Vene-Ukraina sõda II osa

[rain128]

Toornafta hinda see ei tohiks mõjutada. Venel praegu on tehased ja töötab ümber osa enda naftast, seda ei saa eksportida. Pole tehaseid - peab eksportima ka selle osa naftast, eriti kui tahab ise bensiini jm. sisse osta. Bensiini hind maailmaturul võib tõusta lühiajaliselt, sest mujal ei pruugi kohe olla vajalikku tootmisvõimsust. Nafta pakkumine peaks jälle suurenama ja hind langema, sest lisandub see kogus, mida Vene ise enam ümber töötada ei saa. USA vist bensiini sisse ei osta vaid toodab seda ise? Toornaftat ostab sisse, kui hinna poolest kasulik on, muidu on endal piisavalt tootmisvõimsust praegu.

Esimene osa videost on umbes samasse auku - https://www.youtube.com/watch?v=hafOnA9xJeY

[_dumbuser_]

Saab küll drooni alla tulistada. Tõsi üks nüanss siiski on ... https://twitter.com/TOGAjano21/status/1 ... 4731515979

[ruger]

Sobib ka siia

Belgorodi oblasti politseinikud said korralduse hoida läheduses ABK kaitsevahendeid.

According to Baza, Belgorod police officers were asked to carry radiation, chemical, and biological protection kits. All personnel of the Ministry of Internal Affairs of the Belgorod Region received a message today instructing them to “keep on hand” RKhZB kits. Russia lied that Ukrainians used chemical weapons last week. Meanwhile, there has been a lot of documentation that Russian military has been using chemical weapons. Something to keep a close eye on

https://twitter.com/OlgaNYC1211/status/ ... 2768763034

[ruger]

öösel pommitati UKR elektrivõrku. Tõsiselt viga sai 2 elektrijaama.

Overnight, Russian forces attacked #Ukraine using drones and missiles, targeting infrastructure in the #Kharkiv, #Kyiv, and #Lviv regions. Ukraine's largest energy company, #DTEK, stated that the attack caused serious damage to the equipment of two thermal power plants.

https://twitter.com/KyivPost/status/1778289036391481796

[goga66]

Overnight, Ukrainian air defense shot down 57 out of 82 targets.

Shot down:
16/20 Kh-101/555 air launched
0/6 Kh-47M2 Kinzhal ballistic
0/12 S-300 ballistic
39/40 Shahed drones
2/4 Kh-59 cruise missile

https://x.com/NOELreports/status/1778308074589106243

[ruger]

Öösel toimunud pommitamises sai pihta UKR üks suurimaid soojaelektrijaamasid, mis hävis täielikult

The Russians have hit the Trypilska thermal power station in Kyiv region, one of the largest in Ukraine

Video of the fire are being circulated by the occupier's media.

There are also reports of strikes on thermal power plants in Lviv, Kharkiv and Ivano-Frankivsk regions.

https://twitter.com/nexta_tv/status/1778318488660058166

Trypilska TPP has been completely destroyed by an overnight Russian strike, Interfax-Ukraine reports, citing Centrenergo.

https://twitter.com/nexta_tv/status/1778339606955434305

Kyiv region:

”One of Ukraine's largest power stations with 1.8 TW output is gone.”

https://twitter.com/balticjam/status/17 ... 4297913590

[ruger]

UKR parlament kinnitas uue mobilisatsiooni

The Ukrainian parliament has passed the new mobilization bill.

Work on it started lasted year when the Commander-in-Chief Valerii Zaluzhnyi asked for a new mobilization law that would provide the Ukrainian Army with 500 000 new soldiers.

https://twitter.com/visegrad24/status/1 ... 9843263573

[Ulfhednar]

https://twitter.com/JulianRoepcke/statu ... iMpIQ&s=19

Süstemaatiline õhutõrje rappimine annab tunda.

[lootsik]

Ukrainlased vahendavad The Economisti (tasuline) artiklit, kus Hiina juhtiv ekspert (?) Feng Yujun Vene küsimustes lahkab Vene-Ukraina sõda.
Tema arvates on Venemaa kaotus kindel nii sõjaliselt kui ka majanduslikult ja poliitiliselt.
https://www.dialog.ua/opinion/293067_1712837801

[diesel]

kui hiina juhtkond arvaks samuti nagu see ekspert, siis oleks sõda ammu läbi.

[Qwerty226]

Võimalik, et arvavad, aga mida kauem sõda kestab seda rohkem venemaa ja Lääs ennast ära kurnavad, seda parem Hiinale. Ja kui samal ajal saab odava nafta eest enda vananevaid laovarusid maha müüa, siis seda parem.

[Turist 47]

Ork tungis Donetski oblasti Berdõtši külast põhja poole .
Praegu toimub aktiivne võitlus Donetski ja Zaporižži oblasti asulates - Robotõnis, Krasnohorivkas, Ivanivskyis, Novokalynovõs ja Bohdanivkas.
DeepState.https://t.me/DeepStateUA/19220

11.04 õhtuse seisuga tõrjusid relvajõud Bahmuti suunal 15 ja Avdiivi suunal 5 ork rünnakut
Relvajõud. https://m.facebook.com/story.phpstory_f ... 9092624537

Ork on edasi tunginud Ukraina sillapea lähedal Dnipro idakaldal ja Dnipro jõe saartel.
Ork alustas "tegevust" Veliki Potjomkini saare lõunaosas.
Positsioonilahingud Krynky/a lähedal jätkuvad.
ISW. 11.o4 https://www.understandingwar.org/backgr ... il-11-2024

OT.
Teadaolevalt on relvajõududel Dnepri vasakkaldal,Dnepri ja Konka jõe vahel, (pealetungi tarbeks) jätkuvalt kolm sillapead.
- I Dacha ja Antonivsky silla piirkonnas okupeeritud Oleshoki lähedal, millele orkil ei ole (veel?) võimalik läheneda
- II "Endise raudteesilla piirkonnas Pishchanivka ja Poima külade suunal/piirkonnas
- III Dnepri saarte rühmas Cossack Lageryst - Krynkyini.

Jõgi on logistiline marsruut. Ukraina on kontrollinud sillapäid juba 12 kuud või umbes nii.
Probleemide probleem on ork lennundus ja ork suurtükivägi, mille "tagasilükkamine" seisvat peamiselt moonapuuduse taga.
Briti skaudid, vist, üleeile märkisid, et Dnipro kallaste lahingud on "viimasel ajal" ägenenud - tendents on/olevat tõusev.

"Dnepri" postituse mõte oli, et "spetsialistid" uudistes eeldavad/tagasihoidlikult väidavad/oletavad, et kui üldse, siis ilmselt on üsna peatselt oodata häid uudiseid rinde lõunasuunalt.
(viiteid netu)

Viimane "Bloomberg" paiskas järjekordselt, Ukraina suhtes, negatiivseid tuleviku/oleviku prognoose.
(Pealkiri ja minule nähtavad "paar rida" - Ukraina olukord on "shit", orkil kõik võimalused alustada suurt või suuremat pealetungi, midagi oli vist veel)

[Kairi]

Ukrainlased vahendavad The Economisti (tasuline) artiklit, kus Hiina juhtiv ekspert (?) Feng Yujun Vene küsimustes lahkab Vene-Ukraina sõda.
Tema arvates on Venemaa kaotus kindel nii sõjaliselt kui ka majanduslikult ja poliitiliselt.
https://www.dialog.ua/opinion/293067_1712837801

Ma tõlkisin selle ära originaalist, sest Austraalias ( kus ma praegu elan) suhtutakse Hiinasse nagu meie Venemaasse ja pakkus huvi:

Venemaa ja Ukraina vaheline sõda on olnud katastroofiline mõlemale riigile. Kuna ühelgi poolel ei ole ülekaalukat eelist ja nende poliitilised seisukohad on täielikult vastuolus, ei lõpe võitlus tõenäoliselt peagi. Üks asi on aga selge: konflikt on järellaine pärast külma sõja aega, mis avaldab sügavat ja kestvat mõju kogu maailmale.

Sõja käiku mõjutavad neli peamist tegurit. Esimene neist on Ukraina elanike vastupanu ja rahvuslik ühtsus, mis on seni olnud erakordne. Teine tegur on rahvusvaheline toetus Ukrainale, mis kuigi viimasel ajal pole vastanud riigi ootustele, on endiselt ulatuslik.

Kolmas tegur on kaasaegse sõjapidamise olemus, võistlus, mis sõltub tööstuslikust võimsusest ja juhtimise, kontrolli, sidumise ja luure süsteemidest. Üks põhjus, miks Venemaa on selles sõjas raskustes, on see, et ta pole veel taastunud pärast Nõukogude Liidu lagunemise järel toimunud dramaatilist deindustrialiseerimist.

Viimane tegur on teave. Otsustusprotsessis on Vladimir Putin lõksus infokookonis (originaaltekstis oli information cocoon) tänu sellele, et ta on olnud võimul nii kaua. Vene president ja tema rahvusliku julgeoleku meeskond puutuvad kokku puuduliku luurega. Süsteem, milles nad tegutsevad, puudub tõhus mehhanism vigade parandamiseks. Nende Ukraina kolleegid on paindlikumad ja tõhusamad.

Kõigi nende nelja teguri koosmõjul on Venemaa lõplik kaotus vältimatu. Ajapikku sunnitakse teda taanduma kõigist okupeeritud Ukraina aladest, sealhulgas Krimmist. Tema tuumavõimekus ei taga edu. Ega ei taandunud tuumarelvastatud Ameerika Koreast, Vietnamist ja Afganistanist?

Kuigi sõda on olnud Ukrainale tohutult kulukas, on tema vastupanu jõud ja ühtsus purustanud müüdi, et Venemaa on sõjaliselt võitmatu. Ukraina võib siiski tuhast tõusta. Kui sõda lõpeb, võib ta oodata võimalust liituda Euroopa Liidu ja NATOga.

Sõda on Venemaale pöördepunkt. See on viinud hr Putini režiimi laia rahvusvahelise isolatsioonini. Ta peab tegelema ka keeruliste koduste poliitiliste vooludega, alates Wagneri rühma palgasõdurite mässust ja teistest sõjaväe taskutest, näiteks Belgorodis, kuni etniliste pingeteni mitmes Vene piirkonnas ja hiljutise terrorirünnakuni Moskvas. Need näitavad, et poliitiline risk Venemaal on väga kõrge. Hr Putin võis hiljuti uuesti valida, kuid seisab silmitsi kõigi võimalike mustade luige sündmustega.

Lisaks riskidele, millega hr Putin silmitsi seisab, on sõda veennud üha rohkem endisi Nõukogude vabariike, et Venemaa imperialistlikud ambitsioonid ohustavad nende iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Üha teadlikumad, et Venemaa võitu pole võimalik, hoiavad need riigid Moskvast erinevaid meetodeid kasutades distantsi, alates majandusarengupoliitikate kujundamisest, mis pole Venemaast nii sõltuvad, kuni tasakaalustatumate välispoliitikate järgimiseni. Selle tulemusel on Venemaa propageeritud Euraasia integratsiooni väljavaated hämardunud.

Samal ajal on sõda sundinud Euroopat ärkama tohutule ohule, mida Venemaa sõjaline agressioon kujutab mandri julgeolekule ja rahvusvahelisele korrale, pannes lõpu pärast külma sõja aega Euroopa Liidu ja Venemaa detente'le. Paljud Euroopa riigid on loobunud oma illusioonidest hr Putini Venemaa suhtes.

Samal ajal on sõda sundinud NATO-d välja Emmanuel Macroni, Prantsuse presidendi, nimetatud "aju surnud" ( originaalis "brain-dead") seisundist. Enamik NATO riike suurendab oma sõjalist kulutust, liidu sõjaline paigutus Ida-Euroopas on oluliselt tugevdatud. Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga rõhutab hr Putini võimetust kasutada sõda, et takistada liidu laienemist.

Sõda aitab ka ÜRO Julgeolekunõukogu ümber kujundada. See on tõstnud esile organi võimetuse tõhusalt täita oma kohustust hoida maailmarahu ja piirkondlikku julgeolekut, tingituna mõnede alaliste liikmete vetoõiguse kuritarvitamisest. See on rahvusvahelist kogukonda ärritanud, suurendades võimalusi, et Julgeolekunõukogu reform kiireneb. Saksamaa, Jaapan, India ja teised riigid on tõenäoliselt alalised liikmed, ja viis praegust alalist liiget võivad kaotada oma vetoõiguse. Ilma reformita viib Julgeolekunõukogu paralüüs maailma veelgi ohtlikumasse kohta.

Hiina suhted Venemaaga ei ole fikseeritud ja neid on mõjutanud viimase kahe aasta sündmused. Venemaa välisminister Sergei Lavrov on hiljuti külastanud Pekingit, kus ta ja tema Hiina ametivend rõhutasid taas nende riikide lähedasi suhteid. Kuid väljasõit näib olevat rohkem Venemaa diplomaatiline pingutus, et näidata, et ta pole üksi, kui siiras armastuse väljendus. Tarkade vaatlejate märkused näitavad, et Hiina suhtumine Venemaasse on tagasi pöördunud "piiramatuse" seisundist 2022. aasta alguses, enne sõda, traditsioonilistele põhimõtetele "mittesidumine, mittesurve ja kolmandate osapoolte mittemõjutamine".

Kuigi Hiina ei ole ühinenud Lääne sanktsioonidega Venemaa vastu, ei ole ta neid süstemaatiliselt rikkunud. On tõsi, et Hiina importis 2023. aastal Venemaalt rohkem kui 100 miljonit tonni naftat, kuid see pole palju rohkem kui ta enne sõda igal aastal ostis. Kui Hiina lõpetab Venemaa nafta importimise ja ostab mujalt, tõstab see kindlasti rahvusvahelisi naftahindu, avaldades tohutut survet maailma majandusele.

Alates sõja algusest on Hiina läbi viinud kaks vooru diplomaatilist vahendamist. Edu on osutunud raskeks, kuid keegi ei tohiks kahtluse alla seada Hiina soovi lõpetada see julm sõda läbi läbirääkimiste. See soov näitab, et Hiina ja Venemaa on väga erinevad riigid. Venemaa püüab sõja abil olemasolevat rahvusvahelist ja piirkondlikku korda õõnestada, samas kui Hiina soovib lahendada vaidlused rahumeelselt.

Kuna Venemaa jätkab Ukraina sõjaväepositsioonide, kriitilise infrastruktuuri ja linnade ründamist ning võib-olla on valmis eskaleeruma veelgi, näivad Korea stiilis relvarahulepingu võimalused kauged. Ilma põhjaliku muutuseta Venemaa poliitilises süsteemis ja ideoloogias võib konflikt muutuda jäigaks. See võimaldaks Venemaal pärast pausi uusi sõdu alustada, pannes maailma veelgi suuremasse ohtu. 


Feng Yujun on Pekingi Ülikooli professor.

[JimLaheyUnlimited]

Alates sõja algusest on Hiina läbi viinud kaks vooru diplomaatilist vahendamist. Edu on osutunud raskeks, kuid keegi ei tohiks kahtluse alla seada Hiina soovi lõpetada see julm sõda läbi läbirääkimiste. See soov näitab, et Hiina ja Venemaa on väga erinevad riigid. Venemaa püüab sõja abil olemasolevat rahvusvahelist ja piirkondlikku korda õõnestada, samas kui Hiina soovib lahendada vaidlused rahumeelselt.

Hiina ja rahumeelne.. see ütleb ära, et tegu on justnimelt Pekingi ülikooli professoriga. Rahumeelne riik ei ehitaks üles meeletut sõjaväge ning ehitaks kunstsaari, et väita et pool Lõuna-Hiina merd kuulub neile.

Hiina ainult mängib rahu toetavat poolt, reaalsuses läheb sealt venemaale väga palju sõjaks vajaminevat. Näiteks riided ja varustus - osade Ukraine kommentaatorite arvates on uuemad vene mobiliseeritud kahtlaselt hästi varustatud kiivrite, vestide jms.

[Laiakas]

news.sky.com/story/dragonfire-the-new-b ... s-13113231
Britid kavatsevad Ukrainas katsetada droonidevastast laserit Dragonfire. Väidetavalt suudab maha võtta ka rakette ja mürske.
msn.com/en-gb/money/technology/uk-consi ... -BB1lvouK?
ERR-s räägiti ka sellest ja kõrvu jäi, et üks lask pidi maksma 13 EUR-i. See jäi veidi segaseks sest laserit võib nii kaua lasta kuni energiat on, et misasi on "lask".