Autotehnikateema

[Walter2]

Jah - eks see läheb sinnani et võrdleme autode üldarvu 82 aastal ja praegu. Samas polnud uued autod siis vabamüügis ning nende import puudus sisuliselt vs. praegu. Tänapäeval saab hipster Pelgulinnast teha kaugtööd ning pole vajadust kaheksast viieni ''tööl käia''. Võimalused saada sissetulekut on määratult laiemad kui 82 aastal kui treial pidi tehases käima või kontoriametnik kontoris. Pole ju vist praegu seaduses üldse kirjas kohustust tööl käia/tööd teha (ei tea seaduseid peensusteni..) - peaasi et sa truu riigialam oled ja makse maksad.

[Kapten Trumm]

Auto vajaduse kadumisest saad sa rääkidagi ainult Tallinna elanike kontekstis. Aga vaatame maainimesi - vanasti sõideti kodust farmi tööle jalgrattaga, nüüd asub lähim töökoht 40 km ja "ühistransport" käib kolm korda nädalas. Kuidas elada ilma autota. Lisaks tööstus on kõik kolinud linnast välja põllule, koos sama "ühistranspordiga". Tehase parkimisplatsid on sõiduautosid paksult täis.

Kalamaja kastiratastega ökohipsterid pole veel kogu Eesti - seda ütlesin ka välja ühel automaksu vastasel arutelul.

[Kapten Trumm]

Vaatasin just paar nädalat tagasi võtnud veokate pakkumisi - 6x2 raamauto kalluri ehitamiseks. Volvo ja mersu pakkusid käsikasti, Scanial on see robotiseeritud mehhaaniline (siduripedaali kabiinis pole). Kuigi mersu ja Scanaia on üsna sama hinnaklassi autod, siis see robotiseeritud käigukast tegi Scania umbes 50 tuhat kallimaks. Ehk siis veoautodel on see automaat umbes samasuguse vinge hinnalisa eest kui oli see sõiduautodel nt 80ndatel. Ja noh käsikastiga Volvo oli juba nagu niisama saadud.

[Manurhin]

Samas polnud uued autod siis vabamüügis ning nende import puudus sisuliselt vs. praegu.

Oli uusi autosid vahepeal vabamüügis ka. Sapakad olid vist isegi päris pikalt millalgi '70 lõpus ja '80-ndatel vabalt saada, vahepeal ka Mossed ja isegi Nivad mingil ajal. Aga see erines suure Liidu piires. Nt. sealpool Uuraleid (Omski kandis vist) olid ka Žigulid vabamüügis, kust hakkajamad ja julgemad (ikkagi laagrite piirkond ja igasugust elementi liikus ringi) eestlased neid toomas käisid. Seitsmekümnendate esimesel poolel oli Ukrainas mingi skeem, kuidagi nii vist, et kui kolhoosnik teatud hulga suhkrupeeti kasvatas, siis sai Žiguli osta. Mõned kavalad eestlased seda skeemi kuidagi ära ka kasutasid ja autod said, aga vähemalt osa jäid ka vahele ja läksid kohtu alla.
Import-sõiduautodest ei müüdud N. Liidus muud kui '50 esimesel poolel EMW 340. Maksis too vist lausa 25000 rbl, samal ajal Pobeda maksis 16000.

[Marvin]

Miks siis Eestis sõidavad ringi hüdromehhaaniliste käigukastidega mersu ja MANi veoautod? Nende firmade omanikud ei jaga matsu? Või äkki ei taheta riskida tundmatu loomaga?
Meenutades "hitleri kättemaks" VW DSG (mis on samuti robotiseeritud mehhaaniline käigukast) sekeldusi?
Hüdromehhaanilises käigukastis on selline asi nagu hüdroturbiin, mis tekitab momenti libisemise arvelt ja halvendab ökonoomsust.

Hüdrokastides on hüdromuhvi jäik lukustus aastakümnete tagune leiutis. Lukus muhvis ei ole mitte mingit libisemist ja seega käib jutt kehvemast ökonoomsusest ennemuistsete lugude hulka.
DSG on rangelt võttes küll mehaaniline kast, kuid seda tavaliste robotiseeritud kastidega võrrelda on pehmelt öeldes asjatundmatu. Topeltsiduritega käigukastide voorused on vaieldamatud, konkreetse implementatsiooni vigade üle võib muidugi diskuteerida.
Nii et automaatkastide hulgas on vähemalt neli laiemalt levinud süsteemi:
1. hüdromehaaniline kast;
2. variaator;
3. topeltsiduriga kast;
4. robotiseeritud manuaalkast.
Olen sõitnud kõikidega neist. Praktikas on kõige toredam korralikult töötav DSG ning kõige kiduram robotiseeritud manuaalkast. Näiteks Fiat 500 baasil tehtud Abarthi (oli vist 596?) rikub selle robotiseeritud käigukast põhjalikult ära. Variaator oli Subarul, millega vahepeal palju sõitsin ning see suutis niigi jõuetu auto üsna aneemiliseks muuta. Haagisega sõitmisel tegi see kah mingeid imelikke asju. Enam-vähem moodne hüdrokast on igapäevaseks sõiduks väga okei ning kui käigutokiga vehkimine erilist rõõmu ei valmista (mulle näiteks valmistab), siis pole mingit vajadust sellega tegeleda. Ringrajal on näiteks automaatkastiga Porsched vähemasti lihtsureliku käes kiiremad kui manuaalkastiga samalaadsed.

[Kapten Trumm]

Lukustus läheb tavaliselt sisse mõnel kõrgemal käigul ja siis, kui sa sõidad ühtlase kiirusega. Tõsi, suurem käikude arv on vähendanud muhvi tähtsust (nii palju torki pole vaja konvertida enam) ja see saab varasemast enam aega tõesti lukus olla.

[ahto42]

See kõrgemal kahel käigul hüdromuhvi lukkuminemise teema on 20 aastat tagasi teema. Mul 2012 aastast masin ja sellel läheb juba alates kolmandast käigust lukku. Kaasaarvatud kiirendamisel. Täisgaasil lubatakse kerge slip, aga muidu on lukus. Seda sama auto tehti alates 2007. Ja on 6 käiku.

Eks ole ka tänapäeval erinevusi, aga suund ja eeskuju hüdromuhviga kastidel, et nad oleks kahe siduriga automatiseeritud manuaalkastiga võimalikult sarnane käitumine oleks. Lisana sujuvus ummikus. Kahe siduriga kastile mõjub just see nö libistamine pikapeale kehvasti.

Ühed näited.

https://youtu.be/TpLI0jsoPBM?si=4f9egI-xuKxaTrSM&t=670

Sõidumeeriku kalibreerimine UK-s
https://www.youtube.com/watch?v=9eWMMz3uEdo

[EiTahaÖelda]

Tea, kas eksisteerivad mingid 2 siduriga autod, mis ei üritaks jäljendada tavalist automaati ega libistaks seega ka ummikus sidurit? Minu arust (manuaalikasutaja) oleks paigal seis igati adekvaatne käitumine, kuni ma gaasi ei pressi.

[OLAVI]

Tea, kas eksisteerivad mingid 2 siduriga autod, mis ei üritaks jäljendada tavalist automaati ega libistaks seega ka ummikus sidurit? Minu arust (manuaalikasutaja) oleks paigal seis igati adekvaatne käitumine, kuni ma gaasi ei pressi.

On "kuiva siduriga" ja "märja siduriga" (aut.) kastid. (Märjas siduris on sidurikettad õlis, nagu mootorratastel ja need kannatavad libistamist.)
Kuiva siduriga ei kannata pikka libistamist ja need ei libista aga sõitmine nendega on alul harjumatu.

[AMvA]

Tea, kas eksisteerivad mingid 2 siduriga autod, mis ei üritaks jäljendada tavalist automaati ega libistaks seega ka ummikus sidurit? Minu arust (manuaalikasutaja) oleks paigal seis igati adekvaatne käitumine, kuni ma gaasi ei pressi.

On "kuiva siduriga" ja "märja siduriga" (aut.) kastid. (Märjas siduris on sidurikettad õlis, nagu mootorratastel ja need kannatavad libistamist.)
Kuiva siduriga ei kannata pikka libistamist ja need ei libista aga sõitmine nendega on alul harjumatu.

Mul on olnud mõlemati tüüpi siduriga mootorrattad ja ka praegu on kasutuses kuiva siduriga Ducati. Erilist erinevust kasutamises küll ei ole.

[davidsoniharald]

Vaatasin just paar nädalat tagasi võtnud veokate pakkumisi - 6x2 raamauto kalluri ehitamiseks. Volvo ja mersu pakkusid käsikasti, Scanial on see robotiseeritud mehhaaniline (siduripedaali kabiinis pole). Kuigi mersu ja Scanaia on üsna sama hinnaklassi autod, siis see robotiseeritud käigukast tegi Scania umbes 50 tuhat kallimaks. Ehk siis veoautodel on see automaat umbes samasuguse vinge hinnalisa eest kui oli see sõiduautodel nt 80ndatel. Ja noh käsikastiga Volvo oli juba nagu niisama saadud.

No seal hinnapakkumises on ka kindlasti tehnilised andmed olemas. Palun too need välja, siis näeme kõik koos siin mismoodi need klassikalised automaadid rohkem kütust kulutavad kui manuaalkastid.

Lisaks tahtsin küsida, et mida siis tänapäeva autokoolis EI ÕPETATA, mis takistab noorel juhil manuaalkastiga sõitmist?

[davidsoniharald]

Mul on olnud mõlemati tüüpi siduriga mootorrattad ja ka praegu on kasutuses kuiva siduriga Ducati. Erilist erinevust kasutamises küll ei ole.

Kuivsiduriga tsiklil puudub see laks, mis käib märgsiduriga käigukastis esimese käigu lülitamisega alati kaasas. A see siin on muidu autoteema.

[Kapten Trumm]

No seal hinnapakkumises on ka kindlasti tehnilised andmed olemas. Palun too need välja, siis näeme kõik koos siin mismoodi need klassikalised automaadid rohkem kütust kulutavad kui manuaalkastid.
Lisaks tahtsin küsida, et mida siis tänapäeva autokoolis EI ÕPETATA, mis takistab noorel juhil manuaalkastiga sõitmist?

Järeldan sellest küsimusest äärmist asjatundmatust, veoautodel nimelt ei anna müüja kütusekulu taolisel kujul nagu sõiduautol, sest veoautol ei sõltu see eriti käigukastitüübist, vaid peaülekandest. Parimal juhul on pakkumises ilus jutt, kuidas see toredus kõik kütust säästab. Peaülekannet saab klient valida sõltuvalt oma kasutusprofiili järgi.

Tänapäeva autokoolis on sõitmist liiga vähe, vahepeal oli C-katil suisa 40 tundi. Sellega saab heal juhul auto liikuma, kuid käiguvahetusest saabki selline "murdmine" - mida ma mitmel puhul KV load saanud juhtudel näinud olen (KV ise enam ei õpetata, samad tsiviilautokoolid).

[Kapten Trumm]

See kõrgemal kahel käigul hüdromuhvi lukkuminemise teema on 20 aastat tagasi teema. Mul 2012 aastast masin ja sellel läheb juba alates kolmandast käigust lukku. Kaasaarvatud kiirendamisel. Täisgaasil lubatakse kerge slip, aga muidu on lukus. Seda sama auto tehti alates 2007. Ja on 6 käiku.

See hädine ribake õliseid friktsioone, mis hüdromuhvi sees sees leidub selleks tarbeks, ei saa kindlasti näiteks kolmandal käigul püsivalt lukus olla, pigem ikka siis, kui sa gaasi parasjagu ei pressi. Või kui seal kasti otsas piisavalt jõulist mootorit pole.

Loomulikult, suurem käikude arv on hüdromuhvi poolt jõu konverteerimise rolli vähendanud ja võimaldab lukustada varem.

[ahto42]

See kõrgemal kahel käigul hüdromuhvi lukkuminemise teema on 20 aastat tagasi teema. Mul 2012 aastast masin ja sellel läheb juba alates kolmandast käigust lukku. Kaasaarvatud kiirendamisel. Täisgaasil lubatakse kerge slip, aga muidu on lukus. Seda sama auto tehti alates 2007. Ja on 6 käiku.

See hädine ribake õliseid friktsioone, mis hüdromuhvi sees sees leidub selleks tarbeks, ei saa kindlasti näiteks kolmandal käigul püsivalt lukus olla, pigem ikka siis, kui sa gaasi parasjagu ei pressi. Või kui seal kasti otsas piisavalt jõulist mootorit pole.

Loomulikult, suurem käikude arv on hüdromuhvi poolt jõu konverteerimise rolli vähendanud ja võimaldab lukustada varem.

Vaidlen vastu, vähemalt enda masina põhjal. Kui diagnostika seadmega jälgida hüdromuhvi tööd, siis on ta ikkagi 90 % ajast lock. Slip on on käiguvahetuse ajal või siis mootoriga pidurdades. Külma õliga ei ole lukus.
Tegemist siis tehnoloogiaga aastast 2008 Jatco JF613E kastiga.
Ja kiirendades on tunda samuti, et pöörded ja kiirus tõusevad nö sünkroonis. Libisemist on tunda kick downiga ja mõni hetk kui uuesti lukku läheb, siis o npigem nii, et pöörded on paigal ja kiirus tuleb järgi kuni muhv nö lukus, siis kiirendatakse koos edasi.

ZF ja muud tänapäevased tootjad teevad seda kindlasti veel paremini.