihtsa bensiinimootori surm, kui kondentsvesi ei aura krooniliselt mootorist minema, siis varsti meenutab õli majoneesi ja sellise õliga pikalt sõitmine on mootori saalede surm, lisaks võimalus, et mingid õlikanalid talvel kinni külmuvad. Seepärast tuleb mootor alati üritada töösoojaks sõita, kestab kauem. Ja 5 km linnasõitudeks igal hommikul tuleb osta tavaline vabalthingava bensiinimootoriga väikeauto, see jõuab ka 5 km töösoojaks minna, mitte ökodiislid, mis vajavad vähemalt 10-15 km ja kõrgendatud pööretega sõitu.

[Some]

https://auto.geenius.ee/eksklusiiv/suur ... probleeme/

Mida pikemalt on jätkatud sõitu põleva GPF-i märgutulega ehk mida rohkem on kübemefilter jõudnud ülemääraselt täituda, seda aeganõudvamaks võib märgutule kustutamiseks ette võetav regenereerimissõit osutuda,” ütleb Kia Auto tehniline ekspert Urmo Tootsi.

„GPF-i märgutulel on seos külma ilmaga, kuna madalal temperatuuril võtab mootori soojenemine kauem aega ja sellel ajal eritab sisepõlemismootor rohkem tahma,” tunnistab ka Tootsi, et tahmafilter annab endast märku pigem just talvel.

„GPF-i märgutuli on analoogne kütuse või klaasipesuvedeliku madala taseme hoiatusega. Viimaste puhul peab neid vedelikke lisama, GPF-i märgutule süttimisel tuleb tahmafiltri regenereerimiseks autoga sõita. Parima tulemuse annab nii-öelda mänglev sõit muutuvate mootoripööretega,” soovitab ekspert.

„Töösooja mootoriga peaks maanteel sõitma kiirusega vähemalt 80 km/h, hoides mootoripöörded 4000 p/min lähedal. Automaatkäigukasti puhul tuleb kasutada sõidurežiimi „Sport”, et oleks võimalik käsitsi valida sobiv käik. Seejärel lasta gaasipedaal sujuvalt viieks sekundiks lahti, kuni pöörded langevad 3500 p/min peale, ning järgnevalt tõsta gaasipedaalile vajutades pöörded taas 4000 p/min-ni.

Niimoodi gaasipedaaliga mängides saab mootori töötemperatuuri ka 10 külmakraadiga kiiresti üles, kübemefiltri puhtaks juba 15–20 kilomeetriga ning ka sõidukiirus püsib selline (85–95 km/h), et mitte jääda jalgu teistele liiklejatele, sealhulgas veoautodele,” annab Tootsi konkreetsed juhtnöörid, kuidas GPF puhtaks saada võimalikult kiiresti ning liiklusohutult.

Need pöörded siis bensukate GPFi põletamiseks mõeldud, eks diisli puhul vast ikka madalamad.

[maksipoiss]

Üks jooks lamelle pole küll pädev ekspertiis kuskilt otsast. Proovi veel ja saad aru, et täitsa töötab see lamell 99.X % ajast.

Täielikult nõus

[maksipoiss]

1. Tuleks jätta auto kasutajale võimalus sunniga seda protsessi algatada.

Hiluxil täiesti võimalik, protsessi kulg kenasti armatuuri ekraanilt jälgitav ja teostatamiseks auto ei pea üldse ringi sõitma (töötab protsessi ajal lihtsalt kõrgendatud tühikäigu pööretega)

[mongol]

Valgustav kogemus.
Kokkuhoiu mõttes vahetasin ainult esirehvid (esiveoga auto), mis olid tunduvalt rohkem kulunud ja kus on ehk 15% naelu puudu.

Kurat, ise nii äss autojuht, aga teeb vabatahtlikult end ohtlikumaks. Noh, koonerdamise värk ka.

[klemm]

Klooga-Maeru tee. Libe nagu vana kurat.
[/quote]

Seda kitserada teeks nimetada, see on isegi juulis libe
A nii see küla elu on jah. Täna jalutades kukkus koer rohkem kui mina.
A autoga kannatab sõita. 2,5 aastat sõitnud lamellid (järjest siis, suvel ka) 4 ratast veab ja libe pole.

[Sten1111]

Võiks saada ise ja lihtsalt sund põletama panna dpfiga auto. Uuel sprinteril näitab menüüs dpf %. Oletame et hakkan Tallinnast Tartusse sõitma. Poolel teel vaatan et dpf on nt 85% täis ja tõenäoliselt enne Tartut ta siiski täitsa täis ei saa. Nüüd oleks vaja nuppu millega saan ta ise põletama panna kuna tean et paarkümend kilomeetrit on veel minna ja Tartus sees sõidan nädal aega ainult lühikesi otsi

[Sten1111]

Valgustav kogemus.
Kokkuhoiu mõttes vahetasin ainult esirehvid (esiveoga auto), mis olid tunduvalt rohkem kulunud ja kus on ehk 15% naelu puudu.

Kurat, ise nii äss autojuht, aga teeb vabatahtlikult end ohtlikumaks. Noh, koonerdamise värk ka.

Kuidas uute rehvide paigaldus miskit ohtlikumaks teeb?
Ilmselt nüüd tuleb seitse lehekülge vaidlust kas paremad rehvid tuleb Esi või tagasillale panna

[EiTahaÖelda]

Klooga-Maeru tee. Libe nagu vana kurat.

Seda kitserada teeks nimetada, see on isegi juulis libe
A nii see küla elu on jah. Täna jalutades kukkus koer rohkem kui mina.
A autoga kannatab sõita. 2,5 aastat sõitnud lamellid (järjest siis, suvel ka) 4 ratast veab ja libe pole.
[/quote]

Tea kuidas need suverehvidega neliveolised isendid libedaga pidurdavad ka?

[klemm]

Klooga-Maeru tee. Libe nagu vana kurat.

Seda kitserada teeks nimetada, see on isegi juulis libe
A nii see küla elu on jah. Täna jalutades kukkus koer rohkem kui mina.
A autoga kannatab sõita. 2,5 aastat sõitnud lamellid (järjest siis, suvel ka) 4 ratast veab ja libe pole.

Tea kuidas need suverehvidega neliveolised isendid libedaga pidurdavad ka?
[/quote]

Väga hästi pidurdavad, ka jää peal.
Ja miks nad ei peaks, täiesti korralik muster ja pidamine.

[mongol]

Kuidas uute rehvide paigaldus miskit ohtlikumaks teeb?
Ilmselt nüüd tuleb seitse lehekülge vaidlust kas paremad rehvid tuleb Esi või tagasillale panna

Vaielda väga pole, äkkpidurdusega ütleb füüsika, mida auto tagumik teeb kehvema pidamisega rehvide puhul, eriti praeguse jääga. Natsa üleeilne on aga kahekaupa vahetamine, kui pole just peost-suhu elamisega tegu, mida ma hobiautode omaniku ja Liivimaa ühe parima autojuhi puhul nagu ei usuks.

[Peeter]

Kuidas uute rehvide paigaldus miskit ohtlikumaks teeb?
Ilmselt nüüd tuleb seitse lehekülge vaidlust kas paremad rehvid tuleb Esi või tagasillale panna

Vaielda väga pole, äkkpidurdusega ütleb füüsika, mida auto tagumik teeb kehvema pidamisega rehvide puhul, eriti praeguse jääga. Natsa üleeilne on aga kahekaupa vahetamine, kui pole just peost-suhu elamisega tegu, mida ma hobiautode omaniku ja Liivimaa ühe parima autojuhi puhul nagu ei usuks.

No ega meil siin mingid algajad ja kehvikud koos ole ju! Ikka risti! Ikka risti! Nagu Tänakud-Ogierid-Katsutad-Rovanpärad. Ja loomulikult risti ikka niipidi kui palju ja millise suunaga kurve planeeritaval kodu- või tööleteel ette jääb! Lõuna ajal rattad kojusõiduks ilmaprognoosi vmt alusel ringi lüüa pole ju mingi probleem! Meil siin ju nii kõvad vennad koos, et tungi pole vajagi, tõstab ühe käega pool autot üles, paneb teise käega ploki alla ja siis käega keeravad meist ju paljud juba veljepolte või mutreid. Tsipsti ja tehtud!
Huli sa siin midagi vaidled ja mingit seitset lehekülge leelotad?

[vanahalb]

Mis neist ratastest alalõpmata lapata? Kui on eriliselt ekstreemsed tingimused võib ju ketid peale tõmmata. Selliseid päevi on Eestis 1-2 aastas ja mitte igal teel. Muidu käravad aastaringsed küll.
Teed saab juhi kohalt jälgida, alati on karedamaid lõike , kasvõi tee servades kui tulebki ootamatult pidurdada. Autole on rool ka peale ehitatud ja sellega saab suunda muuta ja nii edasi.
Kohati tundub et autofoorumites kirjutavad ainult trammijuhid