Üldine ajateenistuskohustus

[isonts]

Ma jään ikka selle juurde, et pole vahet kas oli 95 või 2025. Noorsõdur on ikka samasugune läbilõige noortest inimestest. Olid tookord nn silguniisad ja paksukesed, On täpselt samapalju samsuguseid täna ka. Ainuke vahe on, et täna me ei näe, et üksusesse valimine käiks füüsiliste võimete järgi nagu tehti seda 95 aastal.
Pigem on olulisemaks kriteeriumiks haridus.
Hea füüsiline areng on muidugi plussiks, aga olulisem sellest on siiski vaimne tervis. Võime kuuluda meeskonda. 3 kuud noorsõduri aega peaks piisav olema peale mida iga silguniisk norm kätekõverdusi ära teeb. Ja kui ei panegi siis ei muuda see üksik füüsiliselt nõrgem sõdur üldpilti. Lisaks on täna füüsilise treeningu võimalused väga palju paremad võrreldes varasemate aastatega. Rääkimata sellest, et instruktorid suudavad füüsilist treeningut ka mitmekesisemalt läbi viia.
Mul kasvab minu sugulaste ja tutvus ringkonnas palju noori. Ma pean tunnistama, et meie omal ajal panime rohkem rõhku pidutsemisele ja joomisele. Füüsiline aktiivsus piirdus kohustusliku kehalise kasvatusega koolis ja vahel sai üksteise või politsei eest põgenetud. Täna istuvad küll noored rohkem arvutis, aga samas lõhuvad ka iseseisvalt rohkem trenni teha. Ma ei mäleta, et meie omal ajal iseseisvalt hantli pihku võtsime. 3 kuuga tehti minust üks üksuse kiireim sõdur. 10 vaevalist kõtekõverdust ja lõuetõmmet esimesel päeval. 3 kuu pärast tegid kõhulihaseid nagu õmblusmasin.

[Kilo Tango]

See on ju iseenesest väga vana teema, kuid paremaks pole midagi läinud. Pigem ikka hullemaks.
...

Jah, sest nagu ma olen korduvalt siin teemas rääkinud - ajateenistusega seonduv motivatsioonimudel on noortel meestel paigast ära:
1. Kui su tervis on väga kehva, võid ajateenistusest pääseda
2. Kui su füüsiline võimekus on nigel, saad autojuhiks või logistikuks vms. tagalatöö tegelaseks ja ei pea metsas möllama
3. Parem füüsiline võimekus ei anna mingit olulist eelist ajateenistuse pikkuses

Ma olen ka korduvalt teinud ettepanekuid, et enne ajateenistust tuleb teha füüsilise võimekuse katsed ja kelle võimed on ebapiisavad, neile määratakse eraldi füüsilise ettevalmistuse laager enne mida sõduri baasettevalmistust ei alustata. Ehk siis sisuliselt pikendatakse ajateenistust mitme kuu võrra.

[Kapten Trumm]

Ma jään ikka selle juurde, et pole vahet kas oli 95 või 2025. Noorsõdur on ikka samasugune läbilõige noortest inimestest. Olid tookord nn silguniisad ja paksukesed, On täpselt samapalju samsuguseid täna ka. Ainuke vahe on, et täna me ei näe, et üksusesse valimine käiks füüsiliste võimete järgi nagu tehti seda 95 aastal.

Minu (elu)kogemus seda ei kinnita. Selles klassis, kus mina õppisin, oli täpselt 2 inimest 25-st, kes ei jõudnud kehalise tunnis tavapärast 5 km metsajooksu vahepeal kõndimata ära teha. Ja üksainus poiss, kes ei jaksanud oma lõuga kangile vedada (tüdrukud seda tegema ei pidanud). Ehk siis, kes kasvasid ajal, kui polnud tänast toidu üleküllust ja lodevat eluviisi, ilmselt oleks tänase KVKT-1 esimesel katsel kohe ära ka teinud.

Ehk siis see lodevus ja allakäik sel teemal on selle viimase 30 aastaga ikka siginenud. Kehalise tunnid olid toona 2 korda nädalas a 2x45 min. Kui selle käigus vähegi hagu anda, siis see seletabki, miks valdavale enamusele polnud 5 km metsajooks eriline väljakutse. Ja niipalju kui mäletan, siis umbes pooled poisid käisid mingis füüsilises trennis ka. Korvapall, kergejõustik jne.

[Poti soldat]

2. Kui su füüsiline võimekus on nigel, saad autojuhiks või logistikuks vms. tagalatöö tegelaseks ja ei pea metsas möllama

Autojuhtideks lähevad 11 kuu mehed keda NAKi ei panda. Mina isiklikust kogemusest ei mäleta et füüsis sealjuures kuidagi määrava faktorina silma oleks paistnud, pigem eelistati NAKi valikul initsiatiivikamaid ja neid kellel B-kat puudus kuna viimane oli C-kati tegemise eelduseks.

[isonts]

Muidugi tundub, et tookord oli muru rohelisem. Sai isegi 90 ndatel iganädal krossijooksu tehtud. Minu arust olid selle aja kehalisekasvatuse õpetajad suht laisad või vaimuvaesed. Rivistus, jooks ja jalgpall.
Kuigi meie käisime ka õhtuti eraldi keregjõustikut , judot tegemas ja ujumas siis vaadates tänaseid noori tundub, et võimalusi on rohkem erinevaid trenne teha. Kui palju on erinevaid jalgpalli, korvpalli, võrkpalli klubisid võrreldes toonase ajaga. Noori rabatakse üksteise eest ära. Iga pea toob spordiklubile raha sisse ja neid hoitakse kümne küünega. Lisaks kõik erinevad muud spordialad. Uisutamisest vehkelmiseni. Spordiga tegeletakse tunduvalt süsteemsemalt. Treening saalid rahvast täis. Iga nädal on mingi jooksu või suusa võistlus. Rattaga võid sõita krossi, trekki ja maratoni.Rahvasportlased ei mahu suurüritustele ära.
Vanasti võis muru rohelisem olla, aga usun siiski, et täna on olukord tunduvalt parem kui headel vanadel aegadel. Kooli ajal võsid kangil kõlkuda, aga peale seda oli kehakultuuriga sisuliselt lõpp.
Väeosade spordilinnakud tunduvad olevat super hästi komplekteeritud ja instruktorid oskavad teadlikumalt treeninguid läbiviia. Vaid vilets ülem ei suuda nendes tingimustes fääsiliselt nõrgemaid järele aidata.
Kordan veelkord, et täna ei tehta eelvalikut füüsilise vormi järgi. Ma ei liialda väga palju, kui väidan, et valik on juba isegi enne seda tehtud, kui noor sõdurihakatis kohale on jõudnud.

[Kapten Trumm]

Ma lihtsalt arvan, et kui õpilane niisama lihtsalt keka vabastust ei saanud (täna võib selle anda iga lapsevanem ise!) ja olid sunnitud 2 korda nädalas 5 km maha jooksma (selleks kulus umbes pool tundi), siis ainuüksi see annab juba päris hea füüsilise ettevalmistuse. Kui meil täna sama tehtaks, siis ilmselt poleks KV-s ka niipalju probleeme. Aga selle jooksuga ei piirdunud, pidi veel korvpalli mängima vms.

Täna võid sa gümnas katsele panna KÕIK 5 km jooksma juba kiirabiauto kaasa võtta, sest igas klassis on vähemalt 1/3 taolisi, kes pärast tilgutit vajavad.

Mäletan, et mu esimeses riigikaitselaagris, kui sai teatavaks, et tuleb mõõduka suurusega seljakotiga astuda reede õhtul 10 km laagripaika (ja laagri lõppedes saad teed tagasi tulla) tuli pool klassi erinevate vabastustega, osad ka arsti omad, kus hädasid deklareeriti õietolmu allergiast luude hõrenemiseni.

[isonts]

Millest järeldad, et KV on nii palju probleeme? Kus kohast selline jutt tuleb?

[Kapten Trumm]

See, et kutse saanud rahvas kohe alguses enamasti KVKT-1 ära ei tee, pole ju mingi saladus. Kui see aeg, mis kulub nüüd spordi tegemisele, kulutada väljaõppele, saaks tulemuse palju parema, arvan.

Seejuures on täheldatud, et kuni põhikooli lõpuni on asi parem, käest pidi minema asi just gümna ajal, kui kõik on kolesuured isiksused ja ostustavad ise, kas higistada või võtta vabastus.

[isonts]

Testi ei peagi alguses ära tegema. Pole mitte kunagi pidanud. See ontäiesti normaalne nähtus, et tuleb füüsiliselt nõrgemaid. Mõned jäävad isegi ajateenistuse lõpuni nõrgema füüsisega. Maailm ei lõpe sellega.
Üldfüüsiline treening on üks väljaõppe väga oluline osa. Seda on vaja nii füüsilise vormi saavutamiseks kui ka saavutatu hoidmiseks. Lisaks on sellel ka oluline vaimse tervise säilitamise osakaal. Seda ei jäeta mitte mingil juhul ära, et selle arvelt saaks rohkem mingit muud väljaõpet teha.

[Kapten Trumm]

Kõik arusaadav. Lihtsalt mehest, kes ei suuda alguses 3,2 km ilma pool maad kõndimata läbi joosta, on 2,5 kuuga 14 minuti mehe tegemiseks ikka väga palju tööd. Ja taoline jooksutamine avaldab oma mõju ka õppimisvõimele, süvenemisele jne. Sestap on ehk soovitatav, et juba alguses suudaksid kõik elementaarset latti ületada. Rääkimata vigastustest ja asjadest, mis hagu andes tekivad, eriti kui varasem sportlik taust puudub.

[isonts]

Ma tõesti ei tea, kui paljud alguses testi ära ei tee. Ma ei näe siin mingit traagikat.
Mõni lõhub omal jalad juba alguses nii ära, et pole võimelised saapaga liikuma. Rääkimata testi jooksmisest. Ei juhtu nendega ka midagi. Teenivad kõik lõpuni ära. Väljalangemist välditakse nii palju kui võimalik. Iga okas loeb.

[maksipoiss]

2. Kui su füüsiline võimekus on nigel, saad autojuhiks

Mu poeg tegi kompaniis ainukesena selle Nato testi ära (algusest peale) ja ikka pandi kompanii ülema autojuhiks

[mart2]

Kahjuks enamus projekteerib enda ammust kogemust või "naabrimehe poja" juttu kui tegelikkust.
Aastad on erinevad, väeosad erinevad ning ka aastakäigu valimid ei ole eelnevate koopiad ...

[affa]

19.12.2024 Riigikaitsekomisjoni istung on vist jäänud siin tähelepanuta.
https://www.riigikogu.ee/download/cea76 ... ccf37fbe17

Leo Kunnas küsis A. Rannaveskilt ajateenistusest kõrvalehoidjate arvu kohta. Lisaks küsis ta
V. Karuselt ja E. Koortilt, et kas ta sai õigesti aru, et tsiviilajateenistuse põhimass tuleks naiste
kohustusliku tsiviilajateenistuse arvel pluss mehed, kes ei taha relvaga teenida ja miinus need
naised, kes tahavad kaitseväes relvaga teenida. Kui pikk tsiviilajateenistuse kestus võiks olla,
või on see erinevatel elualadel varieeruv? Kui suur oleks selles osalejate arv?

Anu Rannaveski sõnul peab KRA eraldi tegelema umbes iga neljanda kutsealuse
ajateenistusse saamisega.

Vahur Karus vastas, et selleks, et tsiviilajateenistus ei konkureeriks ajateenistusega peab see
oma kestvuselt olema pikem. Kui palju pikem, kuidas ta on üles ehitatud – kõik need
küsimused on vaja selgeks vaielda. V. Karus sõnas, et ressurss tuleb suuresti naiste
aastakäigust ja meeste aastakäigust, keda tervislikel põhjustel või muudel põhjustel ei saa
kasutada. Neid saaks kasutada just nendes tsiviilajateenistuse rollides.

Peeter Tali küsis, et kas tsiviilajateenistus oleks pikem kui ajateenistus.

Erki Koort sõnas, et tänase seaduse järgi ei saa see olla pikem, selleks tuleks seadust muuta.
Samuti pole ajateenistus täna naistele kohustuslik. Printsiip peaks olema selline, et esimesena
valib armee. Kui näiteks sõjavägi täna ei võta topeltkodakondsusega inimesi, siis Iisraeli
kogemus ütleb, et asendusteenistuse mehhanism aitab neid integreerida paremini ühiskonda.

[Kriku]

Juhtumi erakordse ogaruse tõttu teeme erandi ja põikame korraks Rootsi poliitikute töömaile:

Rootsi valitsuserakonnad ei suuda kokku leppida transooliste inimeste õigusi laiendava eelnõu tekstis, erimeelsused esinevad ka peaministri Ulf Kristerssoni enda erakonnas. Nädalavahetusel süvenesid vastuolud Rootsi koalitsioonivalitsuses uue soolise indentiteedi seaduse teemal. Rootsi parempoolsesse valitsusse kuuluvad Mõõdukas Koonderakond (moderaadid), Kristlikud Demokraadid (KD) ja liberaalid ning valitsust toetavad parlamendis parempopulistlikud Rootsi Demokraadid.

Kristerssoni valitsuse uus soolise enesemääratluse eelnõu lubaks inimestel muuta oma juriidilist sugu alates 16. eluaastast. Samuti ei nõuaks seadus enam vastava taotluse esitamiseks arstlikku diagnoosi. Eelnõu toetavad liberaalid ja moderaatide juhist Kristersson ning selle vastu on Rootsi Demokraadid ja KD. Samas ütles asjaga kursis olev isik Euractivile, et Kristerssoni enda erakonna sees on suur vastuseis uuele seadusele.

https://www.err.ee/1609299705/vaidlus-t ... -valitsust

Kuni naiste kohustusliku ajateenistuse kehtestamiseni on puutuvus teemaga ilmne.