KVJ isiklikult kindlasti peaks võitlema internetis vohava demagoogia ja trollimisega. Kelle teisega sul rahuajal ikka võidelda ongi. Ikka tuld trollide ja demagoogide pihta. Kui ära väsib sellest jamast saab alati reservi minna.
Martin Heremi intervjuud
Re: Martin Heremi intervjuud
Re: Martin Heremi intervjuud
Kas kf isontsi postitused võiks nutt ja hala teemasse ümber tõsta?
Re: Martin Heremi intervjuud
Pisut "roppu sõimu" kf Isontsi aadressil...KVJ isiklikult kindlasti peaks võitlema internetis vohava demagoogia ja trollimisega. Kelle teisega sul rahuajal ikka võidelda ongi. Ikka tuld trollide ja demagoogide pihta. Kui ära väsib sellest jamast saab alati reservi minna.
https://youtu.be/N-8jkDqR58U?si=2KZ-fXh_yVHL1nTH
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Martin Heremi intervjuud
Ma ei ole eriline EKRE fänn, aga suudan ennast tagasi hoida süvendamaks lõhet, mis on tekkinud KVJ ja tema "lemmik" erakonna vahel.
Ma olen aru saanud, et härra kindral ei kavatse ennast poliitikaga erkonnastumise näol siduda, aga mina julgeks soovitada talle liituda EKREga.
Saaks see erakond ka lõpuks mõistlikuma esindaja perekond Helmede asemel.
Ma olen aru saanud, et härra kindral ei kavatse ennast poliitikaga erkonnastumise näol siduda, aga mina julgeks soovitada talle liituda EKREga.
Saaks see erakond ka lõpuks mõistlikuma esindaja perekond Helmede asemel.
Re: Martin Heremi intervjuud
"... suudan ennast tagasi hoida süvendamaks lõhet, mis on tekkinud KVJ ja tema "lemmik" erakonna vahel ..."
Ilmselge egotrip, arvates et lõhe sügavus sõltub temast!
Sellises olukorras argumenteeritud arutelu ei ole ega tule
Ilmselge egotrip, arvates et lõhe sügavus sõltub temast!
Sellises olukorras argumenteeritud arutelu ei ole ega tule
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
-
Martin Herem
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Martin Heremi intervjuud
Ja see oli ÜSNA ROPP SÕIM?Ma ei hakka ülesse otsima seda postitust FBs , kus KVJ ühte teist ohvitseri üsna ropult sõimab. Kahju, et ta ei valinud võimalust olla lihtsalt vait. Isegi kui tal oli õigus nii ennast väljendada.
Üsna - https://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%C3%BCsna .
Peab tänama mehi kes sind fakti tõestamisel aitasidMulle saadeti link sellest eelpool mainitud kakelungist:
https://www.facebook.com/bestrainmaker/ ... embed_post
Ropult sõimamine nägi välja nii:
"Viimane kord" oli mees tsiviilis ja osales KOV koolitusel. Kõnealuste kaitseväelastega suhtles "üsna" omamehelikult (sõbralikult) ja temale vastati samaga.Sitt mees oled Rain Terras. Viimane kord sa Palmiga kohtudes küll sellist arvamust ei våljendanud.
Ja siis ühel hetkel avaldas mees artiklina oma arvamuse.
Üsna ülepingutatud on selle nimetamine " üsna ropult sõimamiseks".
Re: Martin Heremi intervjuud
https://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sitt&F=M
Andeks, et riivasin mõningate õrnema tundemaaailmaga inimeste hinge ja julgesin seda lauset "üsna ropuks sõimuks" nimetada. Õigem oleks oleks olnud kasutada sõnapaari "halvustav ütlus". Ei taibanud enne postitust eki.ee lehelt järgi vaadata.
Andeks, et riivasin mõningate õrnema tundemaaailmaga inimeste hinge ja julgesin seda lauset "üsna ropuks sõimuks" nimetada. Õigem oleks oleks olnud kasutada sõnapaari "halvustav ütlus". Ei taibanud enne postitust eki.ee lehelt järgi vaadata.
Re: Martin Heremi intervjuud
Kui sinu meelest on vale ümber lükkamine ja laimule vastamine halb praktika, sh sotsiaalmeedias, ja hea taktika vaikida, siis võiksid käituda oma soovituste järgi ja hakata oma joru siin teemas kokku tõmbama, aitäh!isonts kirjutas: ↑04 Mär, 2024 10:46 Ma ei ole eriline EKRE fänn, aga suudan ennast tagasi hoida süvendamaks lõhet, mis on tekkinud KVJ ja tema "lemmik" erakonna vahel.
Ma olen aru saanud, et härra kindral ei kavatse ennast poliitikaga erkonnastumise näol siduda, aga mina julgeks soovitada talle liituda EKREga.
Saaks see erakond ka lõpuks mõistlikuma esindaja perekond Helmede asemel.
Re: Martin Heremi intervjuud
Minu jorutamine ei muuda meil siin eestis mitte midagi. Samas avalikõiguslikus ja ka sotsiaalmeedias "lemmik" erakonnaga võtlemisest sai isegi "õigetel" erakondadel mõõt täis ja viis meil kaks kindralit reservi.Runkel kirjutas: ↑04 Mär, 2024 12:19Kui sinu meelest on vale ümber lükkamine ja laimule vastamine halb praktika, sh sotsiaalmeedias, ja hea taktika vaikida, siis võiksid käituda oma soovituste järgi ja hakata oma joru siin teemas kokku tõmbama, aitäh!isonts kirjutas: ↑04 Mär, 2024 10:46 Ma ei ole eriline EKRE fänn, aga suudan ennast tagasi hoida süvendamaks lõhet, mis on tekkinud KVJ ja tema "lemmik" erakonna vahel.
Ma olen aru saanud, et härra kindral ei kavatse ennast poliitikaga erkonnastumise näol siduda, aga mina julgeks soovitada talle liituda EKREga.
Saaks see erakond ka lõpuks mõistlikuma esindaja perekond Helmede asemel.
Re: Martin Heremi intervjuud
Foorum võtab teatavaks, et selline on sinu arusaam.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 886
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
Re: Martin Heremi intervjuud
kas KV (ja militaar.net) on muutunud aadlipreilide instituudiks, et s*tt kvalifitseerub ropuks sõimuks?
ent siiski - olen kõrvalt vaadanud akf KVJ võitlust sotsiaalmeedias ja sageli jääb mulje kahuriga kärbse küttimisest.
kas tõesti peaks hr Kindral mõne frustreerunud veebli või poolanonüümse netitrolliga nii kirglikku sõnavahetust pidama?
nomaeitea.
ent siiski - olen kõrvalt vaadanud akf KVJ võitlust sotsiaalmeedias ja sageli jääb mulje kahuriga kärbse küttimisest.
kas tõesti peaks hr Kindral mõne frustreerunud veebli või poolanonüümse netitrolliga nii kirglikku sõnavahetust pidama?
nomaeitea.
Re: Martin Heremi intervjuud
Keegi ei pea midagi tegema. Aga kui tahab, siis võib. Osadele ei meeldi. Osadele meeldib.
Mina leian, et nii levib lõppkokkuvõttes pisutki vähem valeinfot, ja et see on tore, ja õige. Arvan ka, et ei maksa nii peenutsev olla, ja anda mõista, et sellisel puhul langeb arutlus ühisesse mudas püherdamisse.
Kui selle kuvandi tekke hirmus oma faktipõhiseid arvamusi vähem hulk inimesi avaldavad, ühiskonnana sellest vaid kaotame..minu arust.
Viitsimist edaspidisekski!
Mina leian, et nii levib lõppkokkuvõttes pisutki vähem valeinfot, ja et see on tore, ja õige. Arvan ka, et ei maksa nii peenutsev olla, ja anda mõista, et sellisel puhul langeb arutlus ühisesse mudas püherdamisse.
Kui selle kuvandi tekke hirmus oma faktipõhiseid arvamusi vähem hulk inimesi avaldavad, ühiskonnana sellest vaid kaotame..minu arust.
Viitsimist edaspidisekski!
Re: Martin Heremi intervjuud
Mulle küll meeldib, kui avatult suheldakse. Samas vahepeal pressikonverentsil natuke võetakse teatud teemadel sõna, milles ei olda väga pädevad. Õhuväe teemadel, mida meil ju "reaalselt" pole.
-
strateegiline sõdur
- Liige
- Postitusi: 513
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Martin Heremi intervjuud
Viimase kolmekümne aasta jooksul olen kokku sattunud peaaegu kõigi nende kaitseväelastega, kes vähegi on osanud kahel jalal kõndida ning on mõistnud oma nime ilma suurema arvu vigadeta kirjutada. Nooremat generatsiooni ja karjääri alguses olevaid enam ei tunne. Seevastu kõiki neid, kes viimaste nädalate ja kuude jooksul aktiivselt sõna võtavad – ja mõnda ka neist, kes sõna võtavad, kuid teevad seda tagumistes tubades, kus valgus varjatum ning sõnad summutatumad – tunnen paremini. Enamikuga olen tööalaselt üpris põhjalikult kokku puutunud.
Iseseisvuse taastamise järgselt on kindrali pagunid välja teeninud 30 inimest. Nende seas mõni piirivalvur ja paar meremeest. Neist 25 kindralipagunitega inimese tööd, valikuid ja otsuseid on olnud juhus näha üpris lähedalt ja vaadata ka seda, mida üks või teine otsus on pikemas perioodis tähendanud. Teisisõnu näha, mis nad oma pärandina endast on suutnud maha jätta. Üllataval kombel on päris mitu, kes olid küll muidu toredad, esindusliku välimusega, oskasid kenasti sõjaväelaslikult marssida ja mõistsid keerulisi võõrsõnu ilma kordagi vääratamata välja öelda, kuid kellest ei jäänud peale nende lahkumist mitte midagi maha. Kätte sattunud koha suutsid nad ära täita ja jätsid mulje, et saavad hakkama. Alluvate jaoks olid nad mugavad ülemad. Nendega oli lihtne hakkama saada. Kuid vaatamata meeldivusele, ma neist professionaalses vaates nii palju ei pea. Nende tööl puudus pikemas vaates tulemus.
Nii mõnigi neist, kuid loomulikult kaugelt mitte kõik, kes täna meedias – selle kõigis eri vormides (kirjutav, rääkiv, võrgustikes kuulujutte levitav jne) – sõna võtavad, tegelevad mingis osas ilma kahtluseta oma isiklike läbikukkumiste eest „tagasi tegemisega“. Mõned teadlikumalt ja mõned teadmatusest. See on selgelt üks suund personalitöös mida edaspidi tuleks veel arendada. Kuidas neist, kelle töötulemused ei ole piisavad; need kelle koht pole tegevteenistuses; nende, kelle tegevteenistus karjäär on jõudnud loomuliku lõpuni - kuidas neist „lahti saada“ nii, et rusikat taskusse ei jääks. Kõigi puhul pole see mõistliku hulga tööga tehtav, kuid mingi osa puhul siiski on. Mis on need trikid ja nipid, millega siduda värsked vanurkindralid aga ka madalam tase jätkuvalt kaitseväe külge? Kuidas pakkuda neile, kes kunagi on olnud kõik, kuid teenistusest lahkumise järel pole enam mitte keegi ja ka ise ei suuda leida sobivat kohta elus või mõnda tubast tööd, mis kombel pakkuda neile seda alternatiivset võimalust, et nad hakkaks oma energiat suunama millegi mõistlikuma peale kui kaitseväe suunas sopa loopimine? Kuidas ja kas saaks pakkuda väljundit neile kelle kommetaaridest kumab läbi mingi kibestumise laadne emotsioon?
Võimalik, et tänastel kindralitel ja tulevastel reservi siirduvatel kaitseväelastel seda haigust küljes enam polegi ja need olid organisatsioonilised ea kohased kasvuraskused. Ehk ei pea enam kartma, et kui kindral Palm märtsis, kindral Herem juulis ja mõned teised muudel aegadel reservi lähevad hakkaksid nad kohe lõputuid pamflette või paskville treima.
Ahjaa, kindral Palmi kiituseks mainin, et ta on üks neist kaitseväes kelle puhul intellektuaalselt põnevate vaidluste puhul pidi tõsiselt pingutama, et mitte kaotada. Mingisugust keerukust temaga suhtlemisel ma isiklikult ei ole täheldanud. Kui ise mõistlikku juttu räägid, siis on 24 kindraliga olnud üpris lihtne suhelda. Seevastu kui lähed poolikute ja läbimõtlemata ideedega kindralite aega raiskama, siis on täiesti põhjendatud, et saad prääniku asemel piitsa. Kuid piitsa saamise järel pole enam üldse hea ja tore olla ning tahaks leida süüdlast. Lihtne oleks ju ennast süüdistada, aga enesesüüdistamise asemel on ikka märksa mõnusam peale koosolekut kiruda kindralit. Veel parem kui veel ka aastaid hiljem saad mööda meediamaju ringi käia või kirju saata, nutta ja halada ning tehtud „ülekohut“ meelde tuletada. Neid imelikke inimesi on viimaste kuude jooksul päris mitu lagedale ujunud.
Samas mõnikord, kui kõledatel novembri öödel uni ära läheb, tuleb meelde, et ma vist ise ka ühe vaidluse 2009. aastal kindral (siis veel major) Palmile kaotasin. Seda ma muidugi ei andesta. See oli ikka väga alatu, et kasutades paremaid argumente kallutas ta võidu enda kasuks. Siin ei jää mul nüüd vist muud üle ja tuleb kirjutada pikk oopus teemal kuidas kindral ei oska suhelda ja on inimesena keeruline ning oma enese suures tarkuses nägin seda ette juba 15 aastat tagasi. Mitte et mina oleks olnud loll ja kehvalt ettevalmistanud, vaid ikka kindral oli inimesena keeruline ning muidu kurja südame ja õela hingega.
Diviis on loodud aastaga ja selle nimel on tulnud diviisi ülemal ja diviisi staabil vaeva näha. Nt Põhjadiviis tehakse juba viis aastat ja keegi ei ütle seal, et hakake tööle, tõprad. See on ilmekas näide, et saab ka ilma pingutamata medaleid. Põhjadiviis staabi õppustel oli väga meeldiv töökultuur, kui ikka tööd teha ei tahtnud, siis keegi seal ka ei sundinud. Selline mõnus sõbrameeste seltskond. Esikohale olid seatud head inimsuhted. Eesti diviisi kohta olen kuulnud, et sunnitakse õppustele ja kästakse tööd teha. No milleks seda vaja on? Sõjaks valmistute või?
Iseseisvuse taastamise järgselt on kindrali pagunid välja teeninud 30 inimest. Nende seas mõni piirivalvur ja paar meremeest. Neist 25 kindralipagunitega inimese tööd, valikuid ja otsuseid on olnud juhus näha üpris lähedalt ja vaadata ka seda, mida üks või teine otsus on pikemas perioodis tähendanud. Teisisõnu näha, mis nad oma pärandina endast on suutnud maha jätta. Üllataval kombel on päris mitu, kes olid küll muidu toredad, esindusliku välimusega, oskasid kenasti sõjaväelaslikult marssida ja mõistsid keerulisi võõrsõnu ilma kordagi vääratamata välja öelda, kuid kellest ei jäänud peale nende lahkumist mitte midagi maha. Kätte sattunud koha suutsid nad ära täita ja jätsid mulje, et saavad hakkama. Alluvate jaoks olid nad mugavad ülemad. Nendega oli lihtne hakkama saada. Kuid vaatamata meeldivusele, ma neist professionaalses vaates nii palju ei pea. Nende tööl puudus pikemas vaates tulemus.
Nii mõnigi neist, kuid loomulikult kaugelt mitte kõik, kes täna meedias – selle kõigis eri vormides (kirjutav, rääkiv, võrgustikes kuulujutte levitav jne) – sõna võtavad, tegelevad mingis osas ilma kahtluseta oma isiklike läbikukkumiste eest „tagasi tegemisega“. Mõned teadlikumalt ja mõned teadmatusest. See on selgelt üks suund personalitöös mida edaspidi tuleks veel arendada. Kuidas neist, kelle töötulemused ei ole piisavad; need kelle koht pole tegevteenistuses; nende, kelle tegevteenistus karjäär on jõudnud loomuliku lõpuni - kuidas neist „lahti saada“ nii, et rusikat taskusse ei jääks. Kõigi puhul pole see mõistliku hulga tööga tehtav, kuid mingi osa puhul siiski on. Mis on need trikid ja nipid, millega siduda värsked vanurkindralid aga ka madalam tase jätkuvalt kaitseväe külge? Kuidas pakkuda neile, kes kunagi on olnud kõik, kuid teenistusest lahkumise järel pole enam mitte keegi ja ka ise ei suuda leida sobivat kohta elus või mõnda tubast tööd, mis kombel pakkuda neile seda alternatiivset võimalust, et nad hakkaks oma energiat suunama millegi mõistlikuma peale kui kaitseväe suunas sopa loopimine? Kuidas ja kas saaks pakkuda väljundit neile kelle kommetaaridest kumab läbi mingi kibestumise laadne emotsioon?
Võimalik, et tänastel kindralitel ja tulevastel reservi siirduvatel kaitseväelastel seda haigust küljes enam polegi ja need olid organisatsioonilised ea kohased kasvuraskused. Ehk ei pea enam kartma, et kui kindral Palm märtsis, kindral Herem juulis ja mõned teised muudel aegadel reservi lähevad hakkaksid nad kohe lõputuid pamflette või paskville treima.
Ahjaa, kindral Palmi kiituseks mainin, et ta on üks neist kaitseväes kelle puhul intellektuaalselt põnevate vaidluste puhul pidi tõsiselt pingutama, et mitte kaotada. Mingisugust keerukust temaga suhtlemisel ma isiklikult ei ole täheldanud. Kui ise mõistlikku juttu räägid, siis on 24 kindraliga olnud üpris lihtne suhelda. Seevastu kui lähed poolikute ja läbimõtlemata ideedega kindralite aega raiskama, siis on täiesti põhjendatud, et saad prääniku asemel piitsa. Kuid piitsa saamise järel pole enam üldse hea ja tore olla ning tahaks leida süüdlast. Lihtne oleks ju ennast süüdistada, aga enesesüüdistamise asemel on ikka märksa mõnusam peale koosolekut kiruda kindralit. Veel parem kui veel ka aastaid hiljem saad mööda meediamaju ringi käia või kirju saata, nutta ja halada ning tehtud „ülekohut“ meelde tuletada. Neid imelikke inimesi on viimaste kuude jooksul päris mitu lagedale ujunud.
Samas mõnikord, kui kõledatel novembri öödel uni ära läheb, tuleb meelde, et ma vist ise ka ühe vaidluse 2009. aastal kindral (siis veel major) Palmile kaotasin. Seda ma muidugi ei andesta. See oli ikka väga alatu, et kasutades paremaid argumente kallutas ta võidu enda kasuks. Siin ei jää mul nüüd vist muud üle ja tuleb kirjutada pikk oopus teemal kuidas kindral ei oska suhelda ja on inimesena keeruline ning oma enese suures tarkuses nägin seda ette juba 15 aastat tagasi. Mitte et mina oleks olnud loll ja kehvalt ettevalmistanud, vaid ikka kindral oli inimesena keeruline ning muidu kurja südame ja õela hingega.
Diviis on loodud aastaga ja selle nimel on tulnud diviisi ülemal ja diviisi staabil vaeva näha. Nt Põhjadiviis tehakse juba viis aastat ja keegi ei ütle seal, et hakake tööle, tõprad. See on ilmekas näide, et saab ka ilma pingutamata medaleid. Põhjadiviis staabi õppustel oli väga meeldiv töökultuur, kui ikka tööd teha ei tahtnud, siis keegi seal ka ei sundinud. Selline mõnus sõbrameeste seltskond. Esikohale olid seatud head inimsuhted. Eesti diviisi kohta olen kuulnud, et sunnitakse õppustele ja kästakse tööd teha. No milleks seda vaja on? Sõjaks valmistute või?
Re: Martin Heremi intervjuud
Üldise tähelepanekuna, Eestis kohtab seda ikka veel harva, et asjatundlikke, kuid mitte võimu juures olevaid isikuid kuulda võetakse või üritatakse teadlikult nõuandjatena kasutada.strateegiline sõdur kirjutas: ↑04 Mär, 2024 23:54Kuidas neist, kelle töötulemused ei ole piisavad; need kelle koht pole tegevteenistuses; nende, kelle tegevteenistus karjäär on jõudnud loomuliku lõpuni - kuidas neist „lahti saada“ nii, et rusikat taskusse ei jääks. Kõigi puhul pole see mõistliku hulga tööga tehtav, kuid mingi osa puhul siiski on. Mis on need trikid ja nipid, millega siduda värsked vanurkindralid aga ka madalam tase jätkuvalt kaitseväe külge?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline