Siki kirjutas: ↑12 Mär, 2024 10:25
affa kirjutas: ↑11 Mär, 2024 22:31
Kas Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu uurimistes või mujalt on välja tulnud Luulupe lahingus ründajate pool osalenute nimed?
Tõnu Prei sõnul olnud need "grupp julgeolekutöötajaid ja sõjaväelasi osakonna ülema asetäitja alampolkovnik Jelissejevi juhtimisel ning vanemleitnant Oleinik jälituskoeraga". Teejuhiks ja langenute esialgseks tuvastajaks olnud juba mainitud J. Saar, mingi varitsuse kusagile pannud välja 11. piirivalvesalga komandör.
Lahingus osalenud või vähemalt seal lähedal viibinud kohalike julgeolekutöötajate seas oli vist Boris Loho, selline mulje jäi ühest tema kunagisest kirjutisest. Või siis vahendas ta teistelt kuuldut..
Saaremaa Vabadusvõitlejate ühing ei ole selle teemaga eraldi tegelenud, rohkem on meid huvitanud meie metsavendade matmiskohad.
Esimene, 12.08.1950. aastal telegraafilindil tulnud teade:
Käesoleva aasta 12.augustil teatas Uus-Kaubi kolhoosi esimees Johannes Saar, et tema talule on sooritatud kolme relvastatud metsavenna poolt rünnak, kes peale seda varjusid Pärsama valla metsamassiivi. Julgeoleku ettekande kohaselt saadetud sõjaväeline-operatiivgrupp jälitas bandiite mööda jälgi ja avastas nende suvise laagriplatsi Luulupe küla metsas. Toimunud tulevahetuses langes ja tuvastati grupi pealik Elmar Ilp, Ado p. 1919, endine Võhma elanik, parteitu, sõjalis-fašistliku organisatsiooni „Omakaitse” liige, kes osales nõukogude kodanike arreteerimistes ja maha laskmistes. Tomson Redes, Aleksandri t. 1929, endine Haeska küla elanik-terrorist. Feliks Vahter, Mikka p. 1930, endine Reeküla elanik, kulakute perest, kes hoidis märtsis 1949.a. väljasaatmisest kõrvale, kuulus Ilpi bande koosseisu-terrorist. Bandiitidel oli üks automaat, vintpüss SVT, 4 püstolit ja sadakond laskmata padrunit.
24.08.1950 teatises on esmakordselt kirjas, et Uus-Kaubi kolhoosi esimees Johannes Saar oli 12.08.1950 kell 5.20 helistanud ja teatanud kahest mootorratta röövist. Kohalike jutu järgi teadis Juhan Saar oma õemehe kaudu Ilpi laagripaiga asukohta, ta polnud üldse mingi tehnikamees ja alles hilisemal ajal olnud tal nn sääreväristi. Juhan rääkis ise, et Ilp oli teinud tema juures läbiotsimist, Redese oli samal ajal mänginud pilli, ilmselt akordionit. Seda mida Ilp tema juurest otsis pole Juhan tahtnud selgitada. Juhan oli vanavara korjaja, ta käis tihti küüditatute ja vangistatute maju rüüstamas. Samuti räägivad kohalikud, et Juhan pani Ilpi laagriplatsilt midagi pihta. Ilpi grupi tegevus oli hästi organiseeritud ja paljudes protokollides on kirjeldatud nende korrapärast valvekordade korraldamist, kuid ilmselt oli seekord halbade asjaolude kokkulangevus.
Peale seda lahingut tühistas Saaremaa EKP Maakonnakomitee büroo B.Loho karistuse. Feodor Tederit autasustati ENSV Ülemnõukogu presiidiumi poolt „bandiitide rühma“ hävitamise eest Saare RJM.
Feodor Teder, keda Nõukogude võim süüdistas ja karistas julmuste ja piinamiste eest ja kes oli tuntud kui väga julm küüditaja, on selgitanud oma kassatsioonikaebuses 2. Augustil 1952 : "Isiklikult olen tapnud 2 bandiit-natsionalisti. Töötades operatiivtööl olen /.../kinni võtnud natsionalistlikku ja bandiitlikku elementi üle 30 inimese."
Boris Loho kirjutisi ei saa algmaterjalina kasutada, bluffis nagu jõudis. T.Prei kasutas selleaegseid nn Informatsiooni materjale, millele käesoleval ajal on kõigil juurdepääs. Ühe näitena(neid on mitmeid) Loho vassimisest on Aleksander Tuulingu kinnipidamine. Loho väitis, et Aleksandrit olevat juhuslikult kontrollitud, mille käigus ta tappis sõduri. Tegelikult tulid nad just teda otsima, kuna viimane ei väljunud majast, tahtsid vaenlase sõdurid maja põlema panna. Seepeale tappis ta ühe ja varjus metsa. Arhiivis on olemas teiste sõdurite tunnistused.
Lisaks: Elmar Ilp oli väga lühikest aega(vaevalt kuu aega) Omakaitse liige, ta ei ole mitte ühelgi haarangul käinud, rääkimata nn nõukogude inimeste tapmises osalenud. Ettekandes on ka valeandmed Redese perekonna nime ja sünniaasta kohta. Õige Toomson, sünd. 1928.
)
