Kedagi ei heideta ju otseselt.
Herem läheb ise ja Palmil pole parketil sõpru tema suhtlemisoskuse pärast. Ära läheb solvumise pärast.
Poliitika ongi karm ja kui nahk pole paks siis läbi ei löö.
Samas küll nad varsti ka ise kuskil erakonnas ole.
Tahad kihla vedada, et järgmise 5 aasta jooksul ei näe sa kumbagi ühegi erakonna nimekirjas? Või teeme panuse ainult Heremi peale? Kui ei taha, siis pole vaja ka kõvatada.
Teistele veel kord selgituseks.
Minister teeb oma otsuse. Temal on oma kaalutlused ja info.
Antud juhul muuhulgas ka 5 nime KVJ poolt pakutuna. Palm ja Merilo mõlemad seal.
Jätke see korra kõrvale, sest igasuguse otsuse puhul oleks keegi õnnelik ja keegi õnnetu. Las see vähemalt korraks olla.
Probleem on hoopis muus.
Samal ajal endised tegevväelased, nüüd poliitikud, alustavad "arvamuse avaldamisega". Levitavad erinevaid lugusid kuluaarides ja ajakirjanduses. Osa on puhas vale. Osa on kallutatud infoesitus. Osa on hinnangud, mida võetakse faktidena. Osa on tõde.
Motiivid on minu jaoks ebaselged. Ei meeldi konkreetne kandidaat, tahab ise KVJks, tahab parimat?
Aga tulemus on hoopis see, et kõik kohad on paska täis.
KVJ on valitud ja sellega on ok.
Mis oleks kui KVJ otsustaks, et mõned Riigikokku valitud endised tegevväelased ei sobi riigikaitse komisjoni. Tema arvates ei ole nad kompetentsed antud valdkonnas. Rahva poolt valitud poliitik võib tegutseda Riigikogus ja mistahes komisjonis, kuid KVJ arvates riigikaitsekomisjoni see isik ei sobi, sest seda tõestab tema varasem teenistus ja lood sellest ...
Kas KVJ võiks siis alustada laiaulatuslikku arutelu kodanike A, B ja C varasema tegevteenistuse osas?
Tõenäoliselt peetakse seda "poliitikasse sekkumiseks".
Kuid vastupidi on kõik korras. Seda võiks isegi tsiviilkontrolliks nimetada.