Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Minu füüsika arusaamade kohaselt kondenseerub niiskus siiski (külma) esiklaasi siseküljele (kus hiljem jäätub), mitte välisküljele.
Ilmselt on siin sassis kondenseerumine ja langeva lume sulamine soojal esiklaasil. Üldiselt on sul õigus (jahutades esiklaasi maha, ei hakka sinna sulav lumi klaasile jäätuma), kuid tegu pole kondenseerumisega.

Kondenseerumine tekib auto sees, kui nt salong on piisavalt märg, kütte kasutamisel tekib kõvasti veeauru ja kui klaasid lõpuks maha jahtuvad, kondenseerub see klaasi pinnale, kuhu klaasi ja salongi edasise jahtumisega külmub.

[Kapten Trumm]

See varemkirjeldet teema võimalikust airbagi vallandumisest auto käivitamisel on puhtalt autotehnikute teema, kes on auto kallal oma teadmisi rakendanud, menüüdes kolanud ja elektrit näppinud. Igati mõistlik siis rooli taga istuda kuna ei või kindel olla oma tööde tagajärjes. Peale silla valmimist on selle projekteerinud insener ka esimene kes koormustestimisel silla alla aetakse.
See et tavakasutajal hommikul lumehanges auto käivitamisel padja võib lahti lüüa on miskit sellist, mida pole kunagi kuulnud et oleks juhtunud (ei klientide ega kindlustajate poolt) ning pole ka ühelgi auto kasutajajuhendis näinud nõuet istuda rooli taga käivitamisel. Pigem on pedaalid tehtud lülititega nii et muudmoodi lihtsalt ei saa tuld kolvi peale.

Niipalju on selles teoorias tõtt, et auto käivitamisel tekivad igasugu voolukõikumised ja asjad ning mine sa tea.
Tänapäeval keeratakse ohutusega ka kruvi üle, ilmselt kutse-eksamil kukuks ka läbi siis, kui nitrolahusti olemasolu pudelis nuusutades tuvastad, õige sertiftseerid tehnik nõuab seepeale toote sertifikaati.

Aga see siduripedaali lüliti pole mitte selleks, et juht istuks käivitamisel roolis ega ukerdaks kuskil istme kohal, vaid selles, et automaatkäigukastidega harjutatud idiootide käes auto lõikama ei paneks - alguse on see saanud USA-s, kus need lülitid viidi käsikastil sisse juba 1980ndatel. Ja kuna enamikel autodel on juhiabid ja püsikiirushoidjad, siis lülitid on pedaalidele pandud nagunii.

Mina olen ukerdanud tagamõttega, et juhiust avada minimaalselt, kui tuul puhub auto katuselt lund (ja kui tuiskab), siis on salong hetkega lumehelbeid täis.

[Some]

Ma ka kunagi noore ja rohelisena (vähemalt aastat 15 tagasi) soetasin sellise. Tulemuseks oli , et tuulega kraapisid need kummipaelad auto värvkatte ikka korralikult ära.

Kas värvkate on tõesti nii õrn? Peaks ju küll igasuguse sodi vastu pidama, mis 100km/h autolevastu lendab. Aga tänud info eest, eks hoian silmad lahti.

[klemm]

Siin me siis saame lugeda taktikalisest autokäivitamisest pärast lumise põllu rullimist...

Puzzle: Auto on lumine, lumehari paikneb autos ja kui ukse lahti tõmbad, imeb ukse vahelt vastassuunas liikuv õhk lume autosse kaasa. Kuidas lahendate?

Pargin soojas garaazis uksed lahti.
Lahendab ka kõik muud probleemid: niiskus salongis, käivitamine jne.

[Kapten Trumm]

Kõige hullem, mida autoga saab teha, on parkida soolalumist autot soojas garaazis.

[klemm]

Kõige hullem, mida autoga saab teha, on parkida soolalumist autot soojas garaazis.

A mul on pohhui. Roostetab läbi ostan uue, või võtan parklast järgmise. Ma juba nii vana, et hindan mugavust ja stressivaba elu. Isegi naisega ei viitsi vaielda.

[Walter2]

Naistega põle mõtet vaielda jah - võetakse uus..

[vanahalb]

Sul on vist kasvuga siis probleeme, mina oma 193 cmga ulatun uksest istmepadja kohale kummardudes nii käigukangi, käsipidurikangi kui paremal asuva süütelukuni. Vähemalt sõiduauto ja sõiduautopõhise kaubiku puhul.

Kasvu poolest ulatuks mina samuti nimetatud hoobadeni aga auto katusejoone tõttu peaks paljusid , ka osasid enda autodest, põlvili maas käivitama.

No nii madalale ei saa ka laskuda, jääme ikka inimesteks.

[Kapten Trumm]

Äkki peaks enda painduvust arendama või likvideerima õllekõhu, siis paindub paremini. On ka selline auto, mille katusejoon on keskmise linnamaasturi akna alaserva kõrgusel, käpuli pole vaja laskuda.

[vanahalb]

Kõik need soovitused ja selgeltnägemised oleks igati asjakohased kui mul oleks surmahäda autot niimoodi käivitada. Aga, kui loed varasemaid tekste tähelepanelikumalt, sellist vajadust pole sest ma saan teistmoodi ja lumi jääb samuti väljaspoole autot.

Õllekõhtu, kui kellelgi on, väga ei torgiks. Ükspäev just lugesin uurimustööd et killuvest või kevlarplaadid õllekõhuga kombinatsioonis vähendavad tabamuse korral vigastuste riski. Six-pack- meestel on kaitsevest vertikaalselt, kõhuga tüüpidel seevastu erinevate nurkade all nagu tanki soomus ja see soodustab tabamuse korral rikoshetti.

[Kapten Trumm]

Kõige hullem, mida autoga saab teha, on parkida soolalumist autot soojas garaazis.

A mul on pohhui. Roostetab läbi ostan uue, või võtan parklast järgmise. Ma juba nii vana, et hindan mugavust ja stressivaba elu. Isegi naisega ei viitsi vaielda.

Laiemale publikule on ehk kasulik teada, et auto kõige hullem hoidmise variant on lasta soolane auto iga päev puhtaks sulada. Selle tagajärjel puutub auto kokku soolaveega, mis annab sarnast efekti nagu kastaks autot merevesi. Kõik mis roostetada annab, roostetama hakkab. Eriti rämedalt kannatab põhjaalune mastiksiga katmata osa ja veermik - kus "tänu" roheröökuritele on adekvaatset kaitset järjest vähem. Näiteks tavalise elektrokeemilise tsingiga kaetud poldid-mutrid.

Sellest "paremuselt" järgnev võimalus on lükata soolane auto peale kasutamist kuskile niiskesse garaazi - seal võtab sulamine lihtsalt kauem, aga pidev niiskus hoiab soola jälle pikemalt "käimas".

Kui mugavus/tervis ei kannata külma autosse hommikul istuda, tuleks kasutada seisusoojendust, see hoiab ka salongi kuiva - kuid ei sulata lahti põhjaalust, rattakoopaid jne. Kui salong on niiskevõitu, panna maksimumiga käima ja jätta mõni tagumine aken praokile, et soe niiske õhk õue pääseks.
Kui aga soolaseks sõidetud auto tuleb seisma panna, tuleks see sooja veega korralikult ära pesta, sh põhja alt, uste vahedest jne, siis pole peale seismist rebased kallal käinud

[OLAVI]

....
Laiemale publikule on ehk kasulik teada, et auto kõige hullem hoidmise variant on lasta soolane auto iga päev puhtaks sulada. Selle tagajärjel puutub auto kokku soolaveega, mis annab sarnast efekti nagu kastaks autot merevesi. Kõik mis roostetada annab, roostetama hakkab. ....

Veel hullem.
Kuna teatavasti aurustub vesi igas agregaatolekus aga sool ei aurustu, siis soolveemärgade pindade kuivamisel kattuvad pinnad soolveest tekkinud kristallilise soolaga ja see sool jääb õhust niiskust koguma või järjekordset leotamist ootama.
Tavaliselt on tekkiv soolakiht (tolm)õhuke aga olen näinud garaažis kuivanud auto katusel ka tangutera suurusi soolakristalle.

[Marvin]

Mu pentsukal on tavaline maanteekulu 8 l/100 km. Viimasel tahmafiltri puhtakspõletamisel kasvas see 14 liitrini "sajale" ja protsess ise kestis enam-vähem 50 km. Mis tähendab, et roheluse nimel kõrvetasin kolm liitrit bensiini.

Ei saa küsimata jätta - kummal, kas Cadillacil või Rivieral? .

[maksipoiss]

Ma ka kunagi noore ja rohelisena (vähemalt aastat 15 tagasi) soetasin sellise. Tulemuseks oli , et tuulega kraapisid need kummipaelad auto värvkatte ikka korralikult ära.

Kas värvkate on tõesti nii õrn? Peaks ju küll igasuguse sodi vastu pidama, mis 100km/h autolevastu lendab. Aga tänud info eest, eks hoian silmad lahti.

Seal on ilmselt see häda, et talvel on auto kere tahes tahtmata kaetud igasuguse abrasiivse sodiga ja kui siis see kate tuule käes laperdab siis need paelad hõõruvad seda ja kahjustavad värvkatet.

[mongol]

Ettepanek panna rahad kokku ja Trummile mingi hooramajapilet hankida, jube õiendamise tuur teisel peal. Ma saan aru, et tööl ja vabal ajal mu**igi muud teha pole, kui et targutada, aga hakkab vaikselt spämmiks muutuma. Erilist panust ka nagu pole..