Leedu oksjoni teemaline artikkel (inglise keeles) siin.
https://renews.biz/92545/lithuania-pull ... nd-tender/
Artikkel ei jutusta lahti toetuse skeemi - mina aru ei saa, et mille lagi see 107 €/MWh ikkagi oli. Jaanuaris ilmus teine artikkel, mis mainis, et toimub CFD (contract for differences, investeerimisel kasutatav finants-instrument) oksjon, ning et "arendajad võivad pakkuda vahemikus 64-107 €/MWh".
Kui seepeale uurisin, mida kirjutati septembris sarnase UK oksjoni läbikukkumisest (esimene läbikukkumine alates 2014. aastast) siis
kirjutati nii:
The reasons for this failure are complex, but also relevant for future offshore wind farms: potential developers were no longer satisfied with the guaranteed minimum tariffs, while the risk to the projects' viability was exacerbated by the high cost of offshore wind components and globally disrupted supply chains. In other words, even with guaranteed minimum tariffs for offshore electricity (£44 per MWh, indexed from 2012), developers are now questioning whether the high cost of construction will pay off and whether the projects will even be completed on time.
Ehk siis UK oksjonil garanteeriti sissetulekuks 44 naela MWh eest, suhteliselt sarnane Leedu oksjoni alumise piiriga (kui on mitu osalejat, siis võib arvata, et hind viibib ka alumise piiri lähedal, sest projekti saab vist ju see, kes nõustub odavamalt tootma). Arendajad ei olnud selle taseme juures riski võtmiseks valmis. Kardetavasti kahtlevad, kas tarneahel on töökindel ja projekt valmib tähtajaks.
UK teemaline artikkel mainib, et Vattenfall pani 1.4 GW võimsusega pargi pausile meeletu inflatsiooni tõttu: rajamise hind jõudis 40% tõusta.
In fact, offshore wind projects in the UK and other Western countries started to stall some time ago for these reasons. In July, the Swedish energy giant Vattenfall announced that it was suspending a massive 1400 MW offshore wind farm project in the UK, which it won just last year, on the grounds that costs had risen by 40% in the meantime.
Sihuke asi on mõistetavalt ettevõtjale päris hirmutav. Halvimal juhul peab ta ju arvestama ka sellega, et toetus kaob, juhtub midagi halba, kindlustus ei kata, jne. Hetkel tundub ka, et laenukraanid on sedavõrd kinni ja intress sedavõrd üleval, et projekti saab alustada vaid siis, kui varasemate projektide tulud laekunud on - pangast laenamine pole töökindel või on liiga valus. Leedu teemaline artikkel mainib trendi, et arendajad põgenevad projektidest.
“High interest rates, disrupted supply chains after the pandemic, more expensive equipment, and decreased interest of banks and funds in financing projects. This is evidenced by the failure of tenders in other countries and the withdrawal of some loss-making developers from previously planned projects.”
Leedu kavatseb igatahes turu osalistega nõu pidada, et mõista, kust king pigistab.
P.S.
Järelmärkusena juhitavate võimsuste teemal: juhitavad võimsused on head, kui nendega ei kaasne mõnda halba külge. Halvad küljed: "üles kaevatud materjalide põletamine" (rikub kliimat, langeb tulevikus suure maksusurve alla), "maailmas analooge mitteomav suurprojekt" (võib venida nagu Olkiluoto 3), "läbiproovimata tehnoloogiaga seadmed" (võib tõrkuda nagu Auvere) või "suur tsentraalne objekt" (võib saada konflikti korral sihtmärgiks). Lisaks peaks olema odav.
Raske on leida seda juhitavat võimsust, mis nende riskidega ei tule. Suured hüdropumpjaamad on potentsiaalne sihtmärk. Suured tuumajaamad on lisaks maailmas analooge mitteomav objekt. Põlevkivijaama tellimine GE käest näitas, et põlevkivikatlad on paljudele firmadele tundmatu maa. Lisaks on see hästi ebaefektiivne kütus. Kindlasti on mitmesaja megavatine energiablokk jama korral sihtmärk (samas sihuke energiablokk kiviga viskamise kauguses sõbralikust naabermaast on veel hullem, mistõttu praegu on jätkuvalt päris hullusti). Akupankadel pole neid miinuseid, aga nad on kõike muud, kui odavad. Gaasiturbiinijaamal ilma taastuvenergia abil ise toodetud gaasita on tarneahela riskid ja geopoliitilised riskid.
Nokk on kinni, ja kui nokk lahti saab, on saba kinni. Madalate riskidega juhitav võimsus näikse ikka veel olevat "palju väikeseid energiablokke (kasutamiseks siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista), kus saab põletada mida iganes" - loodetavasti midagi, mis pole maa seest kaevatud. Sellised peaks asuma jahutusvee allika ja eelistatult kaugkütte tarbijate lähedal.
