Soome kaitsevõime

[ruger]

Soome ehitamas vaikselt uusi punkreid

Yle on jõudnud tutvuda hiljuti valminud punkriga Lappeenrantas. Mitme meetri sügavusele mäeharja nõlvasse kaevatud punkrisse pääseb paarikümne meetri pikkuse tunneli kaudu.

Tegelikus olukorras oleks punker lahingudivisjoni peakorteriks.

- Soomes on selliseid linnuseid sadu. Neid on ehitatud aastakümnete jooksul ja kogu aeg ehitatakse juurde, ütleb maasõjakooli direktor kolonel Janne Mäkitalo.

https://yle.fi/a/74-20073173

[Kapten Trumm]

Soome reageerib UKR sõja õpikohtadele, kus alates pataljoni põhijuhtimispunktist on taolised objektid ohustatud rakettide poolt.

[Chupacabra]

Aastakümneid ehitatud punkrid on reageerimine Ukraina sõjale.

[Kapten Trumm]

Yle on jõudnud tutvuda hiljuti valminud punkriga Lappeenrantas. Mitme meetri sügavusele mäeharja nõlvasse kaevatud punkrisse pääseb paarikümne meetri pikkuse tunneli kaudu.

Tegelikus olukorras oleks punker lahingudivisjoni peakorteriks.

Funktsionaalse lugemise oskus on tarvilik vara.

[Chupacabra]

Pealkirjast võiks edasi lugeda.

Tällaisia linnoitteita on Suomessa satoja. Niitä on rakennettu vuosikymmenten varrella

[Leo]

Ehk siis Soomes on alati olnud bunkreid kriitilistes kohtades, näiteks see, mida äsja YLEs esitleti. Need on lihtsalt kohad, mis tuleb enda käes hoida ja siis peabki maa alla kaevuma. See uudistes näidatud on staabipunker.

[ruger]

Soomes ja Norras harjutab terve Soome-Rootsi ühisdiviis õppusel NordicResponse24

The division formed by the Finnish and Swedish ground forces will operate in the #NordicResponse24 exercise from the 4th to the 15th. March in the Enontekiö area and moves to Norway in the direction of road E45.

https://twitter.com/Maavoimat/status/17 ... 3254732229
https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 2046667194

[mb]

Soome ei maga https://maailm.postimees.ee/7963217/pus ... lasketiiru
Soomes on umbes 670 lasketiiru, sajandivahetusel oli neid lausa 2000. Aastaks 2030 plaanib valitsus lasketiirude arvu suurendada umbes tuhandeni, ütles The Guardianile Koonderakonna parlamendisaadik ja kaitsekomisjoni esimees Jukka Kopra.
«Selle põhjus on meie kaitsemudel, mis aitab inimestel oma laskeoskusi iseseisvalt omandada ja arendada,» märkis Kopra.

[vk1]

Ameerika tankistide kogemus Soomes-käigust

https://www.armyupress.army.mil/Journal ... rganizing/

[Kapten Trumm]

Vastuseks USA tankistide murele, siis Soome mekanisoitu taistelluosasto's on 77 tanki ja IFVd (ainult need, mis kannavad jalastuvat jalaväge) ning "dismounte" on 336, mis annab samaks suhteks mõnevõrra parema 4,36 sõdurit võitleva soomuse ühiku kohta. Soome üksuses on siis 29 Leopard tanki ja 48 BMP-2, igasühes on 7 dismounti.

Minu küsimus oleks, et kui Soome ei valmistu sõjaks UKR Tauria steppides, et mida see jalaväe kuhjamine sinna juurde annab, kui tõenäoline rünnakukoridor on tegelikult tee, kus laius saab olla maksimum kummalgi pool teed üks rühma ahelik. Ülejäänud seltskond peab siis moodustama kolonni tankide taga, mis loob täiendava sihtmärgi kaudtulele ja teeäärsetele varitsustele.

[teeline35]

Lugesime vist erinevaid artikleid. Kirjas oli, et USA praeguste lahingueeskirjade järgi on tankidel vähe soomukitel kaasasõitvat jalaväge, mis võimaldab vastasel edasi liikuvat kolonni üllatada varitsusrünnakutega. Suurendades jalaväe hulka on võimalik kontrollida ja puhastada plaanitud marsruudil teeäärseid alasid suletud maastiku korral. Ilma,et tankid ja muud soomukid ise vastase varitsusrünnaku tulealasse satuks. Põhimõtteliselt vastus meil siin kolonnisõja teemas käivale vaidlusele. Piisava jalaväe kontingendi olemasolu ründaval väel raskendab kui mitte muudab isegi võimatuks rünnata vaenlase põhijõude varitsus rünnakutega. Seal mainiti ära, et venelased alustasid Ukraina kampaaniat samasuguste eeskirjadega nagu USAl, aga nüüdseks on omad järeldused teinud.

[Kapten Trumm]

Ukraina maastik on meist ka mõnevõrra erinev. Kui maastik võimaldab liikumist suhteliselt kitsas kanalis, siis suurem jalaväe arv muudab vaid kolonni pikemaks. Lõppkokkuvõttes pole reaalne kompaniiga kummalgi pool teed võsa kammida ja samal ajal üritada mingitki tempot hoida. Väljaspool soomukeid liikuv jalaväe ahelik liigse suuruse korral muutub ka suurepäraseks kaudtule sihtmärgiks.

Kuid jalaväge on soomlastel suhteliselt rohkem kui ameeriklastel või venelastel, nagu ma arvutusega näitasin.

[vk1]

oli teine artikkel veel, mida ma praegu hetkel ei leia, USA kõrbesõja väljaõppekeskusest- see NTC mistandoligi. Seal oli samasuguse meh. JV pat. üksuse ülema artikkel, kus ta ka soovitas, et kui USA soomusbrigaadis on 6 tankikompaniid, 4 meh.jv ko ja 3 ratsaväeko-d, siis oleks hädasti vaja minimaalselt 2 JV-kod juurde just JV ja tankide omavaheliseks miksimiseks - avamaastik (kõrb-preeria-stepp) või mitte, aga meh. JV peab ikka ja jälle kammima võsasid-ronima küngaste otsa, takistama vastaste sisseimbumist jne. põhimõtteline vahe oli ainult see, et nemad kõrbes jätsid kompaniid miksimata, tankiko oli ´puhas´, JV samuti, sest enamuse ´key terrain´ puhastamiseks oli vaja ikka 2-3 JV rü, kui mitte 2-3 ko-d

tema jutu mõte oli, et kui muidu ei saa, siis kasvõi miksida soomus- ja Strykeri brigaadidest midagi, aga JV on kogu aeg vaja

[Leo]

Soome mehaniseeritud pataljoni lahingugrupp oma 29 MBT ja 48 IFVga on üles ehitatud ideele, et iga tanki juures on 2 jalaväe lahingumasinat. Kuna Soome maastik on peamiselt kinnine ja lagedaid platse vähe, siis sellisel maastikul ilmselt on see parim võimalik kooslus ja vajadusel saab seda pudistada laiali kasvõi ühe MBT ja seda toetavate soomukite kaupa. Jänkidel on peamine tankilahingu kogemus ikkagi Iraagi sõjast, kus mindi täiskäiguga Iraagi üksustele peale, nendest läbi ja üle, sellega võrreldes on muidugi kummaline mõne masina haaval kusagil metsavaheteel aeglase käiguga tiksuda.

[NGolf]

Soomes hakatakse reservistide füüsilist vormi uurima tihedamalt ja süstemaatilisemalt. Sõdurid on seal reservis 50-ni ja allohvitserid-ohvitserid 60ni.

Kaitsevägi kavandab ulatuslikku uuringut reservväelaste sobivuse ja töövõime kohta. Seda väidab peastaabi väljaõppeosakonna erinõunik Kai Pihlainen.

Pihlaineni sõnul on uuring, mis on kavandatud järgmiseks aastaks, praegu ettevalmistavas faasis.

Kaitseväe eesmärk on juba praegu muuta treeningud püsivaks viisiks, kuidas säilitada ja arendada reservväelaste füüsilist vormi ja sooritusvõimet pärast teenistusest vabastamist.

Kordusõppused on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse oluliselt suurenenud. See on tähendanud, et rohkem reservväelasi on tellitud kordusõppustele. Käsklusi on antud ka neljakümnendates ja viiekümnendates eluaastates reservväelastele.

Kaitseväe teatel kehtib kõigi sõjaliste ülesannete puhul "ülesandepõhine kehalise ettevalmistuse sihttase". Loodetakse, et seda taset hoitakse reservis omaloominguga, näiteks tasuta nutiseadme Marsmars rakenduse abil.


Vähemalt ei ole kõik reservväelaste täiendkoolitused sisaldanud arstlikku läbivaatust või sobivustesti. Kui sobivustesti ei olnud võimalik korraldada, küsiti reservväelastelt nende füüsilise aktiivsuse ja sobivuse kohta küsimustiku abil.

Kaitseväe teatel võivad reservväelased osaleda ka vabatahtlike reservväelaste väljaõppeüritustel toimuvatel fitness-testiüritustel. Fitness-teste ja sõjalisi koolitusi korraldab eelkõige Riigikaitseõppekogunemine.

Kaitseväe andmetel tehakse igal täiendusõppusel hindamine, et teha kindlaks, kas kehaline sobivus nõuab personali vahetust või muid meetmeid. Kui kehaline sobivus on soodustav tegur, võib reservväelaste kohustusi sel põhjusel muuta.

Mida saab siis öelda reservväelaste füüsilise sobivuse kohta praegu, enne järgmise aasta suurt uuringut?

"Kordusõppuste tagasiside näitab, et reservväelased on õppuste ajal suutnud täita neile määratud ülesandeid. Seega võib hinnata, et tervislik seisund ei ole olnud takistuseks tulemuslikkusele. Selles ulatuses ei ole kordusõppuste käigus süstemaatiliselt hinnatud sobivust," ütleb hr Pihlainen.

Pihlaineni sõnul on õppuse lähtepunktiks see, et sõdur on füüsiliselt võimeline täitma talle määratud ülesandeid, olgu ta siis ajateenistuja, reservväelane või elukutseline sõdur.
Viimane suuremahuline uuring reservväelaste kehalise ettevalmistuse kohta viidi läbi 2015. aastal. Peastaabi väljaõppe osakonna sõnul näitasid uuringu peamised tulemused, et varem täheldatud negatiivne suundumus vastupidavuskindluse osas oli 2008. ja 2015. aasta vahel pöördunud.

Lisaks ei leitud 2003. ja 2015. aasta vahel erinevusi kehakoostises.

2015. aasta uuringu kohaselt oli kolmandik reservväelastest endiselt ülekaalulised ja veidi üle kümnendiku rasvunud. Lisaks ei saavutanud üle poole reservväelastest kaitseväe minimaalset kehalise ettevalmistuse eesmärki.

Seevastu umbes pooled reservväelastest saavutasid vähemalt hea tulemuse üla- ja keskkeha lihaskonnaseisundis ning kaks kolmandikku alajäsemete osas. Kolmandik küsitletud reservväelastest tegeles enda sõnul vähemalt kolm korda nädalas vabaaja kehalise tegevusega.

Vaba aja kehalise aktiivsuse osas oli positiivne suundumus: võrreldes eelmise, 2008. aasta uuringuga oli 2015. aastal vähem või vähe liikumisharjutusi tegevate inimeste osakaal väiksem ja kolm või rohkem harjutusi nädalas tegevate inimeste osakaal suurem.

Meeskonnad on reservis kuni 50. eluaastani. Ohvitserid ja allohvitserid jäävad reservi kuni 60. eluaastani.

https://www.hs.fi/urheilu/art-2000010318606.html