Saaremaa metsavend Ilp

[Jaanus2]

Julgeolekul oli ametlik instruktsioon, kuidas tuli toimida "bandiitide" surnukehadega, 1950 see juba kindlasti kehtis. Mõte oli, et matta tuli võimalikult salaja ja võimalikult kõrvalisse kohta tähistamata hauda. Siis peaks linna keskel turuplats justkui ära langema. Praamiga mandrile viimine tundub ka imelik pingutus, aga Ilbi puhul võidi seda siiski teha, arvestades tema kuulsust Saaremaal ja pikka tegevust. Võidi karta, et haud ei jää Saaremaal saladuseks, ükskõik kui hästi matmist varjata ja seepärast võib Läänemaale matmine olla tõepärane.

[Mkb42]

Julgeolekul oli ametlik instruktsioon, kuidas tuli toimida "bandiitide" surnukehadega, 1950 see juba kindlasti kehtis. Mõte oli, et matta tuli võimalikult salaja ja võimalikult kõrvalisse kohta tähistamata hauda. Siis peaks linna keskel turuplats justkui ära langema. Praamiga mandrile viimine tundub ka imelik pingutus, aga Ilbi puhul võidi seda siiski teha, arvestades tema kuulsust Saaremaal ja pikka tegevust. Võidi karta, et haud ei jää Saaremaal saladuseks, ükskõik kui hästi matmist varjata ja seepärast võib Läänemaale matmine olla tõepärane.

Läänemaale matmine oleks olnud tõepärane, kui seda oleks püütud varjata. See info hakkas levima kohe peale selle toimumist. Virtsu inimesed teadsid, autojuht lobise jne. Millegipärast ei ole teiste Saaremaa metsavendade matmiste kohta mitte mingeid kuulujutte, väljaarvatud see turuäärne ala.

[Jaanus2]

Saaremaale matmist oligi lihtsam ilma info liikumiseta korraldada "tavaliste" metsavendade puhul. Surnukehade mandrile vedamist on raskem saladuses hoida. Ometi ei ole haud täna teada ja kangelase haua külastamine on suudetud ära hoida - ülesanne sai edukalt täidetud.

[affa]

Tedrest siinse foorumi teises lõimes ka pilt. Pildil teiste hulgas ka Allan Pulk, kes on ka siin lõimes varem avaldatud pildil. Peaks praegugi veel elus olema ja tundub, et kuulus omal ajal Tedre lähikonda. Mida kõike tema näiteks võis maksapraadimiste käigus kuulda?

https://saartehaal.postimees.ee/6951289 ... l-seajahil

Kalašnikov jahil.jpgJAHIMEHED SAAGIGA: Võhma kandis koos Kalašnikoviga jahti pidanud EPT jahimehed. Vasakul kükitab Allan Pulk koer Akeiga, tema taga seisavad Valeri Voronov; seltsimees Riiast; Liilüla piirivalvekordoni ülema asetäitja Nikolai Neživoi; Arno Pildre; valges kasukas Mihhail Kalašnikov; piirivalveohvitser, noormees tema kõrval ja seltsimees Riiast jäävad tuvastamata; paremal kükitab Saarte jahindusklubi esimees Feodor (Priidu) Teder koos koer Ekuga.
FOTO: Saarte Hääl

[Mkb42]

Kalev Kööp 1931-1951. Fotod: Elmar Ilpi panipaigast/Rahvusarhiiv/Erakogu. Mundris fotol, Saaremaa vastupanuliikumise grupi „Lendav surm” vapiga varrukal. https://et.wikipedia.org/wiki/Elmar_Ilp

kalev 5.png (198.77 KiB) Vaadatud 2569 korda

Kalev Kööp sündis 15. märtsil 1931. aastal Saaremaal Valjala vallas Kalju külas. Tema isa Oskar vangistati okupantide poolt 1944. aastal, ta suri Venemaa orjatöölaagris 1946.aastal.

1949. aasta küüditati Kalevi ema Olga koos nelja alaealise lapsega Siberisse asumisele. Kalevil ja tütar Lainel õnnestus küüditamisest kõrvale hoida. Kalev varjus metsa ja ühines end Kalli külas varjava August Säkiga. 1949. aasta septembris liitusid nad metsavend Elmar Ilpi salgaga, kuhu kuulusid Redese Toomson ja Feliks Vahter. 23.10.1949 likvideerisid nad Valjala valla tuntuimad kollaborandid, miilitsavolinik Peeter Poopu, kes organiseeris metsavendadele haaranguid, aktiivse hävituspataljoni liikme ja brigaadimilitsionääri Oskar Siineri, ning Valjala külanõukogu esimehe, Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei liikme Eduard Au, kes korraldas metsavendade toetajate ja nn kulakute nimekirjade koostamist. Kalev Kööp osales ka 1950. aastal kolme okupatsiooni armee rannakaitsepatarei ohvitseri ja allohvitseri likvideerimises.
1950. aasta aprillis liitus Kalev uuesti August Säkiga, kodukandis Valjalas. 1950. aasta juulis võeti gruppi omakandimees Hugo Väli, kellel oli relvastatuseks püstolkuulipiduja PPŠ ja püstol P08(Patabellum). See aeg rekvireeriti kaupluste ja kolhooside vara. Kalev Kööbile ja teistele metsavendadele osutasid abi paljud kohalikud inimesed, kaasaarvatud käesoleval ajal Kuressaares elav Erika Järsk/Väli (ei ole Hugo Väli sugulane). 1950. aasta 27. juulil läks Kalev koos Hugo Väliga tema koju toiduaineid tooma. Hugo abikaasa Salme Väli pakkus meestele kehakinnitust ja söögialust. See külaskäik sai 19-aastasele Kalevile saatuslikuks. Hugo Väli, kes oli tegelikult libametsavend, agendinimega „Mets”, uinutas koos agendist abikaasa, Salme Väliga(„Sirel”) Kalevi preparaadiga 22.

Okupatsiooni julgeolek(KGB): Väljavõte ENSV MGB osakonna 2-N tööaruandest juulis 1950: Meie ülesannet täites tegi agent “Mets”(Hugo Väli) küllaltki lühikese aja jooksul kindlaks bandiitide KÖÖP ja SÄKK, kes olid ILPi bandest eraldunud k. a. aprillikuus, laagri asukoha ja nende bandiitide ettepanekul läks nende grupi koosseisu. Agendi “Mets” ettekannetest, mis me saime sidepidaja “Sirel” (“Metsa” naine, Salme Väli) kaudu, oli näha, et KÖÖPi ja SÄKKi grupp käesoleval ajal bande pealiku ILPiga pidevat sidet ei pea, kuid tegelevad iseseisvalt aktiivse bandiitliku tegevusega. Arvestades neid asjaolusid ja seda, et “Mets” võitis bandiitide usalduse, võeti vastu otsus sobival momendil agentide “Mets” ja “Sirel” abil KÖÖP ja SÄKK elusalt kinni võtta ning nende kaudu otsida võimalusi bande pealiku ILPi likvideerimiseks.
27. juulil k. a. sideagendi “Sirel” talus, kasutades preparaati nr. 22, võeti ENSV MGB operatiivgrupi poolt kinni ILPi bande relvastatud liige
KÖÖP, Kalev Oskari poeg, sündinud 1931. a., sündinud Saare maakonnas Valjala vallas Kalju külas. Kinnipidamisel võeti bandiidilt ära automaat ja püstol(Mp 40 ja P08). Operatsiooni jätkates operatiivgrupp, kasutades teejuhina agenti “Mets”, leidis metsas bandiitide punkri ja võttis selles elusalt kinni ILPi bande liikme Säkk August,/---/ tema naise SÄKK, Minna Mihkli tütar ja kaks bandiidi SÄKK last vanuses 9 ja 13 aastat /---/ ning Kalevi õe Kööp Laine. Kinnipidamisel võeti bandiitidelt ära kergekuulipilduja, 2 automaati, 2 püstolit, 1 granaat, lahingpadrunid ja üks mundrikomplekt.
[ERAF fond 131, säilik 198, lehed 285–290.] lk. 254 Tõlkinud Tiit Noormets

Samal teemal on kirjutanud alljärgnevad autorid: Muuseumi aastaraamat 2000-2001, Garel Püüa, lk289, 27. juulil 1950 õnnestus julgeolekul Hugo Väli ehk agent"Metsa" abil Kalev Kööp unerohuga segatud viina abil kinni võtta.
Tõnu Prei, Oma Saar (9 lugu)„Legend Ilbist-KGB versioon”. alapealkirjaga: "Sirel" püüab Kööbi lõksu. Kööbi Säki lähemate tuttavate hulgast valiti selleks abielupaar H.V. ja S.V., kellele julgeolek omistas pseudonüümid "Mets" ja "Sirel".
Martin S. Kull „Veri mu kätel” mainib seda traagilist sündmust vägagi pealiskaudselt, näidates, et punkri väljaandjaks oli Kalev, jättes tegelikud äraandjad mainimata: lk. 204, sama aasta 27. juulil mürgitatud viina abil kinni võetud Kalev Kööp ja lk. 207. kui võimudel õnnestus Kalev Kööp mürgitatud viina abil kinni võtta./---/ Kuid oma punkri asukoht peksti talt ruttu välja.
Bruno Pao sõnul oli Kalevi kinnipidamisel reetur Väli, kes pakkus uimastavat koduõlut. Kõrvaltoas varitses KGB operatiivvolinik Priidu(Feodor) Teder, relv laskevalmis. Operatsiooni lõppfaasis aheldati Kalev kettidega kinni.
Ülekuulamisel ütles Kööp, hoolimata julmast piinamisest: „Me võitlesime relvaga nõukogude okupatsiooni vastu“, edastas ka Elmar Ilpi seisukoha, ajal mil lootus võimuvahetusest oli kustumas: ” Elame nii kaua kuni meid tapetakse, aga alla me ei anna”.
Kohtus ütles Kalev:”Mina võitlesin nende vastu, kes põlgasid minu isiksust. Kui mind oleks lastud rahulikult elada, oleksin sellega rahul olnud.”
Kalev Kööp mõisteti tribunali otsusega surma 29.11.1950. aastal. Kalev mõrvati 19. märtsil 1951. aastal. Tema hauakoht on teadmata. August ja Minna Säkk ning Laine Kööp said igaüks tollal tavapärase karistusmäära, 25+5. Samal kohtuprotsessil mõisteti süüdi, Vene NFSV kriminaalkoodeksi alusel, tänu eelpool mainitud rahvuskaaslastest äraandjatele, 18 nn bandiitide käsilast. 1990. aastal Kalev Kööpi ei rehabiliteeritud, kuna okupatsioonireziim oli teda süüdistanud terrorismis ja kuulumises Elmar Ilpi grupi koosseisu. Tegelikult likvideerisid nad aktiivseid kollaborante, kes represseerisid saare elanikke.

Peale surmaotsuse väljakuulutamist oli Kalevi õde Laine valju häälega nutma hakanud. Laine enda meenutuste kohaselt oli Kalev väärikalt kohtusaalist väljudes talle öelnud:” Lõpeta ära, ära karju”. Need jäidki viimasteks sõnadeks, mis ta oma õele oli ütelnud. See kurb hüüe oma vennalt saatis teda kogu elu. Kalevile oli tehtud ka ettepanek armu paluda, kuid ta keeldus sellest.

Kööpide pereemal Olgal oli seitse last ja talle oli annetatud emamedal, vaatamata sellele surmas okupatsioonivõim tema abikaasa ja poja ning saatis ta nelja lapsega asumisele. Kahjuks ei pidanud ema Olga süda kõigile üleelamistele vastu, saades teada, et nad saavad lastega Siberist koju, heitis ta hinge.
Kahetsusväärselt ei ole taasloodud Eesti Vabariigis meie võitlejate panust riiklikul tasandil vääristatud, neid, kes sõdisid erinevatel rinnetel vihatud idanaabri vastu. Meil järgitakse pigem keskvoolu ajalootõlgendamist. 33 aasta vältel on järeltulevad põlved kasvanud isamaalise kasvatuseta, enamus ei mõista süvitsi meie väikerahva võitlusi ja kannatusi. Kaitsetahe algab meie ajaloo õiglasest tõlgendamisest ja tundmisest.

27. juulil 2023. aastal püstitas Saaremaa Vabadusvõitlejate ühing metsavend Kalev Kööpile kenotaafi tema kodukoha lähistele, Valjala kalmistule. Järjekordne auvõlg on tasutud. https://saartehaal.postimees.ee/7825053 ... ev-koobile

[Mkb42]

Hugo Väli(agent "Mets") 1921-1991 Foto: Erakogu

H.V..jpg (3.17 KiB) Vaadatud 2562 korda

1950. aastaks oli Nõukogude julgeolek loonud väga suure agentide ja informaatorite võrgustiku, mitmetele agentidele oli KGB usaldanud relva/d ja uinutava preparaadi, nn Neptun 22. Kuid Ilpi gruppi reetma olid siiski valmis vaid üksikud. Enamus agentuuri toimikud toimetati Venemaale, kuid mõningad andmed agentides on siiski Rahvusarhiivis säilinud.
Üks tuntuim ja teadaolev agent oli libametsavend, endine Kaitseliidu Saaremaa maleva kapral, Saue-Putlast pärit August Põld ehk agent ”Peeter”. Ta reetis kümneid perekondi ja ka Ilbi grupi liikumise piirkonna 25. juulil 1949.aastal. Toimunud haarangu käigus sai Ilpi võitluskaaslane Redese Toomson vasakust õlast haavata. Peale seda otsis Elmar Ilp äraandjat kõikjalt, kuid tulemusteta. Uurimustöö käigus on selgunud, et reetur August Põld oli KGB abiga põgenenud Pärnumaale Varbla. Viimased elupäevad elas ta Virtsus, August suri 1975. aastal, 70 aasta vanuselt ja on maetu Kaarma kalmistule.
Küllalt hea ülevaade on agendi nime „Saar” kandnud Alfred Põlluäär, kes reetis Vene okupatsioonivõimude eest varjanud perekond Uussaare neljaliikmelise pere ja veel neli isikut kes tahtsid Rootsi põgeneda. Agent „Saar” levitas ka halvustavaid libajutte(ilmselt KGB ülesandel) Elmar Ilpist, teatades, et on temaga hea tuttav.
Kõige enam informatsiooni on säilinud agentide „Metsa” (Hugo Väli) ja „Sireli” (Salme Väli) reetmiste kohta. Esimene teadaolev teade Hugo Väli reetmisest toimus 1948. aasta sügisel. Olles ise pärit Kaarma vallast, Piila külast, reetis ta Jõe külas elava Aleksander Ülgeküti, kes oli selles piirkonnas teadaolevalt üks peamisi Elmar Ilpi ja tema vastupanuliikumisegrupi "Lendav Surm" toetajaid. 
Kahjuks ei ole siiani teada, kes oli agent nimega „Sai”, kes andis okupatsiooni repressiivorganitele välja Suur-Pahilas end varjanud metsavennad Aleksander Everti ja Paul Lepamaa, kes langesid 7. veebruaril 1950.aastal punkrilahingus.

[Nehatumees]

H.V..jpg

https://www.geni.com/people/Hugo-V%C3%A ... 2004281081
https://www.geni.com/people/Salme-V%C3% ... 2005205971

[affa]

Ei ole küll Ilbist, aga muarust puudutab teemat:

Vabadusvõitlejad otsivad metsavendade matmiskohta

Mati Vendel
23. jaanuar 2025, 13:41

"Tänavu möödub 80 aastat traagilisest sündmusest, millest kaotasid elu kaks ennast metsas varjanud noort meest Pärsamal. Seda, kuhu nad on maetud, võib vaid oletada, kuid aktiivne töö nende matusepaiga leidmiseks käib, et sängitada nad kodukalmistu mulda. Siinkohal palun inimeste abi nii matmiskoha leidmisel kui ka laiemalt metsavendadega seotud mälestuse jagamisel," kirjutab Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu juhatuse liige Mati Vendel.


Pärast Eesti vabariigi taasokupeerimist Nõukogude vägede poolt 1944. aastal jätkasid metsavennad relvastatud võitlust okupatsioonirežiimi vastu veel kümmekond aastat. Toonaste metsavendade koguarv Eestis oli umbes 14 000.

Kuid mis juhtus Villsaartega? Nõukogude okupatsiooni julgeoleku 1945. aasta 2. novembri nn operatiivettekande nr. 257 kohaselt toimus Saare maakonnas, Pärsama vallas Koordi talus tulevahetus. Hävituspataljoni staabiülem leitnant Maikovile laekunud andmete järgi varjasid end Koordi talus kaks relvastatud metsavenda.


Miilitsa piirkonnavolinik Traumani juhtimisel piiras hävituspataljoni grupp talu ümber. Metsavendade kinnipidamisel osutasid metsavennad relvastatud vastupanu. Tulevahetuses mõlemad metsavennad tapeti, surma sai hävituspataljoni võitleja Maidla.

Tapetud metsavendadena tuvastati Mihkel ja Aleksander Villsaar, kes püüdjate jaoks olid aktiivsed „Omakaitse” liikmed.

Relvastatud kokkupõrge

EKP Saaremaa Komitee 1945. aasta 2. novembri teates on kirjas, et seni levitati ainult kuulujutte bandiitidest selles piirkonnas, kuid 22.oktoobril toimus Pärsama vallas kokkupõrge hävituspataljonlaste ja bandiitide vahel. Üs hävituspataljonlane ja kaks bandiiti said surma, kolm-neli bandiiti jooksid laiali.

Surma said 25aastane Aleksander Villsaar, elukoht Mätja küla Torni talu, ja 27aastane Mihkel Eduardi poeg Villsaar, elukoht Kõnnu küla Lanni talu. Taluperemehe pojad, keda isa varjas ja toitis.


Pole andmeid selle kohta, kas pääsenud olid kohalikud talumehed või end varjavad metsavennad, kuid metsavend Harald Algpeuse 1946. aasta tunnistuses on kirjas, et Elmar Ilpi hüüti Nihatumeheks.

Ei tea, kas Ilp viibis nende hulgas või mitte, kuid viimane tundis 1948. aasta novembris huvi nende vastu, kes osalesid Villsaarte tapmises 1945. aastal.

Tõre külas Pärsama vallas Aleksander Selge talus kuulas Elmar Ilp üle kohalikku hävituspataljoni liiget Jää Aleksandrit, kes tunnistas, et osales selles haarangus, kuid oli oma grupiga sündmuskohast eemal. Jää teatas Elmar Ilpile, et Villsaarte tapmises osalesid Priidu Teder ja Aleksander Trauman. Karistuseks andis Ilp talle keretäie ja käskis Jääl oma relv kohalikku hävituspataljon staapi ära viia ja kirjutada lahkumisavaldus, mida viimane tegi.


Tol ajal Nihatu külas Nuudi talus elanud Luule meenutab, et oli kasuõega naabrite juures Koordi talus linapunumise talgutel. Oli juba pime, kui Koordi koplis läks laskmiseks. Lahing oli suur ja tulistamist palju, meenutab Luule, üks kuul sattus naabri, Reediku sahvri aknasse. "Meid käsutati rehetuppa, öösel saatis miilits meid koju Nuudi tallu. Mäletan, et öö oli väga valge." Hommikul viidi kõik talgulised Leisi, Penu sauna ülekuulamisele.

Mehed maetud põllu äärde

Mihkel Villsaare õe Leida mälestuste kohaselt oli neil suur peres, kaheksa inimest, neist kuus last. Oli kolm poissi ja kolm tüdrukut. Isa ja poisid olid pillimehed ja kogu pere lauluinimesed. Eriti vend Mihkel olnud väga hea poiss, kuid tema elu oli lühike, ütleb Leida. Olid pealekaebajad ja mõrtsukas, kes elab siiani linnas, Mihkel saanud kohe surma, aga teist haavati kõhtu ja oli kaua vaevas. Mehed maetud surmasaamiskohast mitte kaugele põllu äärde. Koht oli valvatud kaua aega. (Linda meenutused 1994 aastal).

On teada, et militsionäär Trauman oli toonud mingi aeg raskelt haavatud metsavenna Pärsama valla juurde pritsikuuri, mees palunud juua, aga Trauman oli teda peksnud ja mõnitanud, kuni viimane suri. Kas oli tegemist Aleksander Villsaarega – ei tea.

https://saartehaal.postimees.ee/8177623 ... atmiskohta

[Nehatumees]

Villsaarte arvatav matmispaik.

Villsaarte arvatav matmispaik. Kas keegi omab rohkem asjakohast infot?

[Castellum]

H.V..jpg

https://www.geni.com/people/Hugo-V%C3%A ... 2004281081
https://www.geni.com/people/Salme-V%C3% ... 2005205971

Kui panete punategelaste kohta rohkem nende identifitseerimist aitavaid andmeid, saab vähemalt Genis teha nende profiilidele vastavad märked. Praegu said Väljadele, Tedrele jms kenasti sildid külge.

Traulmani kohta olek srohkem andmeid vaja.

[Nehatumees]

H.V..jpg

https://www.geni.com/people/Hugo-V%C3%A ... 2004281081
https://www.geni.com/people/Salme-V%C3% ... 2005205971

Kui panete punategelaste kohta rohkem nende identifitseerimist aitavaid andmeid, saab vähemalt Genis teha nende profiilidele vastavad märked. Praegu said Väljadele, Tedrele jms kenasti sildid külge.

Traulmani kohta olek srohkem andmeid vaja.

Palun, siin ta on.
https://www.geni.com/people/Aleksander- ... 9832139174

[Sakamoto]

Ma ei saa nüüd sellest miilitsa piirkonnavoliniku Traumani Sassist hästi aru? Esimene naine(Ida Irene) on arvatavasti 1949 aastal koos Sassi ühise pojaga Siberisse saadetud, kus poeg on ka teel olles Siberisse surnud!
Kui Traumani Sass oli ise küüditamise ajal miilits, siis pidi ta ju ise olema teadlik, et neid arreteeritakse ja ära saadetakse, võibolla ka ise osales selles. Kas see oli mingi viha või kättemaks?
Vaadata tema hilisemaid austajaid, partnereid, siis nendest puudust ei olnud. Eks see tuleb sellest, et kui oled võimu juures (omas peas väike "oligarh") siis omad sital ajal vabamat ligipääsu kõiksugu ressurssidele (sõja eest põgenenute ja küüditatute maine vara).

[Fucs]

Kui neid ERAF.131SM 1940-1965 arhiive lugeda (mida on lugemiseks nädalateks), siis seal on pisteliselt kaustades ka dokumendid, kus punased asjapulgad ütlevad lahti nii oma "tagurlikust" vms peredest kui emast või isast.
Olen kõik need läbi lugenud, aga spetsiifiliselt selliste dokumentide kohta väljavõtteid ei teinud ja otseviidet ei saa anda.
https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid= ... 0f7d19ff1c

[Nehatumees]

https://saartehaal.postimees.ee/7461319 ... hapill-met...

Siin miilits Traumanist juttu.

[Sakamoto]

https://saartehaal.postimees.ee/7461319 ... hapill-met...

Siin miilits Traumanist juttu.

ei näe, tasuline rsk.
mis seal kirjutavad? mis talle pähe lõi, kusi või nõuka propa.
...peale sõda vist mõlemad.