Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Mari kirjutas: ↑12 Mär, 2024 15:58
teder_ilbist_lyh.JPG Katkend sellest Tederi omakäelisest ettekandest, kus ta ütleb, et sai raha Ilbi salga tapmise eest. Võrdluseks - julgeolekuosakonna juhi kuupalk oli u 4000 rbl.
Ta osales veel eelnevalt mitme metsavenna tapmises, pole kindel, kas ta Luulupe lahingus isiklikult osales. See aeg oli mitmes kohas ka varitsus väljas. Loho väidab, et ta pole seal olnud, aga selles „operatsioonis” osalemise eest võeti talt parteiline karistus maha. Ilmselt said kõik selles osalejad kiitust ja osadel kustutati karistus-suurest rõõmust. Aga siiski, kui ta sellel korral 1000 preemiat sai, siis vist ikkagi osales ka Ilpi tapmises.
Teder võttis osa veel 22.10.1945. aastal Nihatu/Roobaka piiril, Kordi talus Mihkel Villsaare (27) ja Aleksander Villsaarte(25) tapmises ja 14.06.1947. aastal Tõrisel Arvo Metsa(17) ja Aleksander Sepa(22) tapmises.
Mkb42 kirjutas: ↑12 Mär, 2024 17:38
[..] Oleks vaid seda kõike 90-ndatel teadnud!
Mida selle teadmisega siis rohkem oleks olnud ette võtta kui täna? Loho suri enne kohtumenetluse lõppu, Tedert vist ei süüdistatudki, kuigi põhjust oleks olnud küll ja rohkem ilma Luulupe episooditagi. Muud avaliku hukkamõistu pole ka täheldanud. Mitte, et tast üldse ei kirjutataks:
Pärsamalt on pärit mitmeid jahindustegelasi
Pärsama külal näib olevat huvitav seos ja koguni järjepidevus Saarte jahimeeste seltsiga. Pärsamal on sündinud kauaaegne SJS-i juht Feodor Teder ehk Tedre Priidu, mees, kelle tööd ja osa saarte jahinduses on raske üle hinnata. Praegu elab tema sünnikodu naabruses Jaan Ärmus, kelle kohta võib öelda sama. Natukene maad eemal elab SJS-i kauaaegne direktor Ilmo Torn ning läheduses ka praegune direktor Ive Kuningas. Kõik need Pärsama inimesed on Saaremaa jahindusega väga tihedalt seotud.
90- ndate algul olid paljud NKVD/MGB/KGB ja hävituspataljoni tegelased hirmul ja teadsid väga hästi, et kõige räigemad kuriteod olid nad sooritanud metsavendade/vastupanuliikumises osalenute üle. Pole kahtlustki, et 1995. aastal ilmunud T.Prei ja B.Loho lehelood täitsid oma kindlat eesmärki, millega näidati, et tegelikult „võitlesid” nad kuritegevusega. Arvestades asjaolu, et vastutavas uurimisorganis olid ametis ka endised KGB töötajad.
Kogu saare rahvas teadis ühtteist Tederi kuritegudest, aga dokumentaalset tõestust selleks polnud. Üksikud elusolevad inimesed on siiani hirmul neist üle elatud kuritegudest. Kõik ellujäänud, kes olid ülekuulamistel või vangistatud, andisid peale toimunut allkirja, millega kinnitasid, et vaikivad igaveseks nendega läbiviidud vägivallast.
Dokumentide olemasolul oleks olnud võimalik juba 90-ndatel need kuriteod avalikustada ja nende alusel Tederi ja ka teiste kollaborantide üle kohtu mõista. Pole välistatud, et vastavas uurimisorganis oldi ka neist kuritegudest tegelikult teadlikud. Teder Priidu/Feodori üle peeti kohut 1952. aastal, aga oma praktilise „kogemused” omandas ta Saaremaal, mida ta ise on tunnistanud.
Juurdlustoimikutes kordub väga tihti Arnold Ermuse nimi, kes on ennast samuti väga julma käitumisega jäädvustanud. See tegelane oli Viljandi kandist pärit kollaborant, kes piinas ja peksis paljusi saarlasi, 1947. aastal laskis ta metsavend Artemi Metsa jalad läbi. Ermus oli aastaid Elmar Ilpi grupi poolt tagaotsitav.
Kas oleks mõistlik eraldada Tedre kohta käiv lõim? Siis saaks tema Geni profiilile panna otselingi. Genis on olemas projekt "Eesti rahva stalinistlikud mõrtsukad 1939-1953 (ja ka agendid 1917 - 1991+)", mis sedalaadi tegelasi kogub.
Parem siis juba kõik tedred, ermused, lutsenkod ja muud säärased samasse lõime. Kuigi Saaremaa metsavendlusest rääkida ühes ja tedrest teises lõimes on kaunis keeruline.
Redesest - kas peab paika, et ta oli enne metsaminemist mingi aja vangistatud või käinud vähemalt julgeolekus ülekuulamisel seoses metsavendade aitamisega?
affa kirjutas: ↑13 Mär, 2024 22:45
Redesest - kas peab paika, et ta oli enne metsaminemist mingi aja vangistatud või käinud vähemalt julgeolekus ülekuulamisel seoses metsavendade aitamisega?
Ei ole. Nad käisid teda otsimas, aga ta oli see päev Kuressaares. Redese vanemad viidi ülekuulamisele, kuid lasti peale seda koju. Tema sõbranna, Erna Mets, kelle juures Redese end algul varjas, käis tema emaga peale seda rääkimas. Julgeolek oli ka ema kaudu sõnumi saatnud, et Redese ja Artemi Mets tuleksid end legaliseerima. Kui Redese oli teada saanud ülekuulamismeetoditest, ütles ta, et nüüd ma küll ennast nende kätte ei anna. Seejärel liitus ta jäädavalt Elmar Ilpi grupiga.
On liikunud mingi jutt, et keegi Vene sõjaväelastest või miilitsatest oli Redeset vägistanud või püüdnud seda teha. Selle kohta ei ole kindlat kinnitust.
Lisan väljavõtte ühest kirjast, kahjuks ei ole sellist aega, et see tekst hetkel ümber tõlkida. See on üks näide paljudest kuritegudest, kus kohalik julgeolek vägivallatses peaaegu 70 aasta vanuses naisterahvaga, kelle poeg ja tütar olid vangistatud. Kiri on adresseeritud NSVL Ülemnõukogu presiidiumi esimehele marssal K.E.Vorošilovile ja kirjeldab kuidas ülekuulamisel tema esihambad välja löödi. Koju saabudes selgus, et maja oli julgeoleku töötajate poolt paljaks varastatud.
Mari kirjutas: ↑12 Mär, 2024 15:58
[..]Katkend sellest Tederi omakäelisest ettekandest, kus ta ütleb, et sai raha Ilbi salga tapmise eest. Võrdluseks - julgeolekuosakonna juhi kuupalk oli u 4000 rbl.
Arhiivist. Väga ammu, uurides Misso kandi metsavendi. Kõigepealt sattusid juhuslikult ette Tederi tädimehe, kes töötas samuti Vastseliina Julgeolekus, käsikirjalised mälestused http://www.spordilinn.ee/metsavennad2/ mis ilmus hiljem osana raamatust "Desertöör". Lühikokkuvõtte Vastseliina Julgeolekus toimunust panin üles 2011. a. kevadel https://metsavennad.ee/misso/rjm . "Desertööri" väljaandja Kiiver küsis aastaid hiljem luba lehelt Julgeolekut puudutavate andmete kasutamiseks oma raamatus. Oli põhjust keelduda, ja ütlesin kirjalikult selge ei. Üllatuseks olid need fotod kirjetega nahhaalselt raamatus.
Viimati muutis Mari, 15 Mär, 2024 9:58, muudetud 1 kord kokku.