Kas rekord?Mitmekordne wäejooksik Sõjakohtu ees
Müüs sõdurivarustust, et pummeldada Emajõe luhal
Eile algasid Tartu „Sõdurite Kodu" ruumes Sõjawäe Kõrgema Kohtu istungid. Esimesel istungipäewal oli „peategelaseks" rms. Jaan Sooru, keda süüdistati kahekordses omawoliliselt wäeosast lahkumises ja riigi poolt antud warustuse raiskamises. Kohus arutas asju koosseisus: eesistuja kindral-major N. Helk, liikmeteks major Ellandi ja kapten Kess. Süüdistusaktid rms. Sooru kohta räägiwad: 7. jalawäerügemendi reamees Jaan Sooru lahkus 3. juulil omawoliliselt wäeosast ja jäi esialgu kadunuks. Umbes kuu aega hiljem ilmus rms. Sooru Tallinna linna komandantuuri, kust ta oma wäeossa tagasi saadeti. Tema warustuse kontrollimisel wan. allohw. Leetmaa selgitas, et rms. Sooru'l oli puudu temale wäljaantud riigiwarustusest.
Juurdlusel rms. Sooru seletas, et kompaniist lahkumise päewal joonud ta laagri lähedal metsas wiina ja hiljem läinud Petseri linna awalikkude naisterahwaste juurde, kus wiibinud järgmise hommikuni. Sealt läinud Tartu, kus Emajõe luhal pummeldanud mitu päewa. Tartus pantinud ta kellegi eraisiku kaasabil oma sõjawäeriided ja saadud rahaga pummeldanud edasi. Kuidas ta Tallinna sattunud, seda ta ei teadwat, kuid kaasasolnud tütarlaps rääkinud, et wiimane toonud tema Tallinna. Tallinnas pummeldanud weel mitu päewa ja siis, kui raha otsas olnud, läinud komandantuuri. Rms. Sooru on kohtu poolt korduwalt karistatud. Karistuse kandmisest ta wabanes alles 7. mail Amnestiaseaduse põhjal. Rms. Sooru on täiesti raiskuläinud sõdur. 20. augustil ta jõudis otsusele, et teenigu teised isamaad. Tema ei hooli oma kodanikukohustuse täitmisest. Seepärast lahkus rms. Sooru 20. augustis teiskordselt wäeosast Petseri Lõuna laagrist ja jäi kadunuks. Tema tabamiseks alustati üleriigilist otsimist. 4. oktoobri ööl leidis Tallinna 6. jaoskonna politseikordnik Joh. Must Tallinnas Reaalkooli ees olewa ausamba platsil pingil magamas tundmatu mehe. Kordnik Must ajas mehe üles ja wiimane seletas kordnikule, et ta olewat Tallinnasse sisse sõitnud. Oma nime ütles ta Sooru olewat. Kui kordnik Soorut jaoskonda kutsus, siis ta ei tahtnud sinna minna, waid tõendas, et temal olewat kõik asjad korras. Kordnik wiis Sooru siiski jaoskonda, kus selgus, et Sooru on tagaotsitaw wäejooksikuna. Tabamisel Sooru oli erariietuses. Ka seekordsel ärajooksmisel rms. Sooru oli wiinud wäeosast kaasa riigile kuuluwat warustust. Omawoliliselt lahkunud ta seepärast wäeosast, et ülemus ei ole andnud linnaluba. Muide, rms. Sooru on teeninud sõjawäes juba 9 aastat. Sõjawäe Kõrgem Kohus otsustas karistada rms. Soorut koostatult 5 a. sunnitööga ühes kõigi õiguste kaotamisega.
Normaalne ajateenistus kestis sel ajal minu teada umbes ühe aasta ringis. Aga kartsas istutud aega ja samuti distsiplinaarkompaniis teenitud aega sinna sisse ei arvatud, küllap ta nii endale aastaid kogus
. Aga natuke raske uskuda, et akf Siki poolt mainitud tegelasel mingi elukutse oli. Kuigi vanus nagu peaaegu klapiks ning võis ju valetada elukutse kohta.
