Autotehnikateema

[Ghostship]

911 manuaali näiteks võib täiesti legaalselt ja tasuta igaüks lugeda Porsche kodulehelt ja vajadusel huvipakkuva osa välja printida. Vahegaasi peatüki või midagi muud olulist

[Kapten Trumm]

Tänapäeval on juhend enamasti saadaval autoesindusest, kui laed selle endale alla. Kui tahad raamatut, siis tuleb jah maksta. Iva on selles, et pdf on tasuta, paberil raha eest. Roheline värk või nii.

Mis puudutab vahegaasi, siis selleks on olemas kaks tehnikat, sõiduautoga töötavad mõlemad, lihtsam aga ei pruugi veoautoga töötada. Lihtsam moodus on selline, et alustades allavahetust jätad lihtsalt jala gaasile ja lükkad ettevaatlikult madalama käigu sisse. Keerulisem on topeltsidurdusega. Töötavad väga hästi ka uuemate veoautodega, nt 2015a MAN-il käis käigukang 52 stiilis käike vahetades lausa väikese sõrmega.

Sõiduauto ja veoauto manuaalkasti vahe on selles, et kuigi tänapäeval on mõlemas sünkronisaatorid, siis veoauto puhul on käigukasti ja siduri osade inerts palju suurem ja kui tahad sünkrosid säästa, tuleb vähemalt kannatlikult käike vahetada (loe jätta osadele aega pöörlemise ühtlustumiseks). Selliste asjade taipamine on aga auto ehitust jagamata, probleem ja veel suurem probleem on selle kellelegi selgeks õpetamine.

[Walter2]

Veokate probleem on selles, et neil on kasutatav pöörete vahemik kus sõidetakse jämedalt 1000-1500 p/min ning kui käiguvahetusega selle ära magad oled rongist maas nö. Lisaks veel kordisti kasutamise oskus kui selline asi peal.

[Kapten Trumm]

Tean-tean, olen sõitnud, 10-käigulise käsikastiga. Kuid mis ma ütlen - et miks noored juhid nõuavad automaatkaste veoautodele - et nad ei oska selle käigukangiga ümber käia ja seetõttu ei taha käigukang nendega ka koostööd teha.

Muidu diiselsõiduautodel on samuti kasulik pööretevahemik 500 pööret, sedakorda siis 1500-2000. Käsikast on tavaliselt 6 käiguline, kuid automaadid on juba 8-9sed.

[davidsoniharald]

Kuid mis ma ütlen - et miks noored juhid nõuavad automaatkaste veoautodele - et nad ei oska selle käigukangiga ümber käia ja seetõttu ei taha käigukang nendega ka koostööd teha.

Või et kohe noored juhid nõuavad automaatkaste. Kus saaks selliste nõudmiste koha küll lugeda?

[Tegelane5]

Vahepeal oli ju B-kati saamiseks vajalik minimaalne sõidutundide arv 20 ja C-kati jaoks 40 tundi
Õnneks saadi sellest veast siiski aru ja neid lävendeid tõsteti mõni aeg tagasi kahekordseks. Kui juhikandidaat ENNE autokooli ei omanud suuremat pool- või mittelegaalset sõidustaazi, siis sellestki on väga vähe, minuarust peaks B-kati miinimum olema 100 ja C-kati oma 200 tundi. Ja need "automaatkasti load" peaks üldse kaduma, lihtne viis saada liiklusse auto juhtimise võimetuid indiviide (ei suuda oma jäsemete tööd koordineerida).
/--/

Samas, kui arvestada foorumi spetsiifikat, siis peaks ju just hea olema kui C-kategooria lubadega isikuid rohkem on. On's vaja hakata ka muuseas tulevasi Unimogi juhte rohkem komposteerima? Siiani on ju ajateenijad ja eraisikud enam-vähem hakkama saanud. Mõni Sveik käib ajateenistuse lõpuni C-kategooriat õppimas ja eksamid saab tehtud nädal enne vormi tagasi andmist või lausa reservis
Järgmises satsis siis saadetakse C-kategooriat õppima need kes muidu oleks NAKi läinud või mõne muu eriala spetsideks saanud.
Huvitav, mis nondest ülekaalulistest politseibussidest sai, millega ilma C-kategooriata sõita ei võinud?
Niiet lihtne on praalida ja nõudmisi üles ajada, samas arvestamata mis sellega kaasneda võib.

[Fuchs]

Kuid mis ma ütlen - et miks noored juhid nõuavad automaatkaste veoautodele - et nad ei oska selle käigukangiga ümber käia ja seetõttu ei taha käigukang nendega ka koostööd teha.

Või et kohe noored juhid nõuavad automaatkaste. Kus saaks selliste nõudmiste koha küll lugeda?

Kust lugeda saab ei tea aga mul 2 last kes suhteliselt värskelt load saanud on küll pigem automaadi usku. Mul on 2 manuaaliga hobiautot, nendega küll saadakse kenasti hakkama aga näha on, et pere igapäevasõiduk (8 käigulise automaadiga) on rohkem meeltmööda. Tänapäevased automaadid ongi ju tegelikult väga head ja mugavad sõita (senikaua kui töötavad:) ). Kütusekulu on ka ilmselt keskmise juhi käes automaadiga madalam, möödasõidud turvalisemad jne, ehk siis eks see manuaal meiesuguste vananevate meeskodanike pärusmaa rohkem ole

[vanahalb]

Kes põhimõttelisem on see saab tänapäeva automaatidel ka käsitsi käike lapata kui just huvi on. Ükskõik kas siis kang edasi-tagasi või rooli pealt.
Enda Audi põhjal millega ma küll imevähe sõidan - inimene harjub mugavusega kiiresti ja pole mina seal viitsinud käsitsi vahetada. Liigne liigutus tapab talendi.
Aga kui võimalik siis mingit autot ostes olen ikka kõigepealt manuaali otsinud. Valik jääb küll aasta-aastalt nirumaks.

[Fucs]

Ma olen ABC kategooria eksamid nõukaajal teinud ja E kategooria nii 15 a tagasi ehk uue korra ajal veel lisaks.
Kusjuures C oligi GAZ-52ga.
Ma ütleks küll nõukaajal oli eksam lihtsam, eriti veel Akat. E-harjutamise ajal olid B ja C tegijad samuti platsil . No ei tea, minu ajal osasid selliseid harjutusi kavas polnudki ja võõra autoga sellist eksamit täna lambist vist küll ära ei teeks. Veoauto oli ise juba suurem ja spetsiaalselt kõrge presentkongiga et jumala eest kuhugi tahapoole ei näeks.

E-kati auto oli küll lihtsaks tehtud , tagumised rattad pöörasid samuti ja sõitis umbes nagu käruga sõiduauto. Kooli poolt oli 8 või 10 sõidutundi hinna sees ja kes tahtis võis juurde osta. Kuigi ega kool eriti neid tunde täis ei tahtnud sõita sest auto amortisatsioon ja kütus on puhas kulu. Olid juba nõukaajal.

Aga neis kasutusjuhendites ma mingite sõiduvõtete kirjeldamist küll pole täheldanud. Oleneb raamatust, mõned seletatakse ainult kuidas klaasipesuvedelikku lisada ,mõnes umbes niimoodi et 4 käiguga maksimaalkiirus 140.
Suuremalt osalt kirjeldatakse mingite lülitite otstarvet jms. Aga ostke ise ka juhend

Ma tegin nõukaajal kõik ABCDE eksamid ära + traktoristi (põllumajandusmehhanisaator) load.
Kõigepealt 3 aastat keskkoolis erialatundidena kolmanda liigi autojuhi ja traktoristi õpe koos koolipraktikaga (autoehitus, remont, õppesõidud jne).
Koolil olid Gaz-52, Gaz-53. Mingi aeg vahepeal ka mingi ZIL porte. Sõiduautot õppesõitudeks koolil polnud. Kes tahtis pidi ise vaatama, kus ja millega saab. Veoka sanga topiti õppesõiduks järjekorras kõiki (ca 20 õpilast), pidevalt ringiratast, kolm aastat, aastaringselt v.a. suvevaheaeg. Pea iga päev oli keegi kusagil sõidus. Veokaga õppesõidud olid tegelikult kooli või õpetajate isiklikuks tarbeks nänni vedamine ühest kohast teise. Mööbel, lauakoormad, tuhaplokid, tsemendikotid, muu ehitusmaterjal, vanaraud jne.

Traktoristilubade kohustuslik lisapraktika kusagil majandis enne lubade taotlust oli 50 tundi. Rullisin ja randaalisin Viru kolhoosis T-40 trakatsiga oma 50 tundi täis. Siis sain praktikandiload. Edasi olin ühe suve malevas T-16 peal (kivide korjamine jms). Millalgi seal vahepeal sai ka T-25 traktori ja rootoriga kartuleid lahti aetud (kooli sügisene kartulivõtt). Järgmine aasta läksin vahetasin oma praktikandiload pärislubade vastu välja.

ABC sai korraga ja ühe riikliku liikluseksamiga tehtud (Test 10 küsimust, ühe vea võis teha), aga eksamisõidu pidi tegema iga kategooriaga eraldi.
Koolieksamid olid enne riiklikku. Kes läbi ei saanud see riiklikule ei pääsenud.

A oli 2,5-se Jawaga platsisõit, kohalt minek, siis torbikutevahel kolm korda "8" sõit ilma, et jalga maha paneks, käega suuna näitamine ja seisma jäädes seismajäämise märguande näitamine, siis tagasi stardikohta. Tehtud.

B oli kõigepealt platsil tagurpidi parkimine "otseboksi" ja "külgboksi". Mingid teibad olid püsti pandud. Edasi tuubiti autosse (Moskvitš 409) neli eksamiandjat, üks rooli, kolm tahaistmele ja siis sõit mingi kohaliku künka juurde, kus pidi kallakul seisma jääma, käsipidur peale ja siis kohalt võtt. Kes need vigurid läbi said, läksid edasi maanteele. Kõik neli pidid sõitma jupi maanteest (kaks juhti per 8km kuni linnani ja kaks juhti per 8km pärast linnast tagasi), linnas istusid veelkord kõik kordamööda rooli ja käulasid mingi 10 minutit mööda linna eksamineerija äranägemisel.

C oli GAZ-53-ga platsil tagurpidi teivaste vahele parkimine. Edasi paar minutit mööda alevikku, mõni sattus künka juurde ja tegi ka veokaga kallakul peatumist ning kohaltvõttu, mõni sõitis jupi maanteel, kuidas eksamineerija sulle määras ja tahtis. Eksamineerija oli sama mis B kati sõidul. Kogu jura peale läks terve päev (ABC tegijaid oli mingi 8 inimest, BC tegijaid 7-8 rohkem).

D oli kõigepealt 6 kuud teise liigi autojuhi täiendõpe Zelenogradi ALMAVÜ autokoolis. Teooria, autoehitus, õppesõit.
Siis eraldi ALMAVÜ 2 liigi autoehituse eksam ja siis eraldi riiklik liikluseksam (20 küsimust, kaks viga võis teha). Vene keeles rsk
Edasi eksamisõit LIAZ-677 kolakaga. Meid oli mingi 4-5 meest ja järjekorras olime roolis. Talvel, lumi, jää, lobjakas jne.
Sõitsime Zelenogradist Moskvasse (ca 40km), ringi Moskvas ja siis tagasi. Kõikides bussipeatustes pidime seisma jääma, "rahva maha ja peale laskma". Kui kohalt sentimeetri liikusid enne, kui kõik kolm reisijatesalongi ust olid lõpuni kinni ja demonstratiivselt tahavaatepeeglisse ei vaadanud ega kontrollinud, et "keegi uksevahel kaasa ei lohise", olidki eksami läbi kukkunud. Sõitmine eksamineerijat eriti ei huvitanudki, põhirõhk oli igasugustel kohustuslikel protseduuridel.

E tegin autobaasis. Zil-130 täishaagisega. Eksamineerija toodi kohale, "eksamiplats" oli üles seatud autobaasi õuele. E-ga liikluseksamit ei pidanud tegema. Ainult tagurpidi "boksi" ajamine paremalt ja vasakult 90 kraadisest lähtekohast. Kõik.

[AMvA]

Minu masina kasutusjuhendis on kirjas kuidas DSG kastiga auto vabajooksu sõidul juhtida ja millistel eeltingimustel see on võimalik.

Kirjeldad ehk? Kõigil pole sellise kastiga autot.

Küll see ilmaelu on tänapäeval vastuoluline, et kui 30 aasta vanuse masina omanikul ei ole kahju oma masinale sadade euride eest juppe tellida, siis 80 000eur maksva auto liisingusse võtnul ei ole 70eur esindusest kasutusjuhendi ostmiseks.
https://www.audi.ee/ee/web/et/uudised/u ... endid.html
Oma auto tundmiseks tuleb lugeda ikka oma auto juhendit, mitte kellegi teise oma, sest see võib õnnetusega lõppeda.
(Ise kord lülitasin prooviks sõidul libedal teel mootorpidurduse sisse ja see oli nii äkiline, et tahtis kohe masina kraavi vedada.)

No sellest vastusest võib järeldada vaid seda, et kirjutad jälle seda, mis su elav fantaasia ette kujutab, ning millel pole tegeliku eluga mitte mingit pistmist.

PS. Ei kavatse mitte kunagi endale DSG kastiga autot soetada. Ega seda ilmaasjata Hitleri kättemaksuks ei kutsuta.

[vanahalb]

Ma tegin nõukaajal kõik ABCDE eksamid ära + traktoristi (põllumajandusmehhanisaator) load.
Kõigepealt 3 aastat keskkoolis erialatundidena kolmanda liigi autojuhi ja traktoristi õpe koos koolipraktikaga (autoehitus, remont, õppesõidud jne).
Koolil olid Gaz-52, Gaz-53. Mingi aeg vahepeal ka mingi ZIL porte. Sõiduautot õppesõitudeks koolil polnud. Kes tahtis pidi ise vaatama, kus ja millega saab. Veoka sanga topiti õppesõiduks järjekorras kõiki (ca 20 õpilast), pidevalt ringiratast, kolm aastat, aastaringselt v.a. suvevaheaeg. Pea iga päev oli keegi kusagil sõidus. Veokaga õppesõidud olid tegelikult kooli või õpetajate isiklikuks tarbeks nänni vedamine ühest kohast teise. Mööbel, lauakoormad, tuhaplokid, tsemendikotid, muu ehitusmaterjal, vanaraud jne.

Ma tegin umbes samamoodi kolme aastaga ABC+traktor ja kord nädalas pool päeva praktikat remonditehases. Aga sõidutunde oli teil siis küll oluliselt rohkerm. Kapten Trumm räägib lisaks juba täitsa uskumatutest numbritest

Kõik eksamid olen teinud Tallinnas ja esimese korraga. Veoautoga sain ma sõita vist kolm korda , a 1,5 tundi õhtuti ja ainult maakohas ja maanteel. Siis öeldi et käib küll. Sõiduauto koolil oli aga sellega sõitsid ainult tüdrukud. Üldiselt kellel kodus ka auto oli see harjutas sellega ja oma sõiduautoga võis küll kokku mingi 100 tundi praktikat tulla, sealhulgas linnasõit Tallinnas. Mingeid sertifitseeritud juhendajaid vaja polnud, joonistasin ise vene U- tähega kolmnurga tagaklaasile ja ema või isa istus kõrval.

Eksam oli topeltkabiiniga Gaz-52 niipalju kui sisse mahtus ja Pirita miilitsamaja juurest suunaga Kalevi staadionile. Igaüks sõitis jupikese, mulle juhtus Kadrioru kant ja sõitsin üldse esimest korda veoautoga linnas. See oli siis ABC kategooria linnasõit. BC kategooria platsisõit oli siis seal staadionil ja ainult sõiduautoga. Kui me kohale jõudsime olid tüdrikud kooli Mosse juba tuksi keeranud. Sõiduõpetaja pakkus oma Zigulit ja et ma olin enne ka Ziguliga sõitnud siis alustasin esimesena. Krt, oleks siis võinud öelda et käsipidurit ei ole Kallakul kohaltvõtul veeres üle 20 cm tagasi ja sealt saingi miinuspunktid kuid mitte nii palju et eksamilt läbi oleks kukkunud. A- kat oli juba päris õhtul,kiskus pimedaks ja piirdusime ühe 8-ga silma järgi ning ilma postideta. Kui lugeda või kuulda kuidas tänapäeval A-kat eksameid tehakse siis danu-i-nahh..

Eesti ajal E-kategooria tegemisel sõitsin ausalt kõik lubatud tunnid ära kuigi linnasõitu võibolla jälle kokku ainult kaks tundi. Ülejäänud 8 oli platsil. Vist ostsin isegi paar platsitundi juurde sest kõik teised olid seal elukutselised autojuhid. Viimane veoauto millega ma olin sõitnud oli Zil ja tänapäevases Volvos ei osanudki alguses orienteeruda. Praegult teeb üks tuttav E-kat ja räägib samuti et kaks tundi sõitis, siis vaadati et oskad küll ja rohkem pole vaja. Teid on palju aga auto on üksainuke ja väsib ära.
E-kat eksamil kukuti kõige rohkem läbi sellega kui rattad linnas valge joone peale sattusid või või muud moodi gabariiditunnetust polnud. See oli siis teelt väljasõit ja eksam läbi. Me eksamiauto oli ikka täismõõdus rekka kuid poolhaagise tagasild keeras ja kurve võttis päris ägedalt. Lubja tänavalt alla tulles keeras ilusti Laagna teele välja (serpentiin) ja kanalist väljatulekul tegin samuti mingi sellise pöörde et eksimineerija küsis et miks ma nii keerulise tee valisin.

[Vetu]

Tere
Loen ennast 40 aastasena nooreks juhiks sest CE on olemas alles 10a. Olen sõitnud ka linnatööd manuaal tagaluugiga aga kõik poolhaake ja 25.25m tööd on olnud ikka tänapäevase automaatkastiga autoga. Kunagi alguses anti mind teisele juhile stažöörina kaasa. Mees oli teinud load siis kui mina sündisin ja arvas end olevat palju targem ja osavam kui ükski tänapäeva auto seda olla võiks. Tema võttis tõuse manuaali peale lülitades ja püsikat ei kasutanud kordagi. Kokkuvõttes oli kütusekülu 3l/100km peale suurem u 5000km ringi peale. Temal siis. Mina olin siis juba laisk ja kasutasin kõike auto pakutavat.
Manuaali peale lülitan ümber vaid lume-jääga (Norra) mägedes kui kahtlustan,et pean kiirust langetama tõusul või koorem liialt raske ja hakkab ise hoolega käike alla lappama. Sõiduautod on mul peale mõne kaubikulaadse ja hobiauto ning tsiklite kõik alati automaadid olnud ( omanud üle 30 auto ja mõnda tsiklit)
No ei saa mina aru mille pärast peaks tänapäeval keegi soovima veel ise käike vahetada ja mingite vahegaaside ja mootoripidurdustega mässata - ostad korralikud rehvid ja hoiad pikivahet ja "loed" nii liiklust kui teeolusid siis ei teki ka imelikke olukordi. Kõiksugu pidurite säästmised ja ökonoomitamised maksavad reeglina hoolduses hiljem rängalt kätte kõikvõimalike ummistuste ja rooste tõttu.
Ja autokoolides õppesõitu tehes veedetud aeg, kes siin räägib aastatest jne - mulle öeldi kohe ära,et autokooli C ja/või CE tegema minnes eeldatakse,et juht oskab enne juba sõita sest B peab ju all olema, vist isegi teatud aastad. Kõige tähtsam on gabariiditunnetus ja kaine mõistus saamaks aru pidurdusteekonnast eri koormatega. Ma ei ole väga kuulnud,et CE eksameid 7 vms järjest läbi kukutakse,see käib ikka B eksamite kohta millest vahel juttu meedias. Veokijuhiks läheb ikkagi keegi kel asja suhtes huvi. Tänapäeval on palju palju lihtsamaid ja paremini tasustatavaid ameteid. Nõuka ajal vist jah oli see prestiiži küsimus juba olla autojuht sest sai hangeldada jms.
P.S mina olen ise küll uhke selle üle,et ikkagi juhtivtöötaja olen

[Kapten Trumm]

Minu C-kati riiklik sõidueksam kestis umbes 200 m vaikses provintsilinnas laupäeva hommikul, jõudsin just 4 käigu sisse panna (mõistagi ilma igasuguste krooksudeta), kui ARKI eksamineerija ütles, et aitab küll. Ahjaa, kastis sõitjatele tuli sõidu alguses ohutustehnikat lugeda. Platsisõit oli pärast isa mossega, kui olid selliste vahedega suutnud 52 paika ajada, siis mossega oli lihtne.
Plats oli siis slaalom mõlemat pidi, külgboks, boksi tagurdamine 90 kraadise nurga all ning tõusul kohalt võtmine.

AGA vot see nn koolieksam oli sootuks teisest puust, selle eksamini jõudis pool alustanud grupist (25-st 12) ja nagu õpetaja ütles, siis MEIE maine juures on riigieksam lihtne, kuid koolieksam eeldab perfektset sooritust. Koolieksamil oli platsisõit sama 52ga ja vähendatud vahedega (õpetaja jutu järgi sõiduauto normi järgi).

Kuigi toona oli suht vaene aeg, siis mingeid sõidupiiranguid ei olnud, peale tundide lõppu tuli võtta garaazi võti, ajada auto välja ja võisid seal postide vahel jukerdada pulsikaotuseni. Kui teist pretendenti ei tekkinud. Kooli õues, kus kakerdasid jalakäijad ja sõitsid vahetevahel ka muud autod, õpetaja kohal ei viibinud. Ja sõiduperioodil oli auto peale (vist nimme) pandud üks suhteliselt koolenud aku, niiet autot tuli käima vändata. Ka siis, kui linnas välja suri - õpetas hoolikust kohaltvõtul. Uue aku sai auto remondipraktika ajal vahetult enne riikliku eksamit, oli juba lääne aku - mulle sai siis osaks au see aretada sinna vene aku kohapeale istme all. Pean kiitma - 52 läheb vändast väga hästi käima, sooja mootoriga lausa poolest pöördest. Olen hiljem vändanud 53 ja mosset - tutkit. Koolil oli ka 53, millel oli juba sünkro käigukast, aga nagu õpetaja ütles, et sünkroniseerimata õpetab paremini. Mina sain korraga B ja C load, keskhariduse hulgas, veel veneaegset laadi koolitusega (sh 1 õppeaasta auto ehitust pluss remondipraktika).

[vanahalb]

Ja autokoolides õppesõitu tehes veedetud aeg, kes siin räägib aastatest jne - mulle öeldi kohe ära,et autokooli C ja/või CE tegema minnes eeldatakse,et juht oskab enne juba sõita sest B peab ju all olema, vist isegi teatud aastad.

Nõukaajal oli see keskkooli 3-aastane koolitus koos praktikaga remonditehases sõjaväe tellimus. Seda ei olnud igas koolis ja meilgi oli see selles klassis kus ma olin. Paralleelis õpetati elektroonikajura, samuti 3 aastat.

Oluline polnudki mitte sõiduoskusye lihvimine vaid auto-traktori ehitus ning iseseisev oskus remontida. Samuti võis selle põhjal natuke ennustada et kuhu saadetakse Nagunii tankistiks ja 3 aastat mereväes pigem ebatõenäoline Almavü kaudu sai ka vist autojuhiks kuid mitte nii põhjalike teadmistega.

[Kapten Trumm]

Meil jooksis see kursus veel vanast inertsist, kestis 2 aastat (1a auto ehitus ja 1a liiklus-sõit). Tänapäeval sellist luksust C-katile muidugi ei kujuta keegi ette. Astumine oli vabatahtlik, alternatiiviks oli arvutikursus Juku-arvutitega, mille lõpus oskas lõpetaja teha programmijupi, mis joonistas etteantud läbimõõduga ringi ja värvis selle seest ära. Toona ei tundunud isuäratav.

Hiljem TTÜ-s ma kogesin teatud raskusi muidugi arvutitega, aga ega see DOS ja Juku poleks ka Windowsi puhul palju aidanud, pidin isegi eraõpetajale maksma. Tehnoloogia arenes toona kiiresti, mäletan, et käisin 1997 nädala Hollandis ja kaasas oli mul juba lapttop Win95-ga, sealmaal kasutati veel kirjutusmasinaid.

Aga mida ma pean ütlema, et nüüd, 30 a hiljem, tooks välja selle autojuhikursuse puhul 2 asja. Esiteks nö sõidutaktika, mida 52 ülihästi õpetas. Võimendita rool oli väga raske - järelikult tuli pööramised ära teha, kui auto liigub, mitte jääda seisma ja siis hakata rooli väänama. Käiguvahetus oli keeruline - vaja oli liikumist 200-300 m ette planeerida, et mitte liigset tööd teha. Teiseks auto ehitus. Võib küll mögiseda, et höö höö 52 pole "tänapäeva tehnoloogia", kuid auto tööpõhimõte on suuresti muutumatu ja vähemalt mina sain julguse teha ka küllalt moodsate autode kallal asju ise. Kui tead, mis sees on ja kuidas töötab, on palju lihtsam.