Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Minul ei ole neid "oskusi" hiljem vaja läinud igatahes. Ei Nortonit ega neid algelisi tekstitöötluse programme. Olen Windowsiga siiani hakkama saanud ja Linuxist ei tea midagi.

[OLAVI]

Tegelt olid ka Gazoonidele ja Zil-dele diiselmootorid tulemas, lihtsalt NSVL kukkus enne kokku.

Tegelikult sõitsid juba diuselmootoriga Zil- Krokodil nimelised NSVL-i lõpuaegadel päris rohkelt ringi.

Need vist olid Perkins diislid ja paigaldati neid, veremaalt toodud tehasevalmis komplekte, ka meil krooni ajal ZIL'idele hinnaga ca 20 000eek täiskomplekt.
Kui hiljuti vaatasin, siis ainult Zil Perkins 12V LUCAS starter maksis varuosana ca 2500eur.

[Vetu]

Praeguse seaduse järgi ei tohi haagisega pukseeerida autot mille küljes on veel omakorda haagis.

EL-is on autorongitamine üldse suhteliselt piiratud, võrreldes nt USA või Austraaliaga.
EL-s ei saa müüa isegi XXL kabiiniga Volvo vedukit, kuna koos tüüpse poolhaagisega on see kriipsuke pikem kui lubatud.
Seetõttu peavad täismehed ära mahtuma umbes meetrilaiusele magamiskohale (XXL on see palju laiem) ja hästi ei kujuta veel ette, mismoodi seal 2 meest elavad.

USA vedukautos on tavaline, et voodi on peaaegu kaheinimese oma ja lisaks mahub selle pikkusesse veel külmkapp, väike kööginurk ja kabiinis saab täies pikkuses püsti kõndida.

Nüüd EL tahab ära keelata veoautojuhtide autos ööbimise nagu kuulda on - ei magata ennast välja. Äkki oleks mõttekam lubada autorong 2 meetrit pikem.

Ei tasu nüüd segamini ajada EL ja iga liikmesriigi enda seatud piiranguid. BENELUX, Rootsi,Taani, Soome ja vaikselt ka Saksamaa lubavad märksa põnevamaid asju liiklusesse kui Eesti ametnikud oma ääretus valgustatuses heaks kiita võtavad.

[Kapten Trumm]

Suurema pikkuse lubamine toob kohe lauale ka suurema täismassi probleemi. Eestis takistab nt suurema täismassi lubamist veofirmade puudulik sisemine kompass. Kui lubame meie teedele 70 tonnised autorongid, siis hakatakse kindla peale 80 tonniga sõitma. Umbes nagu 55 tonni piiranguga sõidetakse tegelikult 60+ tonniga.

Seda on kõige paremini näha metsaveoautodest (sõidavad Paldiski sadamasse, näen iga päev hulgi), kui neid autosid igapäevaselt politsei peedistas, siis sõideti normaalkaalus (külgtugede vahe kuni 2/3 kõrguseni). Täna panevad praktiliselt kõik autod ääreni täis (loe ülekaalus) ja viimane aasta olen seal veokite kaalumist näinud ainult ühe korra.

USA-s näiteks on veoautojuhil peale koorma pealevõtmist kaalumise kohustus. Teede ääres spets kaalujaamad, kus 12 dollari eest saad oma auto kaaluda ja kui oli vaja sättida, siis 2 dollari eest korduskaaluda. Auto tuleb kaaluda kuni 130 miili jooksul alates laadimiskohast. Vaatasin eile videot, kus rekkajuht USAs võeti teeäärsesse kontrolli ja lajatati edasisõidu keeld (non serviceable vehicle certificate) kahel põhjusel - politsei leidis veokist väikse bensiinikanisti, bensiin polnud õiget tüüpi kanistris ja ühe treileri rehvi juurest kuuldi väikest sisinat (kuigi treileril oli rehvide automaatse rõhu tagamise süsteem). Seisidki teeääres, kanistri järg poodi sõiduks tuli treiler maha jätta ja rehv vahetada (selleks tuli mobiilne töökoda kutsuda, tunde ootamist ja mitmesaja dollari suurune arve).

[Kapten Trumm]

Need vist olid Perkins diislid ja paigaldati neid, veremaalt toodud tehasevalmis komplekte, ka meil krooni ajal ZIL'idele hinnaga ca 20 000eek täiskomplekt.
Kui hiljuti vaatasin, siis ainult Zil Perkins 12V LUCAS starter maksis varuosana ca 2500eur.

Kui silmas peetakse seda 6x4 "ninaga" Zil (vist numbriga 133), siis see oli ikka Kamazi mootoriga. 1995 suvel sai sellise kraanaga koos töötatud ja igalt poolt uuritud, tagasillad ja jõuagregaat (sh mootori) olid Kamazi omad.

Zilist oli muidugi olemas ka teine, mitte pika ninaga 6x4 versioon, mis oli bensiinimootoriga, tähisega 133G.

Selline oli Kamazi mootoriga: https://1cars.org/wp-content/uploads/20 ... L-133.jpeg
See on tavalise 6-liitrise bensiinimootoriga https://lh5.googleusercontent.com/proxy ... uLjnbQHE4c

Väiselt erinevad nagu Uralidki - kuna diiselmootoril on palju suurem radikas, siis diisli korral on "nina" pikem.

[davidsoniharald]

Extra davidsonimehele - kuna olen praegu hankimas ühte kolmeteljelist veoautot, mida me soovisime käsikastiga, järgnes sellele automüüjate hädakisa, kuidas täna ostetakse käsikastiga ainult maastikuveokaid, maantee 6x2 pidi kõik automaadiga juba olema. Kuna automaat lisab auto hinnale, siis tõenäoline põhjus on tänapäeva noored juhid ja nende autokooli "ettevalmistus".

Kuna automaat lisab auto hinnale, siis tõenäoline põhjus on tänapäeva noored juhid ja nende autokooli "ettevalmistus".

Et siis automaatkaste paigaldadatakse autodele selle pärast, et noored juhid ei oska mauaalkastis käike vahetada?

Kahe kõrgharidusega inimeselt ootaks ikka veidi paremat analüüsi oskust.

Kaasaaegne automaatkast, olgugi et kallim kui manuaalkast, on üle "keskmisest" juhist ja säästab kütust. Sellega korvatakse auto kõrgem hind ja säästetakse raha kütusekulult. Transpordiäris on väga kõva konkurents ja raha seal juba lugeda osatakse. Kui lugeda ei oska, siis võib putka varsti kinni panna. Säästmisega minnakse isegi nii kaugele, et autode kiirusepiirajad pannakse mitte maksimumi 90kmh peale, vaid näiteks 88kmh peale.

Mis puudutab sinu pidevat noorte inimeste alavääristamist, siis on see sul mingi kompleksi värk. Noh, et pead pidevalt enda "tegija" olemist tõestama.

Mul on vennapoeg, kes sõidab Mossega põllurallit, võtab vanaisaga koos kombainiga vilja, vahetab Mossel käigukaste ja remondib pidureid, veab Gaz 53ga põllutöödel mida iganes. Kui omal on Mosse varuosa ootel, siis käib minu ralli sõitmise autot sõpradega või üksi kräunutamas. Ennem igat sõitu teeb autole tehnilise kontrolli, vaatab kõik vedelikud rehvid ja muud vajalikud viled üle, et oleks korras. Käike vahetab õigel ajal, vahegaasi sai ka selgeks. Ehk piisab 14 aastase kohta?

PS. Mu kasutajanimi on davidsoniharald ja ei ole mitte sulle lörtsimiseks.

[Lemet]

Säästmisega minnakse isegi nii kaugele, et autode kiirusepiirajad pannakse mitte maksimumi 90kmh peale, vaid näiteks 88kmh peale.

Kelbas, piirajad on 88 peale sätitud juba aastakümneid, kui diisel meil veel kolm krooni eeku maksis. Pigem on põhjus selles, et piirkiirust 90 km/h ka suvalise rehvivalikuga ei ületatataks. Saksas teeb kaarti kontrolliv tegelane 90 peale juba üpris haput nägu, 92 tähendab töökotta korrigeerimisele saatmist.

[Vetu]

Suurema pikkuse lubamine toob kohe lauale ka suurema täismassi probleemi. Eestis takistab nt suurema täismassi lubamist veofirmade puudulik sisemine kompass. Kui lubame meie teedele 70 tonnised autorongid, siis hakatakse kindla peale 80 tonniga sõitma. Umbes nagu 55 tonni piiranguga sõidetakse tegelikult 60+ tonniga.

Seda on kõige paremini näha metsaveoautodest (sõidavad Paldiski sadamasse, näen iga päev hulgi), kui neid autosid igapäevaselt politsei peedistas, siis sõideti normaalkaalus (külgtugede vahe kuni 2/3 kõrguseni). Täna panevad praktiliselt kõik autod ääreni täis (loe ülekaalus) ja viimane aasta olen seal veokite kaalumist näinud ainult ühe korra.

USA-s näiteks on veoautojuhil peale koorma pealevõtmist kaalumise kohustus. Teede ääres spets kaalujaamad, kus 12 dollari eest saad oma auto kaaluda ja kui oli vaja sättida, siis 2 dollari eest korduskaaluda. Auto tuleb kaaluda kuni 130 miili jooksul alates laadimiskohast. Vaatasin eile videot, kus rekkajuht USAs võeti teeäärsesse kontrolli ja lajatati edasisõidu keeld (non serviceable vehicle certificate) kahel põhjusel - politsei leidis veokist väikse bensiinikanisti, bensiin polnud õiget tüüpi kanistris ja ühe treileri rehvi juurest kuuldi väikest sisinat (kuigi treileril oli rehvide automaatse rõhu tagamise süsteem). Seisidki teeääres, kanistri järg poodi sõiduks tuli treiler maha jätta ja rehv vahetada (selleks tuli mobiilne töökoda kutsuda, tunde ootamist ja mitmesaja dollari suurune arve).

Autorongi pikkuse ja täismassi sidumine ei ole üldse asjakohane. Kui metsakad ja puistematerjalid
välja jätta siis enamus autosid ei sõida suurima lubatud koormaga kaalult. Mahutavus on probleem enamasti.
Ja mingeid USA saateid ümber jutustada pole mõtet. Saaks aru kui näited on meie lähiriikidest.

[Vetu]

Säästmisega minnakse isegi nii kaugele, et autode kiirusepiirajad pannakse mitte maksimumi 90kmh peale, vaid näiteks 88kmh peale.

Kelbas, piirajad on 88 peale sätitud juba aastakümneid, kui diisel meil veel kolm krooni eeku maksis. Pigem on põhjus selles, et piirkiirust 90 km/h ka suvalise rehvivalikuga ei ületatataks. Saksas teeb kaarti kontrolliv tegelane 90 peale juba üpris haput nägu, 92 tähendab töökotta korrigeerimisele saatmist.

Kaart ju salvestab seda mida näitab auto mitte GPS. Ja rehvide kulumine auto näitu ei mõjuta, GPS näitu küll. Ja taadeldakse ka "üles " poole. Taatlemine ja piiramine on eri asjad ka, lihtsalt selguse mõttes

[Fuchs]

Kaasaaegne automaatkast, olgugi et kallim kui manuaalkast, on üle "keskmisest" juhist ja säästab kütust. Sellega korvatakse auto kõrgem hind ja säästetakse raha kütusekulult. Transpordiäris on väga kõva konkurents ja raha seal juba lugeda osatakse. Kui lugeda ei oska, siis võib putka varsti kinni panna. Säästmisega minnakse isegi nii kaugele, et autode kiirusepiirajad pannakse mitte maksimumi 90kmh peale, vaid näiteks 88kmh peale.

Lisaks veel et tänapäevane kast vahetab kiiremini käike ka ja mootor hoitakse kogu aeg õiges pöördevahemikus ehk siis kui on vaja kiirendada toimub kõik väga kiiresti .
AGA see kõik kiidulaul kehtib seni kui sõidetakse uue garantiilise autoga. Kui jõuab kätte esimene kastiõlivahetuse aeg (autmaatkasti remontijad soovitavad lausa iga 60 000 km tagant õlivahetust) nullitakse see kütusesääst suures osas ära. Ja kes on kokku puutunud automaatkasti remondiga, siis teab et sellised värkstoad kasseerivad ainuüksi töökoja ukse lahti lukustamise eest sajalise

[Kapten Trumm]

Autorongi pikkuse ja täismassi sidumine ei ole üldse asjakohane. Kui metsakad ja puistematerjalid
välja jätta siis enamus autosid ei sõida suurima lubatud koormaga kaalult. Mahutavus on probleem enamasti.
Ja mingeid USA saateid ümber jutustada pole mõtet. Saaks aru kui näited on meie lähiriikidest.

Meie lähiriikides on asjad nats teistmoodi ka kui meil, näiteks veokifirma vastutus auto korrasoleku eest. Kui mittekorras veoki tabamisel politsei poolt järgneb veoki omanikule mitme nulliga trahv, siis pole ka motivatsiooni veokeid üle koormata (kuni padjad lõhkevad või raamid katki lähevad) ja neid remontimata jätta. Meil on kogu vastutus ainult autojuhi peal, kes aga remondi rahakotti ei kontrolli ja siis sõidetaksegi pimedaks tehtud pidurivoolikute ja lahtiste raamineetidega, sest pere tahab toitmist. Saadakse trahvi ja sõidetakse edasi.

Et "seal mujal" on kontroll veoautode üle veel rangem ja litakad veel kõvemad kui meil. Võibolla seepärast võib ka seal lubada nt 70 tonnist autorongi, kui on veendumus, et need on üliharva ülekaalus. Meil aga mitte - selles ongi vahe.

[Kapten Trumm]

AGA see kõik kiidulaul kehtib seni kui sõidetakse uue garantiilise autoga. Kui jõuab kätte esimene kastiõlivahetuse aeg (autmaatkasti remontijad soovitavad lausa iga 60 000 km tagant õlivahetust) nullitakse see kütusesääst suures osas ära. Ja kes on kokku puutunud automaatkasti remondiga, siis teab et sellised värkstoad kasseerivad ainuüksi töökoja ukse lahti lukustamise eest sajalise

[Kaasfoorumlane] seda ei tea, aga "automaatkast" annab käsikastiga võrreldes kütuse kokkuhoidu vaid siis, kui tegemist on automatiseeritud mehhaanilise käigukastiga. Hüdromehhaaniline käigukast, mis samuti on veel mõnel pool kasutusel, tagab üsna kindlalt suurema kütusekulu, eriti linnasõidus, sest hüdromehhaanilise kasti võimsuskadu käigukastis on umbes poole suurem. Mõned inimesed ei tea sedagi, et "automaatkaste" on tegelikult 3 eri tüüpi (kolmas on veel variaatorkast).

Meil on majapidamises kasutusel veel üks 1989 Scania, käsikastiga ja selle 20a jooksul, mis see meil on olnud, pole käigukast maha käinud kordagi ja hooldustöödest võib nimetada vaid mõnda õlivahetust, täiesti pommikindel tehnika, ütleks. Laias laastus umbes sama teema, mis ka sõiduautodel on - automaatkast, eriti lolli kasutaja käes, suurendab oluliselt üllatusliku remondilitaka võimalust, mis veoautodel on päris mitme nulliga ja mis peale garantiiaega (veoautodel on garantii palju lühem, nt Volvol 2a) nullib efektiivselt kütuse säästu ja küsib veel juurdegi.

[Vetu]

Autorongi pikkuse ja täismassi sidumine ei ole üldse asjakohane. Kui metsakad ja puistematerjalid
välja jätta siis enamus autosid ei sõida suurima lubatud koormaga kaalult. Mahutavus on probleem enamasti.
Ja mingeid USA saateid ümber jutustada pole mõtet. Saaks aru kui näited on meie lähiriikidest.

Meie lähiriikides on asjad nats teistmoodi ka kui meil, näiteks veokifirma vastutus auto korrasoleku eest. Kui mittekorras veoki tabamisel politsei poolt järgneb veoki omanikule mitme nulliga trahv, siis pole ka motivatsiooni veokeid üle koormata (kuni padjad lõhkevad või raamid katki lähevad) ja neid remontimata jätta. Meil on kogu vastutus ainult autojuhi peal, kes aga remondi rahakotti ei kontrolli ja siis sõidetaksegi pimedaks tehtud pidurivoolikute ja lahtiste raamineetidega, sest pere tahab toitmist. Saadakse trahvi ja sõidetakse edasi.

Et "seal mujal" on kontroll veoautode üle veel rangem ja litakad veel kõvemad kui meil. Võibolla seepärast võib ka seal lubada nt 70 tonnist autorongi, kui on veendumus, et need on üliharva ülekaalus. Meil aga mitte - selles ongi vahe.

Hämmastavalt tark inimene ikkagi, isegi kliimaminster ja süvariik kahvatuvad. Kaabudest rääkimata.
Millal Sa viimati meie lähiiikides üldse reaalsest veondusega tegelev olid ja kui pikalt? Ja katkise autoga ei saa keegi sundida juhti teele asuma. Eriti olukorras kus juhtidest on pidev puudus. Alles enne jõule jätsin tuuramise reisi ära sest kõik 3 pakutud autot ja 2 haagist olid tehniliselt mitte kirras.
Ja trahvidest rääkides siis enamus juhte "unustab" ära,et Rootsi 4 nulli on Eesti 3 nulli

[davidsoniharald]

Davidsoni mees seda ei tea, aga "automaatkast" annab käsikastiga võrreldes kütuse kokkuhoidu vaid siis, kui tegemist on automatiseeritud mehhaanilise käigukastiga. Hüdromehhaaniline käigukast, mis samuti on veel mõnel pool kasutusel, tagab üsna kindlalt suurema kütusekulu, eriti linnasõidus, sest hüdromehhaanilise kasti võimsuskadu käigukastis on umbes poole suurem. Mõned inimesed ei tea sedagi, et "automaatkaste" on tegelikult 3 eri tüüpi (kolmas on veel variaatorkast).

Meil on majapidamises kasutusel veel üks 1989 Scania, käsikastiga ja selle 20a jooksul, mis see meil on olnud, pole käigukast maha käinud kordagi ja hooldustöödest võib nimetada vaid mõnda õlivahetust, täiesti pommikindel tehnika, ütleks. Laias laastus umbes sama teema, mis ka sõiduautodel on - automaatkast, eriti lolli kasutaja käes, suurendab oluliselt üllatusliku remondilitaka võimalust, mis veoautodel on päris mitme nulliga ja mis peale garantiiaega (veoautodel on garantii palju lühem, nt Volvol 2a) nullib efektiivselt kütuse säästu ja küsib veel juurdegi.

Hakkame jälle juttu mujale tüürima mingi suvalise möga ajamisega.

Jutt oli sellest, et Kapten Trummi arvates paigaldadatakse automaatkäigukaste veoautodele selle pärast, et noored juhid ei oska manuaalkasti kasutada. Mina ütlen, et see väide ei pea paika, sest veoautoga teenitakse raha ja kuna kaasaaegne automaatkast on targem kui juht, kasutab selline auto vähem kütust. Seeläbi teenib transpordi firma rohkem kasumit.

Ärimehed, kes oskavad raha lugeda, ostavad need automaatkastid mitte selle pärast, et neil ei ole manuaalkasti peale juhte võimalik saada vaid selle pärast, et nendega õnnestub paremini raha teenida. Äri ei juhita kellegi meeldimise või arvamise najal vaid Exceli tabeli abil.

[isakene]

C-katt on muidugi kasulikum kui DOSi õpe, kuid ma ei kujuta ette kuidas kõva Dosi guru 95ga jänni jäi Või mida üldse DOSi kasutamise all mõeldi, Norton Commander'it? Minusilmis DOSi kasutamis oskus põhimõtteliselt on oskus käsurealt või Linuxi terminalis midagi teha- mis on elementaarsed ja siiani vajalikud IT oskused.

Muideks, Juku jooksis tol hallil ajal EK-DOSi või selle derivaatidega, levinuim kodukompuuter ZX-Spectrum TR-DOS-iga. Praegu üldkasutatav MS-DOS hakkas laiemalt levima alles 286 arvutitega. Kes sel ajal erinevate dos-idega kribasid, olid kõvad tegijad, erinevused on päris suured.