Autotehnikateema

[AMvA]

See, et käivitamisel tuleb sidurpedaal all hoida, komme on meile tulnud USA-st, seal on manuaalid juba mäletamatutest aegadest sellised (olen näinud 80ndatel toodetud autosid). Minu naise 2013 a väikeautol on ka selline featuur-väga tülikas talvel, kui on vaja ukse vahelt auto käima panna - pead siis oma lumiste riietega ronima rooli või laskma käpuli ja ühe käega vajutama siduripedaali alla. Olen mõelnud see "tummaks" teha, kuid naised sõidavad, mine sa tea.

Eks manuaalil on talvel siduri allavajutamisel ka muid plusse, nagu näiteks vältida külma ja paksu õliga käigukasti mittevajalikku kaasavedamist. See komme tekkis mul juba Zhigulli ajastul

[Kapten Trumm]

Noh, tänapäeval on kasutusel sünteetilised kk õlid, mis püsivad külmaga vähe vedelamad kui TAD-17 ja muud taolised. Muidu kõik õige, lihsalt kui alustada hommikul hanges rookimist, kannatab selle mootori ja uksevahelt käima keerata. Mosse ajastul oli see ka kohustuslik, sest käigukasti häälte vähendamiseks sai sinna 75W-140 pandud (mis ongi kaunis paks).

USA-s oli selline lahendus kohustuslik - tulenevalt vist mingitest hagidest autotootjate vastu, et nende autod on "ohtlikud" ja "sõidavad ise vastu seina", st tarbijate idioodikindlus oli kehva.

[Peeter]

Tavaline autoliisija ei tea OBD-st midagi, veel enam kuhu midagi ühendada ja saati siis seda mida selle kaudu jälgida. Probleem hakkab osaliselt autosalongist, kus inimesele müüakse auto mida ta tegelikult ei vaja ning tema kasutusrutiin ei taga auto jätkusuutlikuks tööks vajalikke tingimusi.

*Mitte ainult autoliisija, vaid lihtsalt üleüldse tavaline autoomanik ei tea ja ei tahagi teada OBD-st midagi. Tahab lihtsalt sõita.
*Inimesele müüakse täpselt see auto, mida ta ise osta soovib (ükskõik millistel põhjustel tal siis selline soov ka on). Hakata kokku aretama sõnasid "autosalong müüb inimesele mittevajalikku asja", lõppeb tõdemusega, et üleüldse enamus kauplemiskohti müüb inimestele asju tegemata ise endale selgeks, kas kliendil ikka on seda asja vaja.... mitte ainult autopoed.

*PS. Ärge selle pooleli jäänud profülaktilise põletusprotsessi pärast niimood leili kah minge. Auto toimetab iseseisvalt endamisi ja saab isenedaga hakkama. Alles peale seda, kui hakkama ei saa, siis annab teada, et vajab abi. Näiteks pikema sõidukese tegemist. Kui juba hull jama on (mida tundub ekslikult siin arvatakse, kui see profülaktiline põletamine pooleli on jäänud), alles siis hakatakse piirama mootori võimekust lisaks varasematele hoiatusmärguannetele. Ja sel juhul ei ole enam põhjuseks pooleli jäänud profülaktiline põletusprotsess, vaid mingi muu ja oluline tehniline tõrge, mis blokeerib põletusprotsessi käivitamise. Kõigepealt on vaja siis see viga kõrvaldada ja siis normaalse heaperemeliku kasutuse korral probleem kaob juba ühekordse põletusprotsessiga. Normaalseks heaperemehelikuks kasutuseks pean seda, et kui sul märgutuli süttib, siis (vähemalt siis) võtad raamatu ja loed märgutule tähenduse ja tegevusjuhise läbi ja nii toimid. Ja hiljemalt kui kaks-kolm korda juhendis soovitatu läbi oled teinud ja tui või kirje kustunud pole, pöördud pädevate spetsialistide poole. Kui juba ECM mootoril jõudluse kinni tõmbab, siis tuleb juba kohe arvuti taha panna veakoodi ja vea põhjuse selgitamiseks. NB! Veakood ei tähenda alati üheselt konkreetset põhjust, vaid annab teada, millised näidud ei klapi kokku etaloniga, või ei klapi omavahel.

*veel P.S. Ma eeldasin, et me siin omavahel ei räägi tavalise autoomaniku tasemega jutte. Tavalist inimest see põletusprotsesski näiteks üldse ei huvita.

[klemm]

Paljud "tavalised autojuhid" ei oska oma auto ääretulesidki põlema panna ja suur hulk nendest väidab , et kui nemad omale auto ostsid, siis ääretulesid lisade nimekirjas ei olnudki ja seepärast ei saa nemad selliseid tulesid ka põlema panna.

Huvitav, et kui palju siinsetest autoomanikest teavad ja on oma auto kasutusjuhendist lugenud, et kuidas peab oma autot käivitama?

Et kas ja kuna peab käivitamise ajal gaasi- või siduripedaali vajutama.

Ka kaasaegsetel autodel on teatud juhtumil vaja starteri andmise hetkel hoida gaasipedaali või siduripedaali põhjas ja selle teadasaamiseks tasub lugeda oma auto kasutusjuhendit.

See, et tänapäevased manuaalid ilma sidurit alla hoidmata üldse käima ei lähe on tavaline nähtus ja seda teavad kõik ning see ei ole mingi raketiteadus.

Aga vot selle kohta, et millal peab gaasipedaali all hoidma ( ) tahaks küll akf poolt viidet konkreetse auto konkrteetse kasutusjuhendi osale.

Andke nüüd andeks, a seda siduri vajutamist käivitamisel kuulen esimest korda. Tea kas olen 35 aastat valesti teinud või valede autodega sõitnud. Autosid omanud vähemalt 100 (hetkel kl kõigest 9) ja sõitnud igasugu erinevatega.
Aga inimene õpib kogu elu.

[Peeter]

See, et käivitamisel tuleb sidurpedaal all hoida, komme on meile tulnud USA-st, seal on manuaalid juba mäletamatutest aegadest sellised (olen näinud 80ndatel toodetud autosid). Minu naise 2013 a väikeautol on ka selline featuur-väga tülikas talvel, kui on vaja ukse vahelt auto käima panna - pead siis oma lumiste riietega ronima rooli või laskma käpuli ja ühe käega vajutama siduripedaali alla. Olen mõelnud see "tummaks" teha, kuid naised sõidavad, mine sa tea.

Eks manuaalil on talvel siduri allavajutamisel ka muid plusse, nagu näiteks vältida külma ja paksu õliga käigukasti mittevajalikku kaasavedamist. See komme tekkis mul juba Zhigulli ajastul

Jah, õpitud samamoodi juba tol ajal. Eks siis oli ka akude(saadavuse)ga probleeme, ja kui ikka aku nirum oli, siis oli see täiendav energiat säästev abi külmaga käivitamisel. Et siis energia rakenduks ainult väntvõlli jättes läbikülmunud kasti keerutamise ära. NB! Mul klassivend oli sõjaväes Siberis ja Mongoolias, ja siis muljetas kui oluline oli kogu energia käivitamisele kontsentreerituna auto käima saada. Et kui ise kohe käima ei saanud, siis ilma lõkkeid sildade ja kasti alla tegemata polnud suurt mõtet käima tõmbama hakata... Ja muljetas ka muid arktilise kasutuse lõbusid ja võlusid.

[Peeter]

Andke nüüd andeks, a seda siduri vajutamist käivitamisel kuulen esimest korda. Tea kas olen 35 aastat valesti teinud või valede autodega sõitnud. Autosid omanud vähemalt 100 (hetkel kl kõigest 9) ja sõitnud igasugu erinevatega.
Aga inimene õpib kogu elu.

Ju sul pole lihtsalt sellist kogemust ja muret olnud, mille puhul mõni kogenum oleks soovitanud või näitanud kuidas piiripealsetes situatsioonides mingid trikid aitavad.
Ütlen jälle oma kogemuse: esimesed iseseisvad autosõidud ja autopidamised (st auto eest vastutamise kohustused võetud) said tehtud 1986 aastal. Tänase elukogemuse ja standardite järgi oli tegemist ikka juba sõidukiga (2101) mille utiliseerimise presski oleks pidanud juba ammu jahtunud olema. Aga tol ajal me sõitsime sellega ja saime oma asjad aetud! Kuna tal oli elu jooksul ikka mitmeid vimkasid külge tulnud, siis talvel 86-87 saime kohe esimesel korral rikkalikke kogemusi, kuidas mitte enam pool- vaid juba täitsapidust autot käimas hoida ja mida ja kuidas teha, et ühe autoga ka hästi külmal talvel igapäevaselt -30kraadise temperatuuri korral ringi sõita. Ja sõitsime. Need kogemused, mis saadud isiklike läbikülmetamiste hinnaga, andsid automehe jaoks põhja ja on siiani meeles.

[Kapten Trumm]

Andke nüüd andeks, a seda siduri vajutamist käivitamisel kuulen esimest korda. Tea kas olen 35 aastat valesti teinud või valede autodega sõitnud. Autosid omanud vähemalt 100 (hetkel kl kõigest 9) ja sõitnud igasugu erinevatega.
Aga inimene õpib kogu elu.

Eks selles niipalju tarkust on, et sidur lahutatud, siis ei vea mootor käivitamisel enda järgi sidur veetavat ketast, käigukasti esimest võlli ja seda portsu hammasrattaid, mis esimesel võllil on või mis käigukasti vahevõlli ringi ajavad. Ringiaetavat massi on natuke vähem ja kui akuks on 6CT-55 vene pigiaku (väsinud) ja käigukastis on mingi vene transmissiooniõli, siis võib sellest sõltuda, kas käivitub või mitte.

Tänapäeva autodel on see pigem teisejärguline, keegi ei sõida vene pigiakuga 10aastat, põhiline on ohutus.

[Peeter]

Andke nüüd andeks, a seda siduri vajutamist käivitamisel kuulen esimest korda. Tea kas olen 35 aastat valesti teinud või valede autodega sõitnud. Autosid omanud vähemalt 100 (hetkel kl kõigest 9) ja sõitnud igasugu erinevatega.
Aga inimene õpib kogu elu.

Eks selles niipalju tarkust on, et sidur lahutatud, siis ei vea mootor käivitamisel enda järgi sidur veetavat ketast, käigukasti esimest võlli ja seda portsu hammasrattaid, mis esimesel võllil on või mis käigukasti vahevõlli ringi ajavad. Ringiaetavat massi on natuke vähem ja kui akuks on 6CT-55 vene pigiaku (väsinud) ja käigukastis on mingi vene transmissiooniõli, siis võib sellest sõltuda, kas käivitub või mitte.

Tänapäeva autodel on see pigem teisejärguline, keegi ei sõida vene pigiakuga 10aastat, põhiline on ohutus.

Tuttav treilamees räägib iga kord, kui külm tuleb, kuidas käiakse massiliselt poolpiduste akudega masinaid käivitamas. Kas see aku nüüd on pekkis, või lihtsalt hetkel laadimata jäänud, või kogemusteta kasutaja poolt tühjaks käiatud, pole tema tegeleda. Saadab masina välja ja enamusel sellistel kordadel pole vaja äravedu, vaid käivitamist. Seejärel antakse juhend mootori töös hoidmiseks ja vajadusel töökotta pöördumiseks. Ja sama jutt kehtib nii autoabi kaudu garantiiasjade pärast, kui ka omal käel abi tellinute puhul. Garantiiautode korral on lihtsalt start-stopp süsteem otsustanud vahetult enne seisma jäämist mingit akuhooldustsüklit teha ja kui selle käigus peaksid pikemaks seisma jääma, siis ongi finito käivitamisega. NB! Jutt käib samasugusest profülaktilisest protsessist nagu on ka põletamine (mida läbi viies auto juhti sellest ei teavita). Poisi uuel Škodal on seda vähemalt kaks-kolm korda juba juhtunud. Et 1,1-st bensumootorit ei suuda uus garantiiline auto oma akuga käima tõmmata. Tuleb autoabi, paneb käima ja tšau-pakka. Ja peale seda ütleb Škoda-Tartu, et "kõik süsteemid töötavad sõidukil korrektselt ja ühtki defekti pole tuvastatud". Tuleb ise lihtsalt pardapinget kontrollida ja jälgida.

[Kilo Tango]

...

Tänapäeva autodel on see pigem teisejärguline, keegi ei sõida vene pigiakuga 10aastat, põhiline on ohutus.

Mulle tekkis see harjumus (käivitamiseks sidur lahutada) kunagi BMW E36-e 1,8 diisliga. Lihtsalt tundus loogiline talvisel käivitamisel sidur lahutada, et mitte kogu seda viskoosset kama käigukastis anda starterile ringi loksutada.

Muide, nimetatud bemm on mu elu kõige rikkealtim masin olnud. Küll hakkasid mingid lõdvikud lekkima, küll veepump, küll pihustite, küll muud probleemid. Ja lisaks sellele varastati selle küljest ka juppe ära (Üks "neerudest" läks ja kõrvalistuja peegel). Kokkuvõtteks ebameeldiv kogemus.

[Kapten Trumm]

Ma olen diiselautoga sõitnud viimane kümmekond aastat igapäevaselt ja vähemalt lumerookimise hommikul pole viitsinud rooli taha ronima hakata, olen ukse vahelt kontrollinud, et käik on väljas ja lihtsalt võtit keeranud. Akusid ei ole vahetanud, tõsi, külmal ajal seisab auto alati Defaga seinas, akulaadimine peal. Tavalisel käivitamisel jah, istun rooli ja vajutan siduri alla, Gaz-52 harjumus vist.

318TDS-il oligi üksainus hea omadus, võttis vähe kütet. Ainuke auto, millel olen nonstop sõitnud täis paagi tühjaks, või noh, peaaegu nonstop. 55 liitrisest paagist jätkus Rootsi kiirteel 1200 km, enne kui tuli põlema hakkas (siis oleks 100 km veel venitanud). Tavaliselt sõidavad valges ilmas selliste autodega need, kes peavad päevas 500-1000 km sõitma ja meile jõudes olid neist enamasti mahlad juba pigistatud.

Tolle aja BMW-del olid omased kruviklambritega voolikud, ka bensumootorite sissepritse surveosa oli osadel sedasi. Nõuab mingite aastate järel voolikute uuendamist (peened on tavaline 8 mm meetrikaubana müüdav voolik) ja klambrite üle pingutamist. Seevastu taolised kuluosad on pigem odavad ja ei nõua neeru panti panekut. Ja jahutussüsteemi täitmist tuleb teha nina ülespidi, nt kallaku peal, muidu ei tule õhk välja. Mul vennal oli 1996 318i E36 kerega, ei saanud öelda, et mingi ekstra lagunev auto olnuks.

Voolikuklambrite osas on märksa hullem Opel, mis kasutab selliseid näpitsatega pandavaid vedruklambreid. Need "vedrud" annavad aja jooksul järgi ja hakkab tasapisi lekkima. Tihti nii, et tilgake lekib kuumale mootorile, kust see ära kuivab. Omanik imestab, et kuhu küll see tosool kaob, alles panin liitri juurde, on äkki plokikaanetihend õhtal? Hakad auto alt vaatama, lõdvikute otste juures on alumiiniumist toruots valge sademega, sealt see raibe lekibki.

Minu autopargis on 4 BMW-d olnud alates 1997 ja alati olen imestanud nende autode loogilist ehitust ja head varuosatuge. Hetkel on kaks tükki, üks 1985 ja üks 1990.

[MeelisV]

mul 2 transitit erinevast seeriast ja kumbki ei käivitu s.t. ei lase käivitamist alustada ilma sidurit vajutamata.

akudest siis jah külm ilm raskem käivitus aga kohe pannakse sisse kõik soojendused (klaasid, peeglid, rool, istmed),
külm aeg on meil ka pime aeg seega põlevad tuled,
osadel on salongisoojendus täiendava elektrilise soojendusega, osadel hakkab mingine gero startima,
raadio läheb mängima, telefon/gps vms. laadima,
vaene genekas peab hakkama seda kõike akusse tagasi toppima mida see ei taha kohe ju kiirsti vastu võtta.
sõidetakse paar km edasi lasteaeda, siis tanklasse kohvi järgi ja hakkab asi igas kohas uuesti pihta siis mõni km tööle ja seisab auto jälle
õhtul koju jälle pausiga poes või lasteaias ja päevas tuleb külmaga suure tarbimisega käivitusi mitu aga laadimise aeg on lühike
defitsiit akus kasvab - mis siin keerulist on ?

üks transit omab ka start stop süsteemi ja see on päris hea indikaator vähemalt sellel autol. mootor ammu soe salong samuti aga foori taga seisma ei jää enne kui aku laetus on ka piisaval tasemel. mõnel päeval ei toimetagi see süsteem sest otsad lühikesed ja aku pole veel päris täis.

[ahto42]

Kui veel manuaaliga sõitsin, siis oli ka sisse harjutatud, et sidur alla käivituse ajaks.
Ehe näide oli endises elukohas, -25 väljas. Naabri audi 80 läks käima, aga sidurit kohe lahti lasta ei saanud. Kas suri välja või liikus edasi.
Kui mu mälu mind ei peta, siis audi ei käivitunudki, kui sidurit alla ei vajutatud?

[Kapten Trumm]

sõidetakse paar km edasi lasteaeda, siis tanklasse kohvi järgi ja hakkab asi igas kohas uuesti pihta siis mõni km tööle ja seisab auto jälle
õhtul koju jälle pausiga poes või lasteaias ja päevas tuleb külmaga suure tarbimisega käivitusi mitu aga laadimise aeg on lühike
defitsiit akus kasvab - mis siin keerulist on ?

Selliseks kasutuseks peab auto olema vabahingava bensiimootoriga. Näiteks Honda bensiinimootor sai mõne miinuskraadiga paari kilomeetriga töösoojaks. Inimesed on ise idioodid ega paindu ka targemate käest küsima - ostes vaadatakse vaid seda kütusekulu numbrit, mõtlemata, mis probleemid kaasneva hakkavad.

Vabahingav seepärast, et need uued mikrobensiimootorid turboga omavad analoogseid kombeid - kui kütust kulub väga vähe, siis kokkuhoid tekib vähema jääksoojuse tekke arvelt, mis tähendab, et soojenemine on vaevaline.

Aga soovitaks, kui peate kedagi sõitma õpetama, siis tehke seda nii raskesti sõidetava autoga kui vähegi võimalik. Olen teise lapse õpetamisega jõudmas lõpusirgele ja üks õpikoht on, et autokooli (heade) autode kahemassilise hoorattaga sõitma õppinud inimene ei suuda "tavalise" siduriga normaalset sõita. Lihtsalt ei osata kohalt võtta. Kuna kahemassiline võimaldab kohalt võtta lihtsalt sidurit üles lastes, siis üritatakse sama ka "tavalisega" ja mootor kipub välja surema (või koormatakse üle). Ja gaasi-siduri ühildamine liikuma hakkamisel ei õnnestu, tee mis tahad. B-kati eksami edukaks läbimiseks kulub umbes 100 sõidutundi ja rohkemgi veel.

[Kapten Trumm]

Naabri audi 80 läks käima, aga sidurit kohe lahti lasta ei saanud. Kas suri välja või liikus edasi.

Siis on autol midagi viga.

[vanahalb]

Mis puudutab "peainseneri", siis minu hangitud autod on kõik teatud priiskamise elementidega nagu teised veljed talverehvidega, karterikaitse, Defa seisusoojendus jne. Viimane on eriti oluline lühikesi otsi tegema auto juures, mootori remont tuleb kallim.

Need on kõik sellised lisad mis tootmisprotsessi ei mõjuta ja tehas müüb hea meelega raha eest juurde.
Tahmafiltri seisukorra näidik vms on aga selline element mis läheb sinna "paneme kuullaagri asemel liuglaagri, saab odavamalt" teemasse.

Nii nagu BMW kunagi kurtis et ei saa teha teist värvi katusega Minisid sest siis peavad kered kaks korda ahjus käima ja see paneb auto omahinnale 200 EUR juurde. Või Toyotal, ma ei mäleta enam täpselt kuid midagi selles stiilis et kui sõlm tuleb kere külge panna kolme poldiga peab niisugust hirmkallist lahendust kõigepealt hakkama tehnilise komisjoni ees kaitsma.

Tõsisematel masinatel mida tavaliselt elukutselised kasutavad pole selline näidik eriline haruldus. Enamasti mingi rohelisest punaseni skaala ka saab prognoosida põletusprotsessi vajadust. Mõnel ka selle ise sisse lülitada et põletamine ei hakkaks siis kui kõige suurem kiire on.