laikar kirjutas: ↑17 Apr, 2024 10:10
Tänaseks oleme siis teada saanud, et Ukraina ja Iisrael on kaks täiesti eri asja. Venemaaga ei taha ühesõnaga keegi sõdida. Iraaniga aga võib ilma III MS kartmata laiata küll.
Jutt oli siis sellest, miks võtsid USA, Inglismaa, Prantsusmaa jt. Iraanist tulnud droonid maha, aga sama ei tehta Venemaa droonidega. Ja üldse, need võivad vahepeal ka Poola ja Rumeenia kohal ära käia.
Kes ja kus on Iraaniga laianud ? Ootaks kohe tõsiselt viiteid sellisele käitumisele !
Nii USA kui ka Prantsusmaa on tungivalt soovitanud Iisrealil sellele mitte vastata. Iraan saadab teele sadu droone ja rakette ja sellele ei tohi vastata.
Kus kohas see laiamine on ?
Laiata, ehk siis võtta nende raketid poolel teel maha. Mis see peaks kellegi mure olema, vat jõuavad Iisraeli kohale ja siis Iisrael vaadaku, kuidas nendega hakkama saab. No nii tuleb meelde kuidas B-52 käisid Mariupoli lähedal tiirutamas. Ja mis sellest tolku oli? Aga jah selge on muidugi see, et siis oleks hopsti ka kogu solk meie õuel. Nüüd läheb veel mõni aasta aega.
Iisraeli niivõrd efektiivne kaitsmine oli võimalik vaid spetsiifilistes oludes, mida Ukrainal kahjuks võtta pole.
Nt puudub Iraanil otse piir Iisraeliga, mis annab juurde palju eelhoiatust, Iisraeli kaitstav pindala on väike (ca 27x ! väiksem, kui Ukraina). Seetõttu on Iisraeli ümber kuplite ehitamine lihtsam ettevõtmine.
Iisraeli juhtkunna arvates läks see ühekordne raketitõrje aktsioon maksma ca 1 miljard USD.
Ehk puhtalt ja tuimalt raketitõrje seisukohalt selline operatsioon poleks lihtsalt jätkustuutlik. Ukraina kohal peaks pidevalt tiirutama kümneid või sadu liitlaste lennukeid, mis vajavad kõik hooldust, tankimist, meeskondi, rakette jne jne.
Küll võiks NATO viidates piirialade ohule viidates tekitada kupleid nt Poola ja Rumeenia piiri äärde (Lvivi ja Doonau suudme alad). Need on olnud siiani suhteliselt kaitseta, kuid omavad suurt strateegilist väärtust - esimesese kaudu transporditakse enamus lääne relvaabist, teises asuvad (või asusid?) tähtsad jõesadamad.
laikar kirjutas: ↑17 Apr, 2024 11:16Laiata, ehk siis võtta nende raketid poolel teel maha. Mis see peaks kellegi mure olema, vat jõuavad Iisraeli kohale ja siis Iisrael vaadaku, kuidas nendega hakkama saab. No nii tuleb meelde kuidas B-52 käisid Mariupoli lähedal tiirutamas. Ja mis sellest tolku oli? Aga jah selge on muidugi see, et siis oleks hopsti ka kogu solk meie õuel. Nüüd läheb veel mõni aasta aega.
Et kui lased drooni või raketi alla mõne teise konfliktist sõltumatu iseseisva riigi territooriumil, siis on see laiamine. Samas oma rakettide ja droonide laskmine üle 3-4 sõltumatu riigi ei ole laiamine. Huvitav loogika. Tõesti huvitav.
Ja millal need B-52 on käinud Mariupoli lähedal tiirutamas ?
Ukraina suurust arvestades ilmselt ei ole see jah võimalik, et kogu ala kaitsta. 3ndat maailmasõda silmas pidades oleks siiski mõistlik edastada jõulisemaid sõnumeid ja NATO territooriumi kaitsta, et juhul, kui venelaste droon või rakett tuleb lähemale, kui x kilomeetrit NATO piirist, siis lastakse ta tuimalt alla. Soovi korral võib need kilomeetrid paika panna nii, et "juhuslikult" satub napilt kaetud ala sisse mingi oluline Ukraina energiarajatis. venemaa siin midagi nuriseda, sest üle piiri eksinud kraami on ju faktidega neile ette näidata piisavalt. Lisaks ei saaks venemaa väita, et NATO sekkus sõtta, sest see ei segaks eriti normaalset sõda ja segaks pigem venelaste terroriakte.
«Olukorra halvenemine rindel ning selge arusaamine, et kiiret võitu enam ei tule, on tekitanud ühiskonnas depressiivse meeleolu, mis on omakorda üle kandunud kriitiliseks suhtumiseks võimudesse ja Zelenskõisse,» ütles Postimehele üks Kiievi tuntumaid politolooge Volodõmõr Fessenko. «Ukraina ühiskond on praegu psühholoogilises mõttes kõige halvemas seisus kogu täiemahulise sõja jooksul. Väsinud ja lõhestatud,» lisas Valeri Pekar (58), Ukraina töösturite ja ettevõtjate liidu viitsepresident ning õppejõud Ukraina ühes parimas, juba 1615. aastal asutatud ülikoolis Kiievi Mogila akadeemias. «Armee on kurnatud. Majandus on samuti kurnatud.»
Ühiskonna väga tugev valmisolek vastupanuks on olnud üks Ukraina suurimaid ressursse sõjas võidu saavutamiseks. Avaliku arvamuse uuringud ei näita ühiskonna murdumist, aga pessimism levib. Enam ei ole õhus seda raudkindlat veendumust, et Ukraina võidab sõja igal juhul ning taastab oma piirid. Poole aastaga on märgatavalt vähenenud ukrainlaste hulk, kes usuvad, et Ukraina taastab sõja lõpuks 1991. aastal kehtinud piirid – see tähendab, koos Krimmi poolsaare ning kogu Donbassi piirkonnaga. Kui eelmise aasta septembris uskus seda veel 68 protsenti Ukraina ühe autoriteetsema uuringufirma Reitingu küsitlusele vastanutest, siis veebruari lõpus vaid 45 protsenti. Üsna kindlalt võib arvata, et suve lõpuks usub seda veel vähem ukrainlasi.
Meeleolumuutuste põhjuseid analüüsides jõuame ikka ja jälle tagasi eelmisel suvel ebaõnnestunud Ukraina armee pealetungi juurde, millest Ukraina avalikkus lootis väga palju.
Avaliku arvamuse uuringud näitavad veel ühte olulist tendentsi Ukraina inimeste meeleoludes: kasvanud on toetus sõja lõpetamisele läbirääkimiste kaudu Ukraina tingimustel. Sõltuvalt küsimuse püstitamisest pooldab läbirääkimisi eri küsitlustes 35–70 protsenti. Ja mida lähemale rindele, seda rohkem läbirääkimiste soovijaid. Veel eelmisel aastal oli nendega nõustujaid kümne protsendi ümber.
Läbirääkimised ainult Ukraina tingimustel tähendab, et rahvas ei taha loovutada Ukraina territooriumi ega külmutada sõda praegusel rindejoonel. [...] Zelenskõil või ükskõik kellel Ukrainas oleks igal juhul võimatu seda rahva kasvavat soovi läbirääkimisteks realiseerida, sest Venemaa tingimused sõja lõpetamiseks on praegu veel jäigemad kui 2022. aasta kevadel Istanbulis toimunud kõnelustel.
Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Apr, 2024 10:59
Vaadates, mis USA-s täna toimub, siis pole välistatud ka see, et sügiseks on rinne otsaga Dnepri jõel, sest viimane info näitab, et raketid on otsakorral ja vatnike lennuvägi muutub üha julgemaks.
Ainult lennuväega Dnepri äärde ikka ei lähe. Sinu kirjeldatu eeldab ikka rinde suuremat kärisemist kuskilt kohast.
Hetkel on nt Marinka juurest lähima Dnepri punktini 172km. Teistest kohtades veelgi rohkem, kuna põhja poole minnes jõgi pöördub loodesse.
Selge see, et praeguse seisu korral Ukraina kaotab vaikselt maad. Õnneks seni on ära antud strateegiliselt vähetähtsaid põlde või madalamaid alasi ja asulates on venelased kandnud kaotusi tehnikas mida nad ei suuda kompenseerida.
Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Apr, 2024 10:59
Vaadates, mis USA-s täna toimub, siis pole välistatud ka see, et sügiseks on rinne otsaga Dnepri jõel, sest viimane info näitab, et raketid on otsakorral ja vatnike lennuvägi muutub üha julgemaks .
Ainult lennuväega Dnepri äärde ikka ei lähe....
Täna avaldatud.
Ork ründas ründelennukitega Su-25 Chasiv Yari - https://t.me/shofront/619 . Väide - mitu (vähemalt 2) paari tegutses linna kohal
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
