narjaadid

[linnavurle]

Kirjutaks siia, millistes narjaadides pidi käima ja millise auastmega millisesse narjaadi määrati
1) kasarmu - 2 dnevalnõid ja korrapidaja. dnevalnid olid muidugi reamehed, korrapidaja tavaliselt seersant, aga mõnikord ka teise aasta reamees. remondiroodus oli üks väga totu (mingi tõmmu oli, rahvust ei tea) utsebkast tulnud seersant. Kui tema narjaadi määrati, nägi väga kummalist pilti - tema seersandi auastmes dnevalni, teine seersant või vahepeal isegi reamees korrapidaja.
2) värav ehk KPP - 2 reamehest dnevalnit, 1 seersandist korrapidaja. Kõik kolm paraadmundris. Lisaks istus KPP-s väeosa ohvitserist operatiivkorrapidaja (tavaliselt rooduülem - kapten või major) ja tema asetäitja (leitnandist või vanemleitnandist zvoodiülem või mõni muu asjapulk samas auastmes)
3) autopargi värav - 2 reamehest dnevalnit ja prapporist korrapidaja
4) söökla - suur kamp reamehi (15 vähemalt), 1 seersant ja prapporist söökla korrapidaja
5) õppekorpus (väga kummaline ja mõnus narjaad - mitte s...gi ei pidanud tegema) - 2 seersanti (mõlemad korrapidaja staatuses) meie väosast ja 3 dnevalnit meie garnisonis asuvast utsebkast (see utsebka ei omanud meie väosaga mingit seost, meile sealt täiendust ei tulnud).
6) kalitka ehk väike jalakäijate värav väosa territooriumi ja ohvitseride linnaku vahel. 2 tüüpi, vahel ka seersandid. väravas pidi seisma kella 6-22 ja mööduvatele ohvitseridele au andma. Mis selle narjaadi mõte oli, on arusaamatu.
7) karauul - 5 posti, igal 3 reamehest tunnimeest. 1. post oli paraadvormis ja seisnes väosa lipu valvamises. 5. post oli kubu; kui kubus kedagi polnud, said tunnimehed lihtsalt niisama aega surnuks lüüa. 2 seersandist (harva ka reamehest) razvadjasit - tüübid, kes 2 tunni tagant käisid poste vahetamas. 1 seersandist karauuliülema asetäitja - muud ülesannet eriti polnudki, kui et käis vahepeal razvadjasite eest poste vahetamas. 1 leitnandist või vanemleitnandist karauuli ülem - tema tukkus niisama kogu aeg. 1 reamehest võvodnoi (põhimõtteliselt valvur), kelle ülesandeks oli kubus istuvate meestega kaasas käia, kui need mõnele välitööle saadeti. Kui kubus kedagi polnud, siis polnud ka temal midagi teha.

Kui oli narjaadi kord, siis mehitas üks pataljon kõik ametid. Kuna meie pataljonid olid väikesed, siis mõnikord juhtus nii, et narjaadist jäid vabaks vaid üksikud mehed.

Utsebka käis ka sööklas ja karauulis. Siis oli hea aeg, narjaade tuli harvemini ette. Aga kevadiel-sügisel, kui vana utsebka laiali ja noored veel alles liiga noored, siis oli jumalast jama, sest iga kolmas päev pidi narjaadis olema (meil ainult 3 pataljoni oligi, nn abiteenistused - remondirood ja katlamaja rood suurtes narjaadides ei käinud). Vahel juhtus veel nii ka, eriti kevadel ja sügisel, et utsebkat polnud ja üks meie pataljonidest oli, siis pidi üle päeva narjaadis käima.

Minule isiklikult meeldisid väga trevoogad. Vahepeal tuli ohvitseridel tuju peale ja neid harjutati mitu nädalat järjest. Kusjuures trevooga ei seisnenud mitte ainult pükstesse kargamises, vaid autodega sõideti reaalselt polügoonile välja - ühesõnaga: seltskond kadus terveks päevaks kasarmust. Minu "lahinguülesanne" oli sellistel juhtudel asendada kasarmu korrapidajat (kuna minu enda sidejaam eksisteeris viimased pool aastat vaid paberil) ja sellistel puhkudel oli rahu täielikult majas - kasarmus ainult meie kolmekesi, isegi mitte ühtegi ohvitseri ei näinud päeva jooksul.

[kalleb]

no umbes samad narjaadid ainult po utsebnomu korpusu oli ainult utsebkas

[Shiim]

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=3641
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 2926#82926