Nursipalust, Keskpolügoonist jm KV harjutusväljadest

[nukkel]

Tänud a4 selgituse eest.

[isonts]

Kui millegiga eelneva 20 aasta jooksul on harjutusväljade kontekstis puusse pandud, siis võibolla ainult sellega, et 2000. aastate alguses neid harjutusvälju ametlikult moodustades ja planeerides lubasid ametnikud liiga kergekäeliselt nii keskpolügooni ümber kui ka Nursipalus välja, et rohkem maad neil ilmselt kunagi vaja ei lähe. Tehti seda ilmselt tõesti lühinägelikkusest, võibolla ka selle nimel, et kergemini toonased nõusolekud KOV-idelt kätte saada. Sellest veast saadi aru juba u 2016. aastal, kui muutus vajalikuks keskpolügooni siiski hakata laiendama.

Seda ma ju eelnevaga olen üritanud korduvalt selgitada. KM polnud munadega mehi. Või polnud pikaajaliseplaneerimise võimekusega ametnike. Milleks oli vaja mingit pikka joru siia kirjutada?

Mis puudutab müra- ja keskkonnauuringuid jms, siis need ju ära tehakse. Lihtsalt mina isiklikult olen üsna veendunud, et samahästi võib need tegemata jätta, sest kasvõi sellesama keskpolügooni juures – mis on ja jääb suuremaks ja suurema kasutuskoormusega kui Nursipalu – ei ole kogu selle 20 aasta jooksul toimunud midagi märkimisväärselt halba ei eluslooduse, kohaliku majanduse, elukeskkonna, kinnisvarahindadega jne jne. Veelkord – ei näe mingit põhjust, miks Nursipalus peaks midagi teistmoodi minema. Kui sa oskad tuua mingi konkreetse näite, kus keskpolügooni sees või ümber on toimunud kasvõi üks nendest asjadest, millega täna Võru inimesi hirmutatakse, siis näita ja räägi teistele ka.

Teie jutus peitub tõde. Keskpolügoni ümber polnud enne mitte midagi ja ei ole ka täna mitte midagi märkimisväärset. Seega ei saanud keskpolügoni rajamine mitte midagi ka muuta. Pommiauk oli enne ja samsugune pommiauk on ta ka täna.

Tapa linn kui selline pole adekvaatne näide. See linn oli paras pommiauk enne seda kui kaitsevägi ennast korralikult Tapale sisse seadis, ja seda peamiselt põhjusel, et tegemist oli Nõukogude ajal monofunktsionaalse raudteega seotud asulaga, kus suurem osa töökohti ja raudteemajandust 1990. aastatel „ära kukkus“. Isegi olukorras, kus suurem osa Tapal teenistuses olevatest tegevväelastest alaliselt Tapale koos peredega elama ei koli, on see linna majanduslikult ainult võitnud sellest, et Eesti ja liitlaste kohalolek Tapal pidevalt kasvanud on. Müra pärast, huvitaval kombel, ei kurda seal keegi, kuigi keskpolügoon jääb umbes samale distantsile kui Nursipalu Võru linnast.

Kui Tapal elab ca 3x vähem alaliselt elavaid inimesi ja 0 turisti võrreldes Võruga siis on ka palju loota, et keegi seal erilist protesteeriks polügonilt kostuva müra pärast.Aga vbl keskpolügonilt müra Tapa linna ei jõuagi? Vbl mõni kohalik oskab kommenteerida. Ma ise seal toimetades ei osanud sellele asjale tähelepanu pöörata. Skaudid nagunii iga öösel täristasid Kloostri ümber.
Ja kõige olulisem on see, et kui mingeid häiringuid ei eksisteeri siis miks riik KOVidele kompensatsiooniks miljoneid maksab?

[Kriku]

Ja kõige olulisem on see, et kui mingeid häiringuid ei eksisteeri siis miks riik KOVidele kompensatsiooniks miljoneid maksab?

Kas jutt on nüüd häiringutest üldse või konkreetselt Võrus lisanduvatest häiringutest?

[isonts]

Ja kõige olulisem on see, et kui mingeid häiringuid ei eksisteeri siis miks riik KOVidele kompensatsiooniks miljoneid maksab?

Kas jutt on nüüd häiringutest üldse või konkreetselt Võrus lisanduvatest häiringutest?

See on retoooriline küsimus juhtimaks tähelepanu A4 jutule, et häiringuid ei eksisteeri. Milleks siis mitteeskisteeerivate häiringute eest KM kompensatsiooni maksab?

[Kriku]

A4 kohta ei oska öelda, aga KOV-le tervikuna ilmselt mingid häiringud ikka on - kasvõi suurenenud liikluskoormuse näol.

[mart2]

Teiste tegevuse üle tagantjärele virisemist, ilma isikliku panuseta asja lahendamiseks, ei saa pidada muud kui hilinenud eneserahuldamiseks ...

Minu isiklik arusaam akf-i isontsi kommentaaridest (k.a. KV juhtimise ja personali teemalistest).

[isonts]

Teiste tegevuse üle tagantjärele virisemist, ilma isikliku panuseta asja lahendamiseks, ei saa pidada muud kui hilinenud eneserahuldamiseks ...

Minu isiklik arusaam akf-i isontsi kommentaaridest (k.a. KV juhtimise ja personali teemalistest).

Ja ikka jälle jõuab keegi minu isikuni. Mina olengisee kurjajuur, et mõni asi on väheke persse läinud ja ei lase KVJ aus ja hiilguses särada?
Päris pime ja idioot peab inimene olema, kui oma pika teenistuse jooksul ei märka, mis on valesti läinud. Ma ei hoidnud kordagi midagi oma teada oma teenistuse jooksul. Vbl olen nii mõnegi lolluse ära hoidnud. Ja ma tean, et mõnda idiootsust ei suutnud ma peatada. Usu mind ma olen ka täna panustanud
Loota võib, et enam vigu ei tehta, aga sellesse uskudes olete liiga sinisilmne. Võib ka kõigest mööda vaadata ja kaasa kiita. Igaüks on oma raja ise valinud.

[alax]

Ma nüüd natuke isegi imestan, et keskmaarakettide baaside alad jäeti tsiviilkäibesse andmata. Tollal tundus, et saabub igavene rahu. Nüüd on vähemalt
kohti, kus saab Kaitsevägi õppusi teha. Nursipalus erastati Lükka sidekeskus, nüüd tuleb see erastamine tagasi pöörata.

[Fucs]

Annaks jumal, et 10 aastat hiljem poleks Võru linn samasugune pommiauk nagu Tapa, kus kohast isegi tegeväelased lendavad iga päev enne viit nagu sitt lehma ihust.

Mis puudutab müra- ja keskkonnauuringuid jms, siis need ju ära tehakse. Lihtsalt mina isiklikult olen üsna veendunud, et samahästi võib need tegemata jätta, sest kasvõi sellesama keskpolügooni juures – mis on ja jääb suuremaks ja suurema kasutuskoormusega kui Nursipalu – ei ole kogu selle 20 aasta jooksul toimunud midagi märkimisväärselt halba ei eluslooduse, kohaliku majanduse, elukeskkonna, kinnisvarahindadega jne jne. Veelkord – ei näe mingit põhjust, miks Nursipalus peaks midagi teistmoodi minema. Kui sa oskad tuua mingi konkreetse näite, kus keskpolügooni sees või ümber on toimunud kasvõi üks nendest asjadest, millega täna Võru inimesi hirmutatakse, siis näita ja räägi teistele ka.

Teie jutus peitub tõde. Keskpolügoni ümber polnud enne mitte midagi ja ei ole ka täna mitte midagi märkimisväärset. Seega ei saanud keskpolügoni rajamine mitte midagi ka muuta. Pommiauk oli enne ja samasugune pommiauk on ta ka täna.

Tapa linn kui selline pole adekvaatne näide. See linn oli paras pommiauk enne seda kui kaitsevägi ennast korralikult Tapale sisse seadis, ja seda peamiselt põhjusel, et tegemist oli Nõukogude ajal monofunktsionaalse raudteega seotud asulaga, kus suurem osa töökohti ja raudteemajandust 1990. aastatel „ära kukkus“. Isegi olukorras, kus suurem osa Tapal teenistuses olevatest tegevväelastest alaliselt Tapale koos peredega elama ei koli, on see linna majanduslikult ainult võitnud sellest, et Eesti ja liitlaste kohalolek Tapal pidevalt kasvanud on. Müra pärast, huvitaval kombel, ei kurda seal keegi, kuigi keskpolügoon jääb umbes samale distantsile kui Nursipalu Võru linnast.

Kui Tapal elab ca 3x vähem alaliselt elavaid inimesi ja 0 turisti võrreldes Võruga siis on ka palju loota, et keegi seal erilist protesteeriks polügonilt kostuva müra pärast. Aga vbl keskpolügonilt müra Tapa linna ei jõuagi? Vbl mõni kohalik oskab kommenteerida. Ma ise seal toimetades ei osanud sellele asjale tähelepanu pöörata. Skaudid nagunii iga öösel täristasid Kloostri ümber.
Ja kõige olulisem on see, et kui mingeid häiringuid ei eksisteeri siis miks riik KOVidele kompensatsiooniks miljoneid maksab?

Tapa linna (ja linnaümbruse rajooni) muutis alates 1957 "pommiauguks" (kohalikud elanikud kadusid ja räige loodusreostus tekkis) Vene vägede tegevus ja kohalolek seal.

Tapa linna elanike arv läbi ajaloo:
1929 - 3 704
1932 - 4 355
1934 - 3 751
1939 - 3 817
1943 - 3 792
1959 - 7 877 (Vene sõjaväelaste juurdevool koos pereliikmetega)
1966 - 8 587 (Vene sõjaväelaste juurdevool koos pereliikmetega)
1970 - 9 797 (Vene sõjaväelaste juurdevool koos pereliikmetega)
1979 - 10 851 (Vene sõjaväelaste juurdevool koos pereliikmetega)
1989 - 10 439 (Vene sõjaväelaste juurdevool koos pereliikmetega)
1993 - 8 795 (suurem Vene vägede lahkumine)
1994 - 8 244 (viimased Vene armee üksused lahkusid)
1995 - 8 068 (osad vene sõjaväepensionärid koos perekondadega läksid järgnevatel aastatel oma vägedele järgi)
2000 - 6 800
2003 - 6 664
2006 - 6 559
2008 - 6 458
2010 - 6 371
2012 - 6 044
2013 - 5 915
2014 - 5 693
2015 - 5 706
2016 - 5 478
2017 - 5 433

2017 Võru linna (maakonnakeskus, 14 km²) elanike arv 12167 ; Võru valla (952 km²) elanike arv 4713 ; Rõuge valla (933 km²) elanike arv 2150
2017 Tapa linna (ei ole maakonnakeskus, 17 km²) elanike arv 5433 ; Tapa valla (480 km²) elanike arv 7443

01.01.2024 andmed:
Võru vald elanike arv 10686 ; Võru linn elanike arv 11486; Rõuge vald elanike arv 5106
Tapa vald elanike arv 10559 ; Tapa linn elanike arv 5488 [01.01.2023 seis] ; Kuusalu vald (710 km²) elanike arv 6630

Tapa kinnisvaraturg on kaitseväe tõttu kasvule pöördunud.
07.06.2017

Tapa linnas ja ümberkaudsetes valdades toimuvate kinnisvaratehingute ja üürituru pakkumiste arv näitab kahe eelnenud aastaga võrreldes kasvutrendi, mille osaliseks põhjuseks on Tapa sõjaväelinnaku laienemine ning samuti tsiviiltöökohtade tekkimine.

"Vaadeldes üürituru pakkumiste arvu, siis pakkumiste arv on alates 2017. aasta algusest olnud pidevalt kasvamas....

..."Pakkumiste vähesuse tõttu on märgata kohatisi ebaloogiliselt kõrgeid hindu nagu 550 eurot kuus kolmetoalise korteri ja kahetoalise eest 400 eurot kuus, nende realiseerumine sellisel hinnatasemel on aga enam kui ebatõenäoline. Osa 2016. aasta teises pooles ja 2017. aasta alguses aset leidnud tehingute arvust võib kindlasti üürituru alla kirjutada,"....

....Ka Tapa vallavanema Alar Kirti sõnul on kasvanud nii tehingute arv kui nende väärtus. "Kohapeal on kuulda nii kinnisvaraomanike kui maaklerite käest, et on kasvanud nõudmine korterite ja elamumaa järele. Eriti on puudus üüripinnast," ütles Kirt BNS-ile. Tema sõnul on kinnisvaraturu mõjutajateks pigem Eesti oma sõjaväe koondumisega Tapale ja sellega seoses töökohtade lisandumisega nii kaitseväkke kui ka mujale Tapale.

"Küll aga liitlaste tulek on pannud tegutsema nii mõnegi ettevõtja kes on loonud või loomas toitlustus- või meelelahutusasutusi seoses nendega. Üldist majanduse elavnemist on samuti märgata.....

....Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel on Lääne-Virumaal asuvas Tapa linnas korteritehingute keskmine ruutmeetri hind tõusnud 2016. aasta esimese kvartaliga võrreldes 47,6 protsenti 135,23 eurolt 199,57 euroni ruutmeetrist. Tapa vallas on keskmine korteritehingute ruutmeetri hind tõusnud 2016. aasta esimese kvartaliga võrreldes 40,5 protsenti 119,51 eurolt 167,92 eurole ruutmeetrist.
https://www.err.ee/600586/tapa-kinnisva ... -poordunud

Meeletu tõusu on teinud Tapa korteriturg.
22. aprill 2021

Lääne-Virumaal on meeletu tõusu teinud Tapa korteriturg. Tapa kopeerib Eesti üldpilti – kui varem oli keskmiselt müügis 35-40 korterit, siis täna 28-30. Tehingute arv on üsna sama, aga lipulaev on ruutmeetri hind: 6-7 aastat tagasi olid korterid Tapal ja Kundas üsna sarnase ruutmeetrihinnaga, nüüd aga Tapal 2018. aastal hind keskmiselt 262 eurot, 2019. aastal 270 eurot, 2020. aastal 340 eurot ja tänavu I kvartalis 369 eurot ruutmeeter.

Ostjate hulgas on kindlasti märgata neid, kes ostavad elamispinna üürikorteriks. Kui veel 6-7 aastat tagasi oli nii, et inimene üüris Tapal korteri, maksis selle eest 50 eurot kuus ja käis Rakveres tööl, siis umbes 3-4 aastat juba see enam nii ei ole, sest Tapa üürihinnad on Rakvere omadele järele jõudnud, olles veel ehk vaid õige pisut odavamad.
https://www.laanevirumaauudised.ee/uudi ... lt-kadumas

Väikelinnade kinnisvara hinnad kasvavad Tallinnast kordades kiiremini.
14.01.2022

„Päris palju noori plaanib oma kodukohta tagasi minna ja soetada selleks kas suve- või päriskodu. Kui Tallinnas lähevad hinnad käest ära, siis kasvabki huvi eeslinnade ja maapiirkondade vastu, kus on head transpordiühendused. Sellised kohad olid mullu ka näiteks Türi, Tapa ja Põltsamaa," kommenteeris Habal ja lisas, et sarnane trend jätkub ka tänavu.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95639 ... -koguni-56

Mille poolest Tapa väikelinn täna suurem "pommiauk" on, kui teised samasugused?
Kuidas on seotud EKV keskpolügooni olemasolu seal "pommiauguks" olemises?

_______________________________________________________________
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tapa3
https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatu ... iewLayout2
https://www.elvl.ee/elanike-arv

[A4]

Kui millegiga eelneva 20 aasta jooksul on harjutusväljade kontekstis puusse pandud, siis võibolla ainult sellega, et 2000. aastate alguses neid harjutusvälju ametlikult moodustades ja planeerides lubasid ametnikud liiga kergekäeliselt nii keskpolügooni ümber kui ka Nursipalus välja, et rohkem maad neil ilmselt kunagi vaja ei lähe. Tehti seda ilmselt tõesti lühinägelikkusest, võibolla ka selle nimel, et kergemini toonased nõusolekud KOV-idelt kätte saada. Sellest veast saadi aru juba u 2016. aastal, kui muutus vajalikuks keskpolügooni siiski hakata laiendama.

Seda ma ju eelnevaga olen üritanud korduvalt selgitada. KM polnud munadega mehi. Või polnud pikaajaliseplaneerimise võimekusega ametnike. Milleks oli vaja mingit pikka joru siia kirjutada?

Mis puudutab müra- ja keskkonnauuringuid jms, siis need ju ära tehakse. Lihtsalt mina isiklikult olen üsna veendunud, et samahästi võib need tegemata jätta, sest kasvõi sellesama keskpolügooni juures – mis on ja jääb suuremaks ja suurema kasutuskoormusega kui Nursipalu – ei ole kogu selle 20 aasta jooksul toimunud midagi märkimisväärselt halba ei eluslooduse, kohaliku majanduse, elukeskkonna, kinnisvarahindadega jne jne. Veelkord – ei näe mingit põhjust, miks Nursipalus peaks midagi teistmoodi minema. Kui sa oskad tuua mingi konkreetse näite, kus keskpolügooni sees või ümber on toimunud kasvõi üks nendest asjadest, millega täna Võru inimesi hirmutatakse, siis näita ja räägi teistele ka.

Teie jutus peitub tõde. Keskpolügoni ümber polnud enne mitte midagi ja ei ole ka täna mitte midagi märkimisväärset. Seega ei saanud keskpolügoni rajamine mitte midagi ka muuta. Pommiauk oli enne ja samsugune pommiauk on ta ka täna.

Tapa linn kui selline pole adekvaatne näide. See linn oli paras pommiauk enne seda kui kaitsevägi ennast korralikult Tapale sisse seadis, ja seda peamiselt põhjusel, et tegemist oli Nõukogude ajal monofunktsionaalse raudteega seotud asulaga, kus suurem osa töökohti ja raudteemajandust 1990. aastatel „ära kukkus“. Isegi olukorras, kus suurem osa Tapal teenistuses olevatest tegevväelastest alaliselt Tapale koos peredega elama ei koli, on see linna majanduslikult ainult võitnud sellest, et Eesti ja liitlaste kohalolek Tapal pidevalt kasvanud on. Müra pärast, huvitaval kombel, ei kurda seal keegi, kuigi keskpolügoon jääb umbes samale distantsile kui Nursipalu Võru linnast.

Kui Tapal elab ca 3x vähem alaliselt elavaid inimesi ja 0 turisti võrreldes Võruga siis on ka palju loota, et keegi seal erilist protesteeriks polügonilt kostuva müra pärast.Aga vbl keskpolügonilt müra Tapa linna ei jõuagi? Vbl mõni kohalik oskab kommenteerida. Ma ise seal toimetades ei osanud sellele asjale tähelepanu pöörata. Skaudid nagunii iga öösel täristasid Kloostri ümber.
Ja kõige olulisem on see, et kui mingeid häiringuid ei eksisteeri siis miks riik KOVidele kompensatsiooniks miljoneid maksab?

Esiteks, keskpolügooni (ja sellega sisuliselt liidetud Soodla harjutusvälja, mis on ja jäävad Nursipalust suuremateks ja tihedama kasutusgraafikuga) ümbruses pole mitte ainult see „õnnetu“ Tapa linn, vaid Lääne-Virumaa, Harju maakonna idapoolne serv ja vist ka sutikene Järvamaad. Mul keel põhimõtteliselt ei paindu neid kohti nimetama mingiteks pommiaukudeks, nagu ei teeks ma seda ka Võrumaaga ei täna ega tulevikus. Ega need Viru-, Harju ja Järvamaa oma olemuselt Võrumaast nii väga ei erine – sealkandis on paar linna-tõmbekeskust, terve rida väiksemaid asulaid, muus osas aga suhteliselt ühtne hajaasustus. Tegeletakse mõlemas piirkonnas metsanduse, põllunduse ja põlve otsas turismiga, suuremates asulates ka natukene tööstusega. Igasugustest loodukaitsealadest ja haruldaste elukate elupaikadest kubiseb suhteliselt võrdselt terve Eestimaa. Hädaldati ka Virumaal ja Kuusalu kandis 20 aastat tagasi omajagu selle üle, mis küll saab unikaalselt loodusest või turismist keskpolügooni kõrval – reaalses elus pole ei looduse, majanduse, turismi ega elukeskkonnaga midagi juhtunud. Kui midagi oleks, kui keskpolügoon reaalselt kedagi või midagi kahjustaks, siis küll me oleks kuulnud sellest viimase 20 aasta, või siis eriti viimase 7-8 aasta jooksul, mis keskpolügooni kasutuskoormus tippu kargas ja paralleelselt tekkis ühiskonnas inimeste grupid, kellel polegi päevad läbi suurt midagi muud teha kui raske elu üle kurta. Ei maksa ka Võrumaast rääkida kui mingist erilisest turismimekast – statistika järgi külastab nii Lääne-Virumaad kui Võrumaad mõlemad vaid u 1% välisturistidest; siseturistide puhul on samad numbrid vastavalt u 5 ja 1 Virumaa kasuks.

Teiseks, see, et Tapal elab viimase rahvaloenduse andmetel u 5000 inimest ja Võrus u 12 000, ei tähenda ju seda, et Tapa linnas saaksid need müütilised „kahjud“ olla kuidagi väiksemad. Mis seal vahet on, kui palju inimesi seal elab – kui müra ja plahvatused reaalselt häirivad, siis häirivad ja inimesed hakkavad hädaldama. Kui ei häiri, siis on vaikus majas. Miskipärast keskpolügooni ümbruses keegi ei hädalda, nagu ei hädalda ka Kloogal või Männiku ümbruses. Aga vot Võrumaal suren seto ja võro keel ja kultuur kohe välja polügooni pärast.

Kolmandaks, inimestel on arusaadavad, aga üldiselt ebaadekvaatset hirmud ja mured harjutusväljade pärast. Kui järele mõelda, siis kuidas tegelikult saab harjutusväli reaalselt kohalikku loodust või inimeste elukeskkonnda tegelikult häirida ja kahjustada? Statistiliselt kõige rohkem lastakse alati käsitulirelvadest – üldjuhul jao või rühma kaupa, aga see ei kosta kaugele, ja inimesi tegelikult väga ei häiri. Ei häiri sealsamas Tapa külje all olevates tiirudes ja vana linnaku territooriumil, pole tegelikult eriti häirinud ka Võru inimesi viimase 30 aasta jooksul. Omast kogemusest võin öelda, et igapäevaselt paukuv Männiku harjutusväli ja 600 meetri tiir ei häiri neid kümneid tuhandeid inimesi, kes ümberkaudsetes valdades ja Nõmme linnaosas elavad, st piirkondades, kus on kordades rohkem inimesi kui Tapal või Võru linnas.

Võibolla paaril kuul aastas tehakse kompanii koosseisus pauk- või teravmoonaga manöövreid, võibolla ühel nädalal aastas viikase läbi pataljoni lahinglaskmisi koos pataljoni suuremate torudega. Suurekaliibrilist ja suurema mürtsuga pauku – miinipildujatest ja suurtükkidest tehakse kokku ehk maksimaalselt paaril nädalal aastas, sest väga palju rohkem pole väljaõppeks vaja ning selline moon on kallis ning pole vaja tarbetult kalleid relvaraudasid kulutada. Loodus peab end sihtmärgialadelt koomale tõmbama, aga võrreldes metsanduse lageraiete, teede-ehituse ja kogu muu inimtegevusega on see köki-möki. Mujal kui sihtmärgialadel elusloodus kohandub, nii nagu ta kohandub ka igal pool mujal, kus inimene midagi muud teeb. Või oled sa näinud mingeid uuringuid, mis ütleksid, et keskpolügoonil on loodusega viimase 20 aasta jooksul midagi halba juhtunud? Samamoodi harjub inimene. On harjunud keskpolügooni ümbruses, on harjunud väga tihedasti asustatud Šveitsis, on harjunud Helsingi kesklinna külje all Santahaminas. Ei näe mingit põhjust, miks Võrumaal peaks kuidagi teisiti minema.

Häirimistasud – jah, neid makstakse. Osaliselt on ka põhjust, nagu juba sel viidatud juhul, kui Kaitsevägi oma masinatega mingit konkreetsed teed põhjalikult koormab. Aga üldiselt on minu arvates tegemist n-ö katuserahaga kohalikele omavalitsustele, et need mõistlikumalt suhtuks ja saaksid oma elanikele mingeid „töövõite“ välja näidata, mitte aga kompenseerimisega mingi tegeliku häiringu või kahjustuse eest.

Ja veelkord – küsin sult juba mitmendat korda konkreetseid näiteid, et kuidas siis harjutusväljad või Nursipalu laiendus reaalselt ja praktiliselt hakkab tekitama kõiki neid kahjustusi, millega Võrumaa puhul inimesi hirmutatakse. Pole nagu neid näiteid siiamaani saanud, vaid ainult juttu elanike arvust või häirimistasudest, mitte aga häirmisest endast. Kas leiad kuskilt fakte või uuringuid, mis kinnitaksid looduse- või elukeskkonna kahjustusi olemasolevate harjutusväljade ümber?

[isonts]

https://www.kv.ee/hinnastatistika?graph ... 77&city2=0
Statsistikaks on parem vbl KV.ee

[Fucs]

https://www.kv.ee/hinnastatistika?graph ... 77&city2=0
Statsistikaks on parem vbl KV.ee

Milliseks statistikaks?
Mida sa võrdled või võrrelda tahad?
Kuidas endisest "pommiaugust" tavaline väikelinn arenes, või maakonna keskuste kinnisvaratehinguid?

No kui viimane, siis
https://www.kv.ee/hinnastatistika?graph ... 77&city2=0

[isonts]

https://www.kv.ee/hinnastatistika?graph ... 77&city2=0
Statsistikaks on parem vbl KV.ee

Milliseks statistikaks?
Mida sa võrdled või võrrelda tahad?

Mina ei taha midagi võrrelda. Ise panid 2021 aasta Tapa korteri ruutmeetri hinna lingid. Ma püüdsin sind edasi aidata suht reaalajas info edastamiseks.
Kui millegile üldse tähelepanu sellel lingil pöörata siis ehk müüki tulnud korterite arvu tõus Võrus .

[isonts]

Esiteks, keskpolügooni (ja sellega sisuliselt liidetud Soodla harjutusvälja,.................... Pikk KM ametniku jutt....

Ja veelkord – küsin sult juba mitmendat korda konkreetseid näiteid, et kuidas siis harjutusväljad või Nursipalu laiendus reaalselt ja praktiliselt hakkab tekitama kõiki neid kahjustusi, millega Võrumaa puhul inimesi hirmutatakse. Pole nagu neid näiteid siiamaani saanud, vaid ainult juttu elanike arvust või häirimistasudest, mitte aga häirmisest endast. Kas leiad kuskilt fakte või uuringuid, mis kinnitaksid looduse- või elukeskkonna kahjustusi olemasolevate harjutusväljade ümber?

Kuidas ma saan tuua mingeid uuringuid või näiteid, kui teil pole isegi keskkonnamõjude hinnangut tehtud?

[Lemet]

"hull kapten", "möga", " bullisitt"
..

Isand isontsil näikse kirjaoskamatuse likvideerimise kursustel viisakustunnid olevat vahele jäänud...