Autotehnikateema
Re: Autotehnikateema
Mõtteid rehviteemadel
https://www.youtube.com/watch?v=zKj-RL4szIg
https://www.youtube.com/watch?v=zKj-RL4szIg
Re: Autotehnikateema
See libedakoolitus on täis debiilsus. Point on umbes selline et nkn tei sõita ei oska ja õpetame teid nii et kahjud oleks väiksemad.
Kõige lihtsam ja odavam oma sõiduoskust lihvida on käia jääradadel sõitmas. Olgu nad siis põllu või järve peale tehtud. Päevapilet maksab 10-20€ ja selle eest saad nõrkemiseni sõita. Paremat tunnetust ei saa sa kuskil mujal. Kui ei tea kus need rajad asuvad siis kõige parem abimees on Facebook. Sinna pane otsingusse jäärada ja vali milline meeldib
Re: Autotehnikateema
Nt Volvol diislil kestab protsess arvutiga paigal seistes ca 25 minutit. Selle käigus tõstetakse summutis temperatuur vastavalt ettenähtule ja viiakse protsess läbi, mille käigus toimub pidev andmete kontroll. Pöörded on erinevad enamusaega ca 2000, aga vahepeal ka kõrgemad, 2500 (ka 3000-ki). Peale seda kuvatakse jääktulemus.ahto42 kirjutas: ↑03 Veebr, 2024 14:17Krt mu disla saab 10km hakkama tavaliselt.olevtoom kirjutas: ↑02 Veebr, 2024 21:58Mu pentsukal on tavaline maanteekulu 8 l/100 km. Viimasel tahmafiltri puhtakspõletamisel kasvas see 14 liitrini "sajale" ja protsess ise kestis enam-vähem 50 km. Mis tähendab, et roheluse nimel kõrvetasin kolm liitrit bensiini.Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Veebr, 2024 20:34 Lahedad asjad need rohelised asjad. Kõik ju puhtama atmosfääri nimel. Mida küll teeb kütusekulu (ja CO2 emissioon) sellise "gaasipedaaliga mängimise" peale? Ja kas kokkuvõttes see filter efekti omabki, kui selle käigushoidmiseks tuleb rohkem kütust põletada?
Neile, kes ei suuda aru saada millal või mis-kus selle põletusega on, siis toon siia näpunäiteid. Kärsatage gaasipüssiga kivivilla, ja jätke see kärsaving meelde. Kui põletus pooleli ja sumps tuline on, siis on seisma jäädes mingiks hetkeks korraks ümber auto sama kärsahaisu pahvakana tunda- sumpas on sama material sees. Teine tunnus on, kui seisma jäädes lööb auto alt justkui kuumalaine pahvaka välja. Suvel on seda palju lihtsam "ära tunda". See on hoopis teistsugune kuumalaine-pahvakas kui tavaliselt tuleb. See tekkibki üles aetud temperatuuriga (st toimub põletusprotsess) sumpaga sõiduki seismajäämisel. Praegu mul autol periood, kus pidevalt mingi protsess käib. Nagu auto enam-vähem soojaks sõidan, nii on peale seismajäämist see kärsahais üleval. Juba mingi 4.-5. kord juba. Ühel hetkel saab ta sellest ise üle, sellel autol pole mul kordagi seda märgukirja vaisanud, aga teisel peres oleval Volvol on küll kirja ette löönud ja ka jõu ära koristanud. Teen järgmine nädal ühe maanteeotsa, eks siis saab selleks korraks jälle auto iseendaga ühele poole.
Re: Autotehnikateema
Sul endalgi on tekstis kaks eraldi asja - õpetamine/õppimine ja oskuste lihvimine!
Jäärada on suurepärane koht harjutada ja värskendada oskuseid, mida ennem on siiski juhendaja käe all õppitud!
Mina küll näiteks ei taha minna oma liisinguautoga jäärajale ise esmaselt katsetama. Mingi asendusauto aga ei anna seda tunnetust, mida vajatakse oma igapäevase vahendiga liiklemisel!
Olen piisavalt saanud sõita esi- ja tagaveolisega, neliveoga, veoautoga ja kaubikuga. Käitumise tunnetused on erinevad, isegi kahe eri tootja sama veoskeemiga ja sarnase klassi autol ...
Või olen lihtsalt liigtundlik?

Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Autotehnikateema
Kõik õige, aga siis kui oled seisma jäänud kui sa neid kärsakaid ja kuumalaineid tajud, on juba hilja ja pardaarvuti registreerid katkestatud põletustsükli. Oleneb autost, kui palju ta neid katkestamisi talub, ette kui tule põlema viskap. Seepärast kirjutasingi, et just peab teadma, millal toimub põletustsükkel. Aga see on ju ebaseksikas, sest tavaline autoostja ei taha seda teada ja teda ei huvita ka, et miks see teadmine vajalik on.Peeter kirjutas: ↑03 Veebr, 2024 22:53Nt Volvol diislil kestab protsess arvutiga paigal seistes ca 25 minutit. Selle käigus tõstetakse summutis temperatuur vastavalt ettenähtule ja viiakse protsess läbi, mille käigus toimub pidev andmete kontroll. Pöörded on erinevad enamusaega ca 2000, aga vahepeal ka kõrgemad, 2500 (ka 3000-ki). Peale seda kuvatakse jääktulemus.
Neile, kes ei suuda aru saada millal või mis-kus selle põletusega on, siis toon siia näpunäiteid. Kärsatage gaasipüssiga kivivilla, ja jätke see kärsaving meelde. Kui põletus pooleli ja sumps tuline on, siis on seisma jäädes mingiks hetkeks korraks ümber auto sama kärsahaisu pahvakana tunda- sumpas on sama material sees. Teine tunnus on, kui seisma jäädes lööb auto alt justkui kuumalaine pahvaka välja. Suvel on seda palju lihtsam "ära tunda". See on hoopis teistsugune kuumalaine-pahvakas kui tavaliselt tuleb. See tekkibki üles aetud temperatuuriga (st toimub põletusprotsess) sumpaga sõiduki seismajäämisel. Praegu mul autol periood, kus pidevalt mingi protsess käib. Nagu auto enam-vähem soojaks sõidan, nii on peale seismajäämist see kärsahais üleval. Juba mingi 4.-5. kord juba. Ühel hetkel saab ta sellest ise üle, sellel autol pole mul kordagi seda märgukirja vaisanud, aga teisel peres oleval Volvol on küll kirja ette löönud ja ka jõu ära koristanud. Teen järgmine nädal ühe maanteeotsa, eks siis saab selleks korraks jälle auto iseendaga ühele poole.
Re: Autotehnikateema
Autoostja tahaks teada küll kuid sellise märgutule või äppi lisamine maksab oma 30 EUR ning seda matsu ei kannata isegi liisinguga ostes välja ja peainsener ei laseks niisugust priiskamist nagunii läbi.
Re: Autotehnikateema
Ok, sina ja mina, mõned veel, aga enamus on siin maailmas ikka nagu Peugeot juhid, kes seda TG osa siis näinud ei ole.
Poolik osa aga ikkagi
https://www.youtube.com/watch?v=9TnGjq9 ... 9kZQ%3D%3D
Re: Autotehnikateema
Anroidil on OBD äpid olemas ja vaja on OBD adapterit ning saab reaalajas vaadata kübemefiltri diferentsiaalrõhuanduri näidu järgi, et kui umbes filter on ja teades max lubatavat rõhuvahet saab teada tekkivat põletamise vajadust.ahto42 kirjutas: ↑04 Veebr, 2024 21:18 ... Oleneb autost, kui palju ta neid katkestamisi talub, ette kui tule põlema viskap. Seepärast kirjutasingi, et just peab teadma, millal toimub põletustsükkel.
Aga see on ju ebaseksikas, sest tavaline autoostja ei taha seda teada ja teda ei huvita ka, et miks see teadmine vajalik on.
Kui pidada "tavaliseks autoostjaks" seda isikut, kes salongist uue auto ostab (liisib), siis tema loodab garantiile ja teda tõesti sellised pisiasjad ei huvita.
Järgmiste ringide omanikud viivad raha spetsialistile ning edendavad varuosamüüki.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Re: Autotehnikateema
See oli selgitus nendele, kes siin seletasid, et "nad ei saa mitte mkdagi aru". NB! Katkestamise pärast tuld põlema ei lööda. Põlema lüüakse ikka siis, kui filtri näit nõuetele ei vasta. Aga ennetavad profülaktilised põletamised toimuvad veel sellelt tasemelt, kus mingite hoiatuskirjadeni on veel küllalt tahmatada.ahto42 kirjutas: ↑04 Veebr, 2024 21:18
Kõik õige, aga siis kui oled seisma jäänud kui sa neid kärsakaid ja kuumalaineid tajud, on juba hilja ja pardaarvuti registreerid katkestatud põletustsükli. Oleneb autost, kui palju ta neid katkestamisi talub, ette kui tule põlema viskap. Seepärast kirjutasingi, et just peab teadma, millal toimub põletustsükkel. Aga see on ju ebaseksikas, sest tavaline autoostja ei taha seda teada ja teda ei huvita ka, et miks see teadmine vajalik on.
Üks variant jälgimiseks on OBD kaudu jälgida sumpa temperatuure. Põletusel on temperatuur nii kõrge, et sellist sõiduga naljalt üles ei saa.... Pean silmas nii seda kuumalainet, kui loomulikullt seda kivivillakärssa.
Re: Autotehnikateema
Tavaline autoliisija ei tea OBD-st midagi, veel enam kuhu midagi ühendada ja saati siis seda mida selle kaudu jälgida. Probleem hakkab osaliselt autosalongist, kus inimesele müüakse auto mida ta tegelikult ei vaja ning tema kasutusrutiin ei taga auto jätkusuutlikuks tööks vajalikke tingimusi.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Autotehnikateema
Paljud "tavalised autojuhid" ei oska oma auto ääretulesidki põlema panna ja suur hulk nendest väidab , et kui nemad omale auto ostsid, siis ääretulesid lisade nimekirjas ei olnudki ja seepärast ei saa nemad selliseid tulesid ka põlema panna.
Huvitav, et kui palju siinsetest autoomanikest teavad ja on oma auto kasutusjuhendist lugenud, et kuidas peab oma autot käivitama?
Et kas ja kuna peab käivitamise ajal gaasi- või siduripedaali vajutama.
Ka kaasaegsetel autodel on teatud juhtumil vaja starteri andmise hetkel hoida gaasipedaali või siduripedaali põhjas ja selle teadasaamiseks tasub lugeda oma auto kasutusjuhendit.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Re: Autotehnikateema
Kui inimesel on psühhiline vajadus (häbi, kadesus, jne) omada 200kW võimsusega autot, siis ei saaks kaupmeest mitte kuidagi süüdistada, et kaupmees talle sellise ka müüb.
(Kui paljud julgevad avalikult tunnistada, et nende igapäevaliikuril on ainult 50kW?)
Kui müüja hakaks ostjale seletama, et sõites kiirusega 90km/h vajab sõiduauto ainult ca 20kW energiat ja kui 200kW mootoriga autot jätkuvalt kasutatakse ainult 10% koormusega, et siis see mootor ei töötagi pikalt, ning siis läheb ostja teise müüja juurde kes oskab kiita oma ägeda kauba kiirendust.
(Pariisis tõsteti parkimistasu üle 1,6 tonni kaaluvatele sõiduautodele ja parkimistasu hakkab neil olema nüüdsest 18eur/tund.
Enamuse uhkete e-autode tühimass käib ka 2 tonni juurde.

Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Ükski autofirma ei luba sellist asja, et juht saab meelevaldselt sekkuda mingi auto põhifuktsiooni tõõsse, isegi follow me home ja isetumeneva tahavaatepeegli tumenemise tugevust tahetakse ikka esinduses raha eest seadistada. Ise midagi ära näppides ja selle avalikuks tulles jääd aga auto garantiist ilma (omavoliline ümberehitus).
Mis puudutab "peainseneri", siis minu hangitud autod on kõik teatud priiskamise elementidega nagu teised veljed talverehvidega, karterikaitse, Defa seisusoojendus jne. Viimane on eriti oluline lühikesi otsi tegema auto juures, mootori remont tuleb kallim.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
See, et tänapäevased manuaalid ilma sidurit alla hoidmata üldse käima ei lähe on tavaline nähtus ja seda teavad kõik ning see ei ole mingi raketiteadus.OLAVI kirjutas: ↑05 Veebr, 2024 9:21
Paljud "tavalised autojuhid" ei oska oma auto ääretulesidki põlema panna ja suur hulk nendest väidab , et kui nemad omale auto ostsid, siis ääretulesid lisade nimekirjas ei olnudki ja seepärast ei saa nemad selliseid tulesid ka põlema panna.
Huvitav, et kui palju siinsetest autoomanikest teavad ja on oma auto kasutusjuhendist lugenud, et kuidas peab oma autot käivitama?
Et kas ja kuna peab käivitamise ajal gaasi- või siduripedaali vajutama.
Ka kaasaegsetel autodel on teatud juhtumil vaja starteri andmise hetkel hoida gaasipedaali või siduripedaali põhjas ja selle teadasaamiseks tasub lugeda oma auto kasutusjuhendit.
Aga vot selle kohta, et millal peab gaasipedaali all hoidma (

- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
See, et käivitamisel tuleb sidurpedaal all hoida, komme on meile tulnud USA-st, seal on manuaalid juba mäletamatutest aegadest sellised (olen näinud 80ndatel toodetud autosid). Minu naise 2013 a väikeautol on ka selline featuur-väga tülikas talvel, kui on vaja ukse vahelt auto käima panna - pead siis oma lumiste riietega ronima rooli või laskma käpuli ja ühe käega vajutama siduripedaali alla. Olen mõelnud see "tummaks" teha, kuid naised sõidavad, mine sa tea.
Kas tegemist on EL nõudega või lihtsalt tootjate unifitseerimise katsega, pole aru veel saanud.
Samamoodi on sealt pärit juhendid, et objektid peeglis on lähemal, kui nad tunduvad või et mikrolaineahi ei sobi kasside kuivatamiseks. Sellise asjade aluseks on mõni miljonihagi autotootja vastu, kes ei pidanudki autoostjat alguses päris idikaks.
Kas tegemist on EL nõudega või lihtsalt tootjate unifitseerimise katsega, pole aru veel saanud.
Samamoodi on sealt pärit juhendid, et objektid peeglis on lähemal, kui nad tunduvad või et mikrolaineahi ei sobi kasside kuivatamiseks. Sellise asjade aluseks on mõni miljonihagi autotootja vastu, kes ei pidanudki autoostjat alguses päris idikaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline