Riigikaitse eelarve

[kaur3]

Kui kõlab võrdlus Iisraeliga, siis kerkivad silmade ette pudrumäed ja piimajõed. Nubrites osavamad arvutavad kiiresti välja, kas jõuame sinna 5% või 50% riigieelarvest X aastate jooksul. Kuskil seal ridade vahel on peidus ka tuumarelv, mille saamiseks ei piisa ainult rahapakist ja ilusatest silmadest.

Sa loe mõnda raamatut, mis käsitleb IDF-i algusaegasid, USA abikraanid läksid lahti alles 1970ndate alguses, seni sõdis IDF piraat-Miragede ja WWII ülejääkide platsilt endale skeemitatud Shermanitega. Ainult Euroopa riigid midagi andsid. Polnud väga ammu, kui IDF arvukaim soomusmasin oli USA WWII aegne M2 poolroomik.

Ehk nad nägid ikka kõvasti vaeva ja kasutasid igasugu skeeme, kuna USA otse Iisraelile isegi ei müünud. 1949, 1956 ja 1967 sõjad võitsid nad ilma USA abita. Selleks, et toota ja remontida Mirage hävitajaid, virutati Sveitsist ära terve vagunitäis tehnilist dokumentatsiooni jne.

Ma loen 2024. aasta aprillikuus EV kaitseministeeriumi kantsleri intervjuud ja mulle ei jää muljet 1949, 1956 ja 1967 sõdade kirjeldusest. Jutt käib ikka väga kaasaegsest varustusest, millest Eesti õhutõrjujad vaid unistada võivad. Kantsler jättis targu kirjeldamata Iisreali snaipritäpsusega õhulöögi Iraanile kahe silma vahele ehk S-300 radari lõhkumise laskeseadeliste vahel olulise objekti juures, mis deeskaleeris kiirelt olukorra, sest juudid tõestasid, et aitab lja-lja-ljast ning järgmine pauk tuleb juba sinna kus päriselt vaja. Igasugune mõte jääda kinni 10 000 raketi peale puudub, kui loop keeratakse kiirelt sinu kahjuks sõjateatris. Siit kerkibki küsimus selle kohta mis meil endal olema peab (ja suudame riigina soetada ning üleval pidada) ja mis tuleb liitlastelt. Kas me peame Vene heidutamiseks ise tuumarelva soetama või usaldame NATO liikmena organisatsiooni heidutamise võimet. Ostame 15 päeva mürsud või 30 päeva varu või hävitajad koos ballistiliste rakettidega? Seda kõike peaks arvestama NATO salajased kaitseplaanid. Või mitte? Õnneks targemad kuskil ministeeriumites ja staapides teavad paremini millal rahandusminitril südamerabanduse nähud ilmnema hakkavad. Kuskil juba midagi käriseb https://www.postimees.ee/8004552/kapuli ... si-lukkama

https://www.err.ee/1609320975/herem-jar ... ile-skp-st

[gorilla]

Kas me peame Vene heidutamiseks ise tuumarelva soetama või usaldame NATO liikmena organisatsiooni heidutamise võimet. Ostame 15 päeva mürsud või 30 päeva varu või hävitajad koos ballistiliste rakettidega?

Sa viskad jälle selliseid üldiseid adressaadita küsimusi üles.

Jah.

Eesti Vabariik peaks jälle hakkama tegelema enda territooriumil oleva uraanimaagi kaevandamisega ja selle väärindamisega (3*).
Tegelt on meil seda kraami sitaks ja veel paar hunnikut (2*). Fermi on väga hea kattevari, et sellega pihta hakata. Nende ''väike reaktor'' on aga ilge strateegiline viga. Meile pole mingit väikest reaktorit vaja, vaid täiesti klassikalist konstruid 2x 1500MW. Energianäljas kliente on 1000 km raadiuses terve järjekord. Järgmise 10 aasta jooksul järks ei vähene (1*).

(1*) https://majandus.postimees.ee/7689019/r ... ektrijaamu

https://www.err.ee/1608469163/elektride ... -ka-eestis

https://majandus.postimees.ee/7586501/e ... udab-toota

(2*) https://novaator.err.ee/1138181/uuringu ... aani-varud

(3*) https://www.delfi.ee/artikkel/628097/ee ... nitootjaid

Tõenäoliselt valmistati N Liidu esimene tuumapomm Sillamäe uraanist. N Liidul oli uraani väga vaja. Esimese hooga võeti toormena kasutusele Põhja-Eesti diktüoneemakilt, kus uraani vaid 0,03%. Kuid see-eest oli ala piisavalt hästi geoloogiliselt läbi uuritud ning tänu infrastruktuurile kergesti kasutuselevõetav. Kohalike varude kasutamine jätkus 1953. aastani. Selleks ajaks olid uraanimaagi kaevandused rajatud ka Saksa DV-sse, Tshehhoslovakkiasse, Ungarisse, kus toore oli kümneid kordi Eesti omast rikkam. Tuhandete kilomeetrite tagant hakkasid Eesti poole veerema radioaktiivse lastiga eshelonid.

Ja igasugused jutud kuidas see on ''mõttetu'' kuna nõuka ajal ei nähtud selles mõtet on greta tasemel lapse lalin.

Nõuka ajal veeti kõrge uraanisisaldusega maaki siia Sillamäele Silmetisse (!) rikastamiseks, kuna uraani rikastamisel on esialgne maagi sisalduse protsent oluline. Neil oli lihtsalt paremat maaki saada ja see on kogu müsteerium.

[Martin Herem]

Katsun oma sõnavõttu jälle selgitada.
Minu jaoks ei ole 4% või 5% üldse tähtis.
Mind ei huvita juba pikka aega, mitu DOSi on meil laskemoona või mitu päeva me suudame sõdida.
Ja mind ei motiveeri ammu enam ka lootus, et äkki hoiab ettevalmistus agressiooni ära.

Me oleme mõnda aega, intensiivsemalt viimased kuud, lähenenud hoopis teisest nurgast. Alljärgnev võib mõnele tunduda praalimisena aga nii me oleme teinud.

Venemaa võimed ja arendusplaanid on meile teada. Me oleme näinud kuidas tegutsesid venelased 2022 veebruaris ja kuidas täna.
Selle põhjal on meil ettekujutus vägede sisust ja suurusest, mida kasutatakse Eestivastase agressiooni korral. Inimeste, tankide, suurtükkide, pioneerivahendite jne arvudena ja paiknemisega sügavuses või rinde laiuses.
Selleks et kaitsta riiki VFist lähtuva ohu vastu, tuleb likvideerida teatud hulk vastase jõude. See hulk või maht peab olema selline, mida vastane ei suuda taastada lühikese aja (nädalate) jooksul.
Loomulikult arvestame liitlastega, kuid mingi osa tuleb ikkagi oma kohustuseks võtta.
Selleks et meie võit oleks otsustav ja ei tähendaks suuri kaotusi meie territooriumil taristu ja inimeste näol ning ei tooks seeläbi kaasa sotsiaalpsühholoogilisi või välispoliitilisi tagajärgi (pettumus, süüdistamist, hirmu), tuleb vastasele tekitatud kaotustest omakorda teatud hulk saavutada vastase sügavuses, soovitavalt agressiooni alguses, seega tema territooriumil. Vastase kaudtulevahendid tuleb nii kui nii hävitada distantsilt. Soovitavalt ka tema õhuründevahendid
Nendel seiskohtadel põhinebki võimete ja laskemoona rehkendus.
Esiteks tuleb määrata üksused, mis tulevad Eesti vastu. Loomulikult peab kuskil olema piir ja ei saa arvestada kogu VF võimekusega. Aga ütleme, et võtad I esheloni.

Võtad ette tema kaudtulevahendite arvu.
Määrad hävitatavate vahendite hulga.
Otsustad millise relvaga on seda kõige mõistlikum hävitada.
Korrutad tõenäosuse koefitsendiga.
Vahele võib panna veel mingeid koefitsente (N: mitu erinevat tegevussuunda peavad olema teatud mahus "ülekattega", mingi kogus hävitatakse vastase poolt).
Kokkuvõttes saad X hulga tarka- ja lolli moona.
Siis võtad ette näiteks tankid.
Teed põhimõtteliselt sama rehkenduse. Kuid siin tuleb veel lisaks põhimõte, et kõikidest hävitatavates sihtmärkidest teatud osas tuleb hävitada "kaudtulega". Selle arvuga võib mängida. Kuid suurendades JV TT vahendite rolli, suurendad ka oma kaotuste ja kaasnevate kaotuste osakaalu.
Kokkuvõttes saadki laskemoona vajaduse.

Kui ressursid ei vasta vajadustele, siis hakkad muutma vahendeid ja moona. Lased rohkem vägesid oma manööverüksustega kontakti ja loodad neid seal "odavamalt" hävitada.

See kõik hakkab kindlasti mõjutama taktikat.
Meil siin kuskil põrkusid seisukohad K9 asukohast meie struktuuris. Minu arvates võiks mõelda nii, et põhimõtteliselt manööverüksused 155mm tuletoetust ei saa. Neid kasutatakse peamiselt määratud sihtmärkide hävitamiseks.
Võib isegi öelda, et me oleme muutmas teatud moel sõjapidamise põhimõtteid. Manööverüksuste lahing ei olegi enam "otsustav", vaid "kujundav" ja "otsustavad" tegevused toimuvad hoopis kaudtuevahenditega.
See omakorda kujundab vajadused luureks (ISTAR), sideks ja ka õhutõrjeks. Loomulikult ka juhtimiseks, logistikaks, jne.

Kuid kokkuvõttes tekib nii ülevaade vajadustest, mida saab selgitada oodatava lõpptulemusega.
Me jätkame rehkendustega, kuid mingi pilt on olemas. Arvtuskäiku saab muuta, kui kavatseme või peame teisiti ohu likvideerima.
Seepärast ma ütlengi, et % pole tähtis, vaid võime (sh moon) millega likvideerida oht.
Kui suur peab olema kaitseeelarve? Nii suur, et võimed tagaksid vastase hävitamise teatud mahus teatud aja jooksul ja et me suudaksime seda ülal pidada.
Kas see on reaalne? Ma arvan, et kui me väga kiirelt tõstame tänases mõistes eelarve umbes 5%-le, siis paari aasta pärast on vaja oluliselt vähem.
Kuna ma arvan, et VF on muutunud palju agressiivsemaks ja võimaluste aknad on ajaliselt lähedal, siis ma ei panustaks eriti pikaajalise "kogumise" peale.
Lõpetuseks.
Ma arva, et osa puuduvast moonast oleks võimalik asendada Eestis toodetud alternatiividega. Kuid sellega on ka kiire.

[Kilo Tango]

Akf Herem:

Siia rehkendusse tuleks lisada see, et vastasele on ilmselt (vaatamata kõigist meie pingutustest) osa meie moona asukohtadest teada ja neid üritatkse kohe konflikti alguses hävitada. Ehk siis ka siit tuleb oma koefitsent kogu sellele pildile juurde.

Teiseks: IMHO ei ole hea rääkida kaitsekulude osakaalu tõstmisest 5%-ni, sest see ajab inimestele hirmu nahka. Tuleb rääkida ühekordsetest moona jms. ostmise investeeringutest Soome mudeli järgi. Mis, nagu me teame, tähendab seda, et soomlased otsustavad parlamendi tasemel ühekordseid kaitseinvesteeringuid, mis ei lähe minu teada regulaarse kaitse-eelarve raamidesse.

[Mercurius]

Selline erakordne ost nõuab arvatavasti tõesti erakordset finantseerimislahendust (riigikaitse laen+ selle teenindamise/tagasimaksmise riigikaitse maks vms.)

[davidsoniharald]

Hea algus on tehtud akf Heremi poolt! Kõige selle eelpool kirjeldatu rahvale maha müümiseks tuleks nüüd kõvasti PR tööd teha. Kahtlemata alustab lollakas naabrimees oma kampaaniat selle kõige põhja laskmiseks pigem varem kui hiljem ja vahendeid valimata. Meie peame neid selles edestama. Soovitan proffid selleks appi palgata.

[Martin Herem]

Kilo Tango - loe mu teksti, seal on hävitamine sees.
Rahva hirmutamine ... kogu lugupidamise juures - ära targuta! Ei sina ega mina ei tea 100% mida ja kuidas öelda. Mina proovin enda parima teha. Veel paar kuud. Muuseas, mina pole 5% juttu alustanudki. Selle käis välja ajakirjanik. Mina räägin juba pikemat aega võimest hävitada.

[aj1972]

Akf Herem:

Siia rehkendusse tuleks lisada see, et vastasele on ilmselt (vaatamata kõigist meie pingutustest) osa meie moona asukohtadest teada ja neid üritatkse kohe konflikti alguses hävitada. Ehk siis ka siit tuleb oma koefitsent kogu sellele pildile juurde.

Teiseks: IMHO ei ole hea rääkida kaitsekulude osakaalu tõstmisest 5%-ni, sest see ajab inimestele hirmu nahka. Tuleb rääkida ühekordsetest moona jms. ostmise investeeringutest Soome mudeli järgi. Mis, nagu me teame, tähendab seda, et soomlased otsustavad parlamendi tasemel ühekordseid kaitseinvesteeringuid, mis ei lähe minu teada regulaarse kaitse-eelarve raamidesse.

Mida suurem % läheb kaitsekuludesse seda väiksem ikka hirm, hirmu on tekitanud 2% kaitseb meid
Venemaa oht ei kao ära kunagi ja tuleb lihtsalt harjuda kiskja kõrval elamisega, mürkmaoga ühes majas elamine see on Venemaa naabri elu aga seda pole vaja karta vaid arvestada ohte.

[Kilo Tango]

Kilo Tango - loe mu teksti, seal on hävitamine sees.
Rahva hirmutamine ... kogu lugupidamise juures - ära targuta! Ei sina ega mina ei tea 100% mida ja kuidas öelda. Mina proovin enda parima teha. Veel paar kuud. Muuseas, mina pole 5% juttu alustanudki. Selle käis välja ajakirjanik. Mina räägin juba pikemat aega võimest hävitada.

Lugesin, esmapilgul ei leidnud, kui on - väga hea.
Kogu lugupidamise juures - ei targuta. Üritan ainult asjale kaasa aidata oma parima äranägemise järgi. Täpsustan siis, mida ma mõtlesin:

• 5% jätab võimaluse demagoogitsejatele rääkida teemast vormis justkui oleks tegu püsiva kaitsekulude määraga tulevikus ja võtta üles hädakisa stiilis "seda ei kannata Eesti maksumaksja välja". Sa näed ise väga hästi, mismoodi hakatakse igast võimalusest kinni (muu hulgas Nursipalu näitel), et EKV-le kaikaid kodaraisse loopida. Ma juba imestan, et keegi ei ole tulnud teemat kommenteerima näiteks võtmes "... aga õpetajate palgaraha"
• Ühekordne kulu on selle kõrval selge ja üheselt arausaadavalt piiratud ajalise ulatusega. See on usutavasti ka põhjus, miks soomlased on suurostude puhul kasutanud pigem seda meedet (ehkki ilmselt mitte peamine - soomlastel on omad seadusandlikud ja kultuurilised eripärad).

Muus osas ma ei paisutaks seda pisikest eriarvamust üle. Eesmärk on meil sama. Ja mina ei oota Sinu "paari kuu" möödumist. Pigem vastupidi.

[Kapten Trumm]

Suure rahalugemise ja PR nüansside juures jäi märkamata üks esmapilgul vähemärgatav lõik Heremi postist.
Lubage ma teen selle nüüd kõigile puust ja punaseks.

Kui ressursid ei vasta vajadustele, siis hakkad muutma vahendeid ja moona. Lased rohkem vägesid oma manööverüksustega kontakti ja loodad neid seal "odavamalt" hävitada.

Maakeeli - raskete hävitusvahendite, eelkõige kaudtule nõrkus tuleb lahingus kinni maksta eludega. Meie, Eesti meeste eludega, keda "kulub" palju rohkem.

[strateegiline sõdur]

Kuidas vanasti oli, lõpus tänasest. Ehk ajaloolise kõrvalpõikena lühike ülevaade, et mida tähendas riigikaitsemaks, kui see esmakordselt kehtestati.

1. Riigikaitsemaksu eelnõu esitati valitsuse poolt 1939. aasta aprillis. Kiirkorras tehti vajalikud lugemised seadusandja poolt ära ja kuu hiljem oli maks juba kehtestatud. Rahvas üldiselt oli toetaval seisukohal.
Maks tõstis enamiku seniste otsemaksude määrasid 10% võrra. Maks mõjutas järgmist: tulumaks, ärimaks, rahakapitali tulude maks, kinnistusmaks, pärandi- ja kingimaks, aktsiisimaks, kinnisvaramaks, kogukonnamaks, läbikäigumaks ja trahterimaks. Eesmärk oli teha ära 10 aasta vajalikud investeeringud 5 aasta jooksul. Mõne kuu pärast algas juba II maailmasõda.

2. 1940. aasta alguses tõsteti riigikaitsemaksu tarbeks otsemaksude määrasid 20% peale. Võeti ka riigikaitselaen. Kõik see toimus samuti kiirkorras. Mõningate kuude pärast oli juba Eestis juba punaste võim ehk jäädi lootusetult hiljaks.

3. Riigikaitsemaksu kehtestamine käis korraks meediast aruteluna läbi ka aastal 2017. Mida siis arvati loe siit: https://arvamus.postimees.ee/3974369/ka ... enteerivad

4. Tänasesse päeva tulles, siis riigikaitsemaksust on räägitud suurusjärgust 430 miljonit. Suuures plaanis on selleks vaja tõsta nt tulu- või käibemaksu ~3,6 protsendipunkti võrra. Seda võib teha nt tähtajaliselt 5 aastaks. Isiklik eelistus oleks mul siiski varamaksude sisseviimine. Klassikalised varamaksud Eestis jätkuvalt suuresti puuduvad.

5. Samas ei pruugi plaanitava riigikaitsemaksu kehtestamine tuua riigikaitsele ühtegi senti juurde, kogu raha kuluks seniste eelarveaukude lappimiseks. Riigikaitse rahastus jääks senisele tasemel. SKP põhjusest tulenevalt pigem isegi veel väheneb hoopis. Nimelt vahepeal on uuendatud majandusprognoosi, SKP on vähenenud ning 3%, mis suunatakse riigikaitseks on ka sellevõrra vähenemas. Ehk sarnane olukord, mida 2020. aasta septembris toonane valitsus üritas läbi suruda ja mis siis ei õnnestunud. Siis samuti majandus langes ja arvutuslik 2% oli väiksem summa kui varem plaanitud. Algselt kavas olnud plaanitud riigikaitsekärbete vastu võitles siis edukalt toonane juhtiv opositisoonierakond. Tänaseks tuleb tsiteerida klassikat: “How the tables have turned”.

6. Negatiivse stenaariumi kohaselt oleks kõige eeleneva tulemus järgmine:
- kehtestatakse riigikaitsemaks
- kaitsekulud sellest ei suurene sentigi, lapitakse tänast eelarveauku
- vähenenud SKP tõttu kärbitakse seniseid väljaöeldud summasid riigikaitsele alates 2025. aastast, iga aasta kohta ~60 mln
- riigikaitselaenu ei võeta. Võetavad laenud kuluvad senise eelarve täitmiseks ja soovi „jõhkraid kärpeid“ teha ei ole.

[Kilo Tango]

Kuidas vanasti oli, lõpus tänasest. Ehk ajaloolise kõrvalpõikena lühike ülevaade, et mida tähendas riigikaitsemaks, kui see esmakordselt kehtestati.

...

2. 1940. aasta alguses tõsteti riigikaitsemaksu tarbeks otsemaksude määrasid 20% peale. Võeti ka riigikaitselaen. Kõik see toimus samuti kiirkorras. Mõningate kuude pärast oli juba Eestis juba punaste võim ehk jäädi lootusetult hiljaks.

3. Riigikaitsemaksu kehtestamine käis korraks meediast aruteluna läbi ka aastal 2017. Mida siis arvati loe siit: https://arvamus.postimees.ee/3974369/ka ... enteerivad

...

Kusjuures seda 1940.a. näidet tasuks tuua ka Salmi/Heremi tasandil üsna valjult. Sest tagantjärele tarkusena tuleb tõdeda, et konflikti möödapääsmatus oli selge juba 1938.a. - kaotati vähemalt 2 aastat. Pmst. tuleks avalikkuselt küsida, et kas me plaanime jälle lootusetult hiljaks jääda.

2017. oli riigikaitse kontekstis täiesti testsugune olukord. Akf Herem polnud siis veel kaitseväe juhataja. Veel 2019 pidi ta tegelema Millingu väidete ümber lükkamisega käsitulirelvade hanke kohta.
Aeg on muutunud ja kontekst on täiesti teine. Enam ei räägita heidutusest, vaid sõjapidamisest rünnaku korral. Sestap on ilmselt ka toonased arvamised riigikaitsemaksu kohta suht-koht halvasti vananenud.

Mis see õige mudel on - ei tea. Mulle miskipärast see Soome mudel meeldib. Otsustatakse, et tehakse suurem investeering ja võetakse selle tegemiseks laenu. Ning siis tõstetakse makse, et need laenud kinni maksta. Võit on selles, et osa laenust sööb inflatsioon ära.

[Martin Herem]

Ma pole mitte ainult nõus aga vabandan ka selle "targutamise" torke pärast. See oli üleliigne.
2020 polnud vist ka veel 1930 lõpu seisu märke. Aga 2021 hakkas pilt ikka väga kehvaks minema. Mis aasta meil täna võrreldes 1939ga on, seda on raske öelda, kuid 1930ndate lõpu moodi haiseb küll.
Selle pärast riigikaitse eelarve SKT%-na hästi enam ei töötagi. Ja üle 3e või maksimaalselt 5e aasta ei peaks arenduste peale mõtlema enne, kui 3e aasta perspektiivis ohule piisavalt vahendeid ei ole. Olgu pealegi "vanamoodsad".
Kaud- või süvatule efekt on tõesti see, et vahetus lahingutegevuses saab nii vähem võitlejaid otsa. Pealegi on venelase peamine edu just tema kaudtule võimekuses. Näost näkku ei ole meil vist väga suuri probleeme. Õigemini on võimalusi. Aga kui 20-50km kaugusel rindejoonest sind pommitavaid võimeid maha ei saa, siis on kehvasti.

[isonts]

6. Negatiivse stenaariumi kohaselt oleks kõige eeleneva tulemus järgmine:
- kehtestatakse riigikaitsemaks
- kaitsekulud sellest ei suurene sentigi, lapitakse tänast eelarveauku
- vähenenud SKP tõttu kärbitakse seniseid väljaöeldud summasid riigikaitsele alates 2025. aastast, iga aasta kohta ~60 mln
- riigikaitselaenu ei võeta. Võetavad laenud kuluvad senise eelarve täitmiseks ja soovi „jõhkraid kärpeid“ teha ei ole.

Arvestades sellega kui suures hädas valitsus eelarvega on siis tõenäoliselt lahustubki see nn riigikaitsemaks eelarve aukude lappimise peale ära.
Ma saaaksin aru, et mingit puudujääki ei ole ja eelarve teised valdkonnad ei kasvaks.
Täna on valitsusel hea öelda, et näete riigikaitse tagamisega on kehv olukord. Puudujäägist räägitkase ka, aga täna on teemaks rohkem riigikaitse eelarve tõstmise vajadus 5%ni.
Ma samas ei usu elusees, et riigikaitse eelarve 5% tõuseb. Pigem on valitsusel heameel, et SKP langeb ja seda 3%gi on natukenegi lihtsam kokku saaada.

[Martin Herem]

Kordan igaks juhuks üle, et mitte 4 või 5 % pole tähtis, vaid konkreetsete vahendite hankimine, mille lõpptulemus on teoreetiliselt paremini mõõdetav kui X% eest saadav sõjaline riigikaitse.