Saaremaa metsavend Ilp

[affa]

Teder esimeses reas vaskult teine.
https://www.meediateek.ee/photo/view?id ... escription



TÄIENDUS:
Kas Tedre üle 1952. aastal peetud protsessist on mingeid toimikuid või muid dokumente veebist võimalik vaadata?

[Mari]

Tederi tegevusest Misso kandis on dokumenteeritud:

Naine1: Teder käitus eriti jõhkralt, peksis kätega näkku ja pähe, sõimas roppude ja solvavate sõnadega. Kõige rohkem peksis mind Teder. Näkku peksmisel olid ühel korral juures kõik julgeolekutöötajad, teisel korral kabinetis kedagi peale minu ja Tederi polnud.
Ühel korral, kui elektrilöök oli eriti tugev, kaotasin teadvuse ja tulin meelemärkusele alles siis, kui üks ülekuulajatest lõi mulle tugeva jalalöögi selga. Lööja oli Teder.
Naist 1 sunniti üles tõstetud kätega seisma keset kabinetti, kuni ta varises minestunult maha.

Mees 1: Teder peksis mind eriti jõhkralt esimesel ülekuulamisel. Teder peksis ka järgnevatel ülekuulamistel, kuid vähem. Teder peksis näkku, pähe, selga jm kehaosadesse, seejärel peksis jalgadega. Püksid sunniti jalast võtma. Teder pani juhtmeotsad vastu kaela, pähe ja teistesse kohtadesse. Peksmisel sunniti mind end kallutama taha üle tooliselja, pea kuklas, ka käed olid tõmmatud selja taha. Löödi näkku, pähe, jalgadesse, Kui mul oli väga valus ja karjusin, surus Teder mulle rätiku suule ja kallas vett, pärast mida hakati jälle üle kuulama.
Julgeolekutöötaja tunnistus: kõrvaltoas olid karjed ja müra. Mees 1 ei lasknud endale elektrivoolu anda ja proovis välja murda. Kinni hoidmiseks kutsuti töötajaid lisaks. Burakov (osakonna ülem) ütles, et me võime temaga teha mida tahame.

Mees 2: Julgeolekutöötaja nimega Teder tuli minu juurde ja sidus mingisugused juhtmed kahe alumise hamba külge. Ühendas juhtmeid käte külge. Teisel ülekuulamisel kinnitas Teder juhtmed Mees 2-le kõrvade taha. Teder oli erariietes. Tal on suus 2 kuldhammast.

Mees 3: Tõlk Teder sidus juhtmed mulle mõlema käe pöialde ümber ja ma hakkasin valust tõmblema. Siis sidus juhtmed vasaku käe pöidla ja parema jala suure varba külge ning ma hakkasin jälle vappuma nagu esimene kordki. Peale seda ühendati juhtmed kõrvade taha ja lubati siduda suguorganite külge. Kui mind julgeoleku rajooniosakonnast vabaks lasti, võeti minult allkiri selle kohta, et ma kellelegi ei räägi sellest, mis minuga tehti. Ühe julgeolekutöötaja tunnistus: kinnipeetu Mees 3 üks põsk oli sinakas-punakat värvi, aga teine tavaline. Teda vaadates ja sellist põske nähes tegin järelduse, et teda oli näkku löödud, ja mitte üks kord.

Naine 2: Burakov (osakonna ülem) sundis tõstma kleidi vööst kõrgemale ja aluspüksid ära võtma, Ossopov ja Teder peksid kätega ja kalossidega paljasse alakehasse. Ossipov oli purjus. Elektrilööke andes kinnitas juhtmed naise käte külge Teder.

Naine 3: Kinnivõtmise järel jäin ühte tuppa kinnivõtjaga Teder, ta kargas juurde ja hakkas igasuguse põhjuseta juustest rebima. Ühel ülekuulamisel haaras Teder mul jalgadest pealtpoolt põlvi ja hakkas pea alaspidi ringi keerutama. Siis pani tagasi jalgadele ja kolmekesi tõukasid nad ühe käest teise kätte. Seejärel anti elektrilööke. Teder sidus elektrijuhtmed suhu alumiste hammaste külge. Töötaja nimega Teder tundsin ma sellel ülekuulamisel ära, tal on suus 2 kuldhammast.
Teder ja Ossipov võtsid Naine 3-lt kinnipidamisel ära pintsakujaki ja 3m kangast, mille panid poodi müüki. Tederi pika salgamise järel antud tunnistus: Kui me andsime Naisele 3 elektrilööke, siis ta seisis käed üles tõstetud, mitte ei istunud, nagu mulle meenub.

Mees 4: Teder võttis kinnipeetud K'lt ebaseaduslikult ära isiklikku raha 128 rbl, teistelt kinnipeetutelt 900 rbl, mingeid dokumente vormistamata.

Loodan, et tähelepanu läheb nüüd tagasi julgeolekult Ilbi jt peale, kes selliste vastu võitlesid.

[affa]

[..] Loodan, et tähelepanu läheb nüüd tagasi julgeolekult Ilbi jt peale, kes selliste vastu võitlesid.

Elmari, Redese ja Felixi hauakoht ei ole praeguseks selgunud. Milline võis olla selle teadjate ring algselt, kes said teada hiljem, kes teab praegu? Siin Tedrest rääkides tuli laiemale ringile teatavaks fakt, et Teder on saanud rahalise tasu Ilbi jt. tapmises osalemise eest. Kas vahetult, on tõlgendamise küsimus, kuid võiks ju arvata, et võis teada, kuhu Ilp jt. maeti. Samuti on vist teadmata Villi hauakoht. Foorumlane Olavi on oma signatuuris öelnud, et: "Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised." Selles on omajagu tõtt. Teder on surnud ja siin enam midagi teha ei ole, küll aga peaks vaatama, kes olid tema kõrval ja kes olid nende kõrval, kes olid tema kõrval. Ja nendest ja võimalusel ka nendega rääkima. Ja seda teadmist siin jagades võib äkki, rõhutan äkki, jõuda õige infokilluni. Lahingupaik ju ka leiti üles.

[Mari]

Võrumaal teadis kohta, kuhu julgeolek mõrvatud inimesed salaja mattis, ka prokuratuur. Vaevalt see Saaremaal teisiti oli.

[Kriku]

Tedre kohta lisaksin teda isiklikult tundmata veel sellise teemavälise repliigi, et vaevalt küll ta hiljem jahimeeste seltsi esimehena mõnesuguseid ülesandeid ei täitnud. Hea koht, kus külameeste meelsust jälgida.

Punamõrtsukate kohta võiks muidu eraldi teema teha küll, kui lugupeetavad seda mõtet pooldavad.

[Nehatumees]

[..] Loodan, et tähelepanu läheb nüüd tagasi julgeolekult Ilbi jt peale, kes selliste vastu võitlesid.

Elmari, Redese ja Felixi hauakoht ei ole praeguseks selgunud. Milline võis olla selle teadjate ring algselt, kes said teada hiljem, kes teab praegu? Siin Tedrest rääkides tuli laiemale ringile teatavaks fakt, et Teder on saanud rahalise tasu Ilbi jt. tapmises osalemise eest. Kas vahetult, on tõlgendamise küsimus, kuid võiks ju arvata, et võis teada, kuhu Ilp jt. maeti. Samuti on vist teadmata Villi hauakoht. Foorumlane Olavi on oma signatuuris öelnud, et: "Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised." Selles on omajagu tõtt. Teder on surnud ja siin enam midagi teha ei ole, küll aga peaks vaatama, kes olid tema kõrval ja kes olid nende kõrval, kes olid tema kõrval. Ja nendest ja võimalusel ka nendega rääkima. Ja seda teadmist siin jagades võib äkki, rõhutan äkki, jõuda õige infokilluni. Lahingupaik ju ka leiti üles.

Väga hea algatus Affa poolt. Neid matmis teooriaid on muidugi meeletult palju, aga mingi alguse võiks ju teha. Mind isiklikult huvitab üks vihje, mis on räägitud Vello Väli poolt oma töömehele suht juhuslikult. Probleem selles, et seda töömeest ei huvitanud metsavendluse teema absoluutselt ja sellepärast pole osanud midagi rohkemat kohe ka pärida. Jutt ise siis selline, et üks Saaremaa metsavend on maetud Kuressaarde vana turuplatsile. Tähiseks pidi olema mingi kivi. Vello ise olevat korduvalt seda kivi vaatamas käinud. Pidi alles olema. Vello ise elab tänaseks, kas Paikusel või Hiiumaal. On muidugi võimalus, et hoopis kusagil mujal. Oli olemas ka Vello tel. nr, aga millele helistades ei vasta tänaseks kahjuks mitte keegi. Küsimus siis selline, kus see Kuressaare vana turuplats üldse asus. Üks plats pidi olema kindlasti Laurentiuse kiriku kõrval. Olen seal seda kivi otsimas käinud ei jäänud kahjuks midagi olulist silma. Aga selles platsis on kunagine sõjaväeosa ( praegu asub seal Grand Rose ) raadiomasti betoonist valatud trossi ankur. Olen mõelnud, kui asjaolud klappisid ja auk oli olemas visati metsavend sinna auku ja valati betoon lihtsalt peale. Nüüd vot ei tea millal see mast sinna üldse püstitati, kui hiljem siis see teooria langeb kohe ära. Siit ka küsimus äkki keegi teab Kuressaare vana turuplatsi asupaika nii perioodist 1947 – 1953 või veel parem äkki keegi tunneb, teab Vellot isiklikult.

[Mkb42]

Mõned väljavõtted vestlustest ja legendidest:
Üülu Sink rääkis, et tema oli 1953. aastani Virtsu kalakombinaadis tööl ja oli kuulnud, et Elmar Ilp on toodud praamiga Läänemaale ja maetud Karuse kalmistu kõrvale. Poeg Jaani jutu järgi olevat isa Üülu alati sellest rääkinud, kui nad koos sellest kalmistust mööda sõitsid. 20.02.2020.a. läbiviidud vestluse käigus ütles Üülu: „ et mida täpselt ei tea seda ei räägi, sest rääkija peab vastutama oma sõnade eest.”
Saaremaa Vabadusvõitlejate ühingu liikmele, Kaarel Mägile helistanud naisterahva jutu põhjal oli metsavendade surnukehad toonud Saaremaalt julgeoleku autojuht Hanila kalmistu juurde, kus Läänemaa julgeoleku mehed olnud haua juba valmis kaevanud. Autojuht kamandatud viina järgi, tagasi jõudes olnud haud juba kinni aetud ja autojuht käsutatud Virtsu tagasi sõita. Roolis olnud autojuht, kes hiljem oli parteikomitees autojuhiks, väikest kasvu kõhetu mees, kes kandis kroomnaha säärikuid ja kalifee pükse. Sama autojuht olevat rääkinud seda oma sõbrale, kes töötas Kuressaare lihakombinaadis. Tema naine, kes oli sellest Kaarel Mägile rääkinud, helistas paar nädalat hiljem tagasi ja teatas, et ta oli valetanud ja soovinud teada saada, kes selle bandiidi kohta infot uurib.
Kuressaares, nn Koerapargi lähedal elanud keegi ennustaja Larissa(sünd. umbes 1925), kelle väimees Udo Kööts, Pöidelt, rääkinud, et Elmar Ilp olevat maetud Kirblasse. Oli kaevatud kaks hauda, Redese ja Elmar ühte hauda ja Feliks teise, asjaosalised söönud, joonud ja tähistanud sündmust sealsamas.
On ka signaale, et julgeolek ja miilits on erinevatel aegadel matnud Kudjape kalmistule mitmeid tundmatuid isikuid.
Viimane signaal tuli märts 2023.a. ühelt ajalooõpetajalt, et Feliks Vahteri surnukeha olevat perele üle antud ja on maetud Valjala kalmistule.
Siiani on kindlalt teadmata Saaremaa metsavendade Aleksander Villsaare, Mihkel Villsaare, Villem Uue, Elmar Ilpi, Redese Toomsoni, Feliks Vahteri ja Aleksander Tuulingu matmiskohad.
Julgeolek on levitanud läbi aegade väga palju libajutte ja valeinformatsiooni, küsisin mõni aasta tagasi ühelt KGB tegelaselt, kes tappis Aleksander Tuulingu. Ütles, et on vande andnud ja ei tohi rääkida, mille peale pakkusin omalt poolt kahtlusaluse nime. Tema seda eitas ja vastas, et see oli olnud elukutseline ja väljaõppinud luuraja. Kaks nädalat hiljem sain arhiivist dokumentaalse tõestuse, mis kinnitas, et oligi sama isik, kelle ise välja pakkusin. Ei olnud mingi luuraja, vaid Aleksandri äraandjast tädipoeg.

PS. Eelpool mainitud KGB tegelane väitis samuti, et Ilp ja tema kaaslased on maetud Läänemaale. Pole välistatud, et ka see lugu on julgeoleku väljamõeldis.

[Siki]

Siit ka küsimus äkki keegi teab Kuressaare vana turuplatsi asupaika nii perioodist 1947 – 1953

Erna Salumäe on meenutanud aastal 2002, et "ühel laupäeval oli Raekoja tagune vana turuplats rahvast täis. Rahvas tungles julgeolekumaja hoovi avatud tagaväravate juures, kuhu metsavendade surnukehad vaatamiseks välja pandi".

Ehk siis turuplats asus selles piirkonnas, kus praegu on Rae keskus ja raamatukogu. Julgeolekumaja aed jääb sinna äärde, kõik klapib. Aga mingi kivi saab seal praegu alles olla ehk mõnel muruplatsil. Raamatukogu taga siis ilmselt..

[Castellum]

Punamõrtsukate kohta võiks muidu eraldi teema teha küll, kui lugupeetavad seda mõtet pooldavad.

Selle teema järgi oleks vajadus küll, Tedre järgi ju selgelt näha - elas sirge näoga 2002. aastani meie hulgas - aga rahvas oma poegi ikka ei tundnud...

Saab vähemalt nendesse täiendust:
https://www.geni.com/projects/Eesti-punanurk/5920
https://www.geni.com/projects/1-detsemb ... lnud/51379
https://www.geni.com/projects/Eesti-rah ... 1991/39304
https://www.geni.com/projects/H%C3%A4vi ... 1941/56962
https://www.geni.com/projects/Eesti-NSV-ENSV/1312

[Siki]

E. Ilpi ja tema kaaslaste surnukehade saatuse ühe versioonina on ka välja käidud Tartu anatoomikumi saatmine.

Tema naine, kes oli sellest Kaarel Mägile rääkinud, helistas paar nädalat hiljem tagasi ja teatas, et ta oli valetanud ja soovinud teada saada, kes selle bandiidi kohta infot uurib.

Ma juba mainisin, et Saaremaal on siiani palju punaseid. Ka siin teemas tsiteeritud endise kaubandustegelase V. Krausi ja tema sõprade jaoks on metsavennad bandiidid.

[Mkb42]

E. Ilpi ja tema kaaslaste surnukehade saatuse ühe versioonina on ka välja käidud Tartu anatoomikumi saatmine.

Tema naine, kes oli sellest Kaarel Mägile rääkinud, helistas paar nädalat hiljem tagasi ja teatas, et ta oli valetanud ja soovinud teada saada, kes selle bandiidi kohta infot uurib.

Ma juba mainisin, et Saaremaal on siiani palju punaseid. Ka siin teemas tsiteeritud endise kaubandustegelase V. Krausi ja tema sõprade jaoks on metsavennad bandiidid.

Saare-ja Muhumaal on peale punaste ja sotsialismimeelsete veel väga palju neid kodanikke, kes murdumatult on seisukohal, et Elmar Ilp oma grupiga olid bandiidid. Kui keegi tuntud avaliku elu tegelane või tunnustatud tegelase esivanem oli aktiivne kollaborant, siis püütakse vastaspoolt maksimaalselt mustata, olgu siis tegu metsavendade, omakaitse meeste või kapten Jaan Klaariga, kes Saaremaa mässu maha surumist juhtis. Ja muidugi jätkub põhjuseid nende äraandjate väljavabandamiseks kuhjaga.
Pikaleveninud Vene okupatsiooniaeg on meie inimestele teinud pöördumatu ajupesu ja kahjuks on ka meie ajalootõlgendus jäänud kängu, ollakse kusagil vahepealses seisundis. Kaitsetahte kasvatamine peaks algama meie ajaloo tundmisest.

PS. See Tartu anatoomikumi jutt oli küll trükki laskmiseks liiast.

[affa]

Võrumaal teadis kohta, kuhu julgeolek mõrvatud inimesed salaja mattis, ka prokuratuur. Vaevalt see Saaremaal teisiti oli.

Millises vormis see prokuratuuri teadmine, Mari, Teieni on jõudnud? Kui dokumendi, siis kas võiks arvata, et Saaremaa analoogsed dokumendid on kuhugi arhiveeritud? Kas matmiskohad on Võrumaal või on jälgede segamiseks maetud kaugemale?

Mõned väljavõtted vestlustest ja legendidest:
Üülu Sink rääkis, et tema oli 1953. aastani Virtsu kalakombinaadis tööl ja oli kuulnud, et Elmar Ilp on toodud praamiga Läänemaale [..]
[..]naisterahva jutu põhjal oli metsavendade surnukehad toonud Saaremaalt julgeoleku autojuht Hanila kalmistu juurde, kus Läänemaa julgeoleku
[..] rääkinud, et Elmar Ilp olevat maetud Kirblasse. [..]

Läänemaa on mitmes versioonis mainitud. Kuidas tollal oli korraldatud praamiliiklus?

On ka signaale, et julgeolek ja miilits on erinevatel aegadel matnud Kudjape kalmistule mitmeid tundmatuid isikuid.

Surnuaiavaht pidi olema sellisel juhul julgeoleku jaoks äärmiselt usaldusväärne. Tundub, et suvalisse metsa matmine oleks hauakoha saladusse jäämise mõttes lihtsam.

Viimane signaal tuli märts 2023.a. ühelt ajalooõpetajalt, et Feliks Vahteri surnukeha olevat perele üle antud ja on maetud Valjala kalmistule.

Kas on teada teisi selliseid surnukeha perele üleandmisi? Kas Elmaril ja Redesel oli sellal selliseid pereliikmeid Saaremaal, kellele oleks saanud loovutada? Kes olid need Felixi pereliikmed, kellele surnukeha loovutati? Kas Valjala on Reeküla inimeste tavapärane matmispaik?

Siiani on kindlalt teadmata Saaremaa metsavendade Aleksander Villsaare, Mihkel Villsaare, Villem Uue, Elmar Ilpi, Redese Toomsoni, Feliks Vahteri ja Aleksander Tuulingu matmiskohad.

Arvaksin, et 1950. aasta augustiks oli julgeolekul väljakujunenud rutiin surnukehadest vabanemiseks. Tõsi, Ilbi hauakoha salajas pidamiseks võidi teha ekstra pingutusi.

Jutt ise siis selline, et üks Saaremaa metsavend on maetud Kuressaarde vana turuplatsile. Tähiseks pidi olema mingi kivi.

Ühtegi teooriat enda teadmiste pealt teistest paremaks või halvemaks pidamata tekkis vaimusilmas selline humoorikas skets, kus peale Nehatumehe postituse lugemist on kogu agentuur tagajalgadele aetud, mehitatud on positsioonid kaubamajas ja Lenini tn. 22 pööningul, vanast ajast jäänud omade võtmetega on sisenetud Maximasse ja ollakse ka seal valmis. Pööningul olevatele kannab ülem isiklikult teed ja kuivikuid ette ja instrueerib positsioonidel olijaid filmima ning pildistama kõiki, kes mõne nägemisulatuses oleva kivi vastu huvi tunnevad. Ja siis tuleb vallavalitsuse komisjon kontrollima keskväljaku sillutise remonttööde edenemist...

Tedre kohta lisaksin teda isiklikult tundmata veel sellise teemavälise repliigi, et vaevalt küll ta hiljem jahimeeste seltsi esimehena mõnesuguseid ülesandeid ei täitnud. Hea koht, kus külameeste meelsust jälgida.[..]

Ja ma, teadmata midagi mõnesuguste ülesannete andjate töövõtetest, retooriliselt küsin, et kas ülesanded ja nende täitjad piirdusid//lõppesid Tedrega?

Kaitsetahte kasvatamine peaks algama meie ajaloo tundmisest.

Kaitseministeeriumi asekantsleri Susan Lilleväli sõnul soovib ministeerium, et iga neile antud euro läheks kaitsevõime tõstmiseks. "Ja me saame seda teha läbi võimearenduste ja läbi nende inimeste, kes kaitsevõimesse igapäevaselt peavad panustama," sõnas Lilleväli.

Sellest kantuna allkirjastas kaitseminister Hanno Pevkur käskkirja, mille järgi toetab ministeerium näiteks ajateenistuse populariseerimist, NATO tutvustamist, kaitseväe veteranide mälestamist ja relvastatud vastupanu kajastavate filmide loomist.

https://www.err.ee/1609285926/kaitsemin ... se-andmise

Tundub, et uue kodumaise sarja "Lendav Surm" valmimine seisab vaid stsenaariumi taga. Tea, kust leiaks mõne jõudeoleva sulesepa? Mõni igavlev ulmekirjanik?

[Siki]

Läänemaa on mitmes versioonis mainitud. Kuidas tollal oli korraldatud praamiliiklus?

1947. aastal näiteks pidasid Kuivastu ja Virtsu vahel ühendust reisijate aurik ja mootorpraam, talvel ka Suure Väina hobuveo-artell (üle 50 talumehe ümberkaudsetest küladest). Graafikut ma ei leidnud, vast nii tihe see ei olnud kui praegu, aga mõned reisud päevas ikka. Mis väina ületamise kiirust puudutab, siis juba klikiajal oli see umbes sama mis tänapäeval - ca 30 mimutit. Surnuid sai vedada kinnises masinas või presendiga kaetult, ega keegi ei pruukinud midagi näha või teada.

Surnuaiavaht pidi olema sellisel juhul julgeoleku jaoks äärmiselt usaldusväärne. Tundub, et suvalisse metsa matmine oleks hauakoha saladusse jäämise mõttes lihtsam.

Seda tehti juba 1941, mõrvaohvrite matmist Kudjape kalmistule. Surnuaiavahile öeldi, et maetakse haiglas surnud sõjaväelasi, ning keelati tal nendel öödel oma majast väljuda. Paari kuu pärast võim vahetus ja kalmistuvaht rääkis kõik ära, mida ta teadis. Tuli välja, et vähemalt üks ohver oli mulla alla aetud elusalt. Aga aasta 1950 paiku tundsid punased end vast kindlamalt ka ja kui suur oli tõenäosus, et keegi hakkab kalmistul omapäi kaevama ning uurima, kes sinna õieti maetud on?

[Mari]

Millises vormis see prokuratuuri teadmine Mari Teieni on jõudnud?

See on dokument ühe mulle huvi pakkunud metsavenna kohta. Ühe noore metsavenna laiba, kes oli tapetud ja maetud 1948 a lõpus, uhtusid järgmise aasta kevadveed kraavist välja. Dokument oli prokuratuuri etteheide Võru Julgeolekule, et see matab oma laipu lohakalt. Metsavend on etteheites nimetatud nimepidi, matmiskoht umbmääraselt. Mispeale Julgeolek teatas kõigepealt, et selle metsavenna matja, julgeoleku komandant Ahmedzjanov, on jõudnud vahepeal teha enesetapu ja täpsustusi küsida pole kellegilt. Lõpuks tuli hoopis välja, et see pole üldse selle metsavenna laip, keda oletati, vaid kellegi teise, 25 aastase noormehe kuklalasuga laip, kelle isikut kindlaks ei tehtudki.
Matmiskohaks on öeldud “ühe tellisetehase territoorium”. Kohast, kus Arnold Unt kaevas 2011. a suvel välja 1953. a ühishauda maetud 10 langenud metsavenda + veel 5, teed mööda edasi sõita, tuleb vastu Juba tellisetehase territoorium Võru lähedal.
Tundub, et laipu maeti eri aastate jooksul, kuid siiski ühte piirkonda, millel hoiti mingil määral silma peal ja proks teadis, et sealt leitud laibad kuuluvad julgeolekule. Ei saa välistada, et selliseid piirkondi oli ka mitu. Tundub, et siia-sinna ükskõik-kuhu auku laipu ka ei maetud.
Arhiivi kohta oskavad vast arhiivi inimesed kõige paremini vastata, aga Julgeoleku ja prokuratuuri kirjavahetust tasuks lugeda küll, kui sellist leidub.

[Mkb42]

Eelnevatele kirjutajatele.

Kudjape kalmistul peeti põhiregistri kõrval mingit kaustikut, mis peale kunagise surnuaiavahi lahkumist kaotsi läks. Nimetatud kalmistul on teada oletatavad matmiskohad. On räägitud ka Arnold Undiga-lubas aidata, kui võimalik. Ei ole ju vahet, kuidas oli praamiliiklus korraldatud. Otsimistega on tegeletud küllalt intensiivselt, lootus on, et siit tuleks mingit abi või konkreetsemat infot.
Siiani on teada, et Kudjape kalmistule on maetud metsavend Herman Keskküla, tapeti 23.06.1948, Kaarmal kalmistule maeti Arvo Mets, tapeti 14.06.1947, Piila kalmistule maeti Aleksander Sepp, tapeti 14.06.1947. Kuid need andmed on kohati vastuolulised. 9.08.1946. aastal anti välja ringkiri, mis sätestas, et tapetud bandiitide laibad tuleb fotografeerida ja matmisel tuli järgida ranget konspiratsiooni, et matmispaigad ei oleks bandiitide poolt leitavad.