
Konservidega huvitav probleem - kõigil mu pereliikmetel on nende suhtes eelarvamus. Võib-olla põhjendatud, sest enamik meie kaubandusvõrgus olevatest on tõesti saast. Päris raske on tõestada, et akf Rebane11 teeb gurmeed aga Frank Pott mitte.
Väga kõva avaldus...aga paraku sügavalt subjektiivne. Mina ja minu pere küll sedasi ei arva. Pigem vastupidi - normaalset kraami on rohkem kui solki. Ja üldse - mis gurmeeroogasid me üldse konservikarbist leida soovime? Konserv on juba paraku see, mis ta on - konserv.
Ilmselgelt ei ole sa proovinud konserve "Rekkamehe Unistus!, "Saleneja Unistus" jms mida Papa Köök omal ajal välja laskisAndresTy kirjutas: ↑29 Apr, 2024 12:17Väga kõva avaldus...aga paraku sügavalt subjektiivne. Mina ja minu pere küll sedasi ei arva. Pigem vastupidi - normaalset kraami on rohkem kui solki. Ja üldse - mis gurmeeroogasid me üldse konservikarbist leida soovime? Konserv on juba paraku see, mis ta on - konserv.
Lidlis on sama firma "sealiha omas mahlas" lihasisaldus lausa 98 prossa. Ongi täitsa liha, täiesti äratuntavate tailihafragmentidega, natuke kallerdist ka kaane all ja õhuke rasvariba põhjas. Ma satun teda suht sagedasti manustama, kui aega pole miskit peenemat pipstükki vaaritada. Parajalt maitsestatud, maitseb nagu üks viisakas lihakonserv peabki maitsema.vanahalb kirjutas: ↑29 Apr, 2024 22:02 Seesama Coopi poolakeelsete kirjadega või Maxima eestikeelse kirjaga konserv on mu arusaamist mööda müügil ka Lidlis . "Pikok sealiha" ja tootja Poola Pamapol. Hind oli, kui õigesti mäletan 2 EUR millegagi 300 g eest (võis olla kampaania) ). 86,7 % liha, on küll läbi hakklihamasina aetud ja uuesti tükki pressitud. Lausa rupskeid pole hulka juhtunud, kõlbab ka ilma leivata süüa ja kõrvetisi ei tekitanud. Hoolimata sellest et igasuguseid difosfaate, trifosfaate ja polüfosfaate oli koostisesse märgitud.
Proovisin võrdluseks toituda Lidli pakutavatest lihakonservidest, (igal päeval erinev konserv+pudelivesi):
Ja esimene tundus olema rammusam ja pehmem (rasvasem).Sealiha singiga 86,7% (Specjal z szynka 86,7%) 300gr
Koostis: sealiha 76,7%, sealihasink 10%, vesi, sool, maitseained, paksendaja: töödeldud Eucheuma merevetikad; stabilisaatorid: difosfaat, trifosfaat, polüfosfaat
Sealiha jämedalt hakitud 89% (Miesny przysmak 89%) 300gr
Koostis: sealiha 89%, vesi, sool, maitseained, paksendaja: töödeldud Eucheuma merevetikad; stabilisaatorid: difosfaat, trifosfaat, polüfosfaat
Sama kõva "kõiketeadja põhjapanev" avaldus nagu eelmine. Sulle on siis ilmselgelt kõik teada, mida ma olen teinud ja mida mitte. Ning lisaks loetelu asjadest, mis on kindlasti head, kuna mulle endale ju meeldivad. Muuseas, olen saanud ka jahimeeste oma tarvis tehtud ulukikonserve, mis on olnud kole soolased või üle maitsestatud. Ei ole see kvaliteet ka seal absoluutne ja iseenesestmõistetav.Some kirjutas: ↑29 Apr, 2024 12:50Ilmselgelt ei ole sa proovinud konserve "Rekkamehe Unistus!, "Saleneja Unistus" jms mida Papa Köök omal ajal välja laskisAndresTy kirjutas: ↑29 Apr, 2024 12:17Väga kõva avaldus...aga paraku sügavalt subjektiivne. Mina ja minu pere küll sedasi ei arva. Pigem vastupidi - normaalset kraami on rohkem kui solki. Ja üldse - mis gurmeeroogasid me üldse konservikarbist leida soovime? Konserv on juba paraku see, mis ta on - konserv.Ning jahimeeste oma tarvis tehtud ulukikonservid on tase omaette.
Singapur on seadnud eesmärgiks vähendada oma sõltuvust toiduimpordist. Laborikala ja -liha on osa riiklikust strateegiast, mille eesmärk on 2030. aastaks toota riigi toiduainetest 30% kohapeal ja kestliku tehnoloogia abil. Rakersi sõnul räägivad sellest plaanist Singapuris kõik. Laboris toodetud kanaliha saab juba praegu tellida osas Singapuri ja USA restoranides ning peagi peaks järgnema ka muud tüüpi liha. Praeguste suundumuste järgi vähendavad paljud inimesed aga lihasöömist, ja kuna kala peetakse tervislikumaks, annab see võimaluse laborkasvandustele.
„Kalal on tervisliku toidu oreool,“ ütles Kell. „Aga järjest rohkem mõistetakse, et mereandide tootmine ei ole jätkusuutlik. EL-i puudutab kalavarude vähenemise probleem kindlasti ning see võib tuua kasu kultiveeritud mereandide tootjatele.“ ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hiljutise raporti järgi on praegu nõudlus mereandide järele 28 miljonit tonni suurem kui pakkumine. Kelli sõnul nähakse praegu vaeva alternatiivsete tootmisviiside leidmiseks ning üks märke sellest on EL-i suur teadusprojekt Feasts (Pidusöögid), mida rahastatakse programmi „Euroopa Horisont“ kaudu. Viimases rahastamiskavas eraldatakse seitse miljonit eurot ka laborilihale ja -kalale.
Oluline on ka see, mis sorti toodet laboris valmistatakse. Helsingi ülikooli kestlike toidusüsteemide professor Hanna Tuomisto selgitas, et kalapallid ja -pulgad sobivad masstootmiseks paremini. Kuna toodetakse rakupõhiselt, on laboris tervete lihatükkide ja luuta kalade kasvatamine keerukam ning seega ka kulukam. „Pallis on rakud ühesugused ja seda on kergem toota,“ ütles Tuomisto. „Terve kultiveeritud liha- või kalatüki tootmine on keerulisem ja aeganõudvam protsess, kus on vaja nii lihas- kui ka rasvarakke.“
Laborikala selge eelis on see, et hinnavahe päris tootega võib olla märksa väiksem kui laborilihal. „Kui pidada pühaks graaliks laboriliha ja tavaliste lihatoodete hinna vahe kaotamist, siis näiteks tuunikala või lõhe puhul on see vahe väiksem,“ ütles Kell. Mulluse hinnakirja järgi sai Washingtonis China Chilcano restoranis maitsta laborikanaroogade valikut 70 dollari (65 euro) eest, samal ajal kui Peruu stiilis grillitud terve orgaaniline kana maksis sealsamas 44 dollarit (41 eurot). USA supermarketis on toore kanaliha kilohind ligi üheksa dollarit (üle kaheksa euro). Restoranis, kus tavalisest kalast koosnev versioon maksaks 15 dollarit (14 eurot), hakkaks Bluu Seafoodi hinnangul üks portsjon nende kalapalle maksma 20 dollarit (alla 19 euro).
Teise laborikalafirma Wildtype’i juht ja kaasasutaja Justin Kolbeck ütles, et tervete lõhetükkide puhul võib hinnavahe olla veelgi väiksem. Tema firma loodab peagi USA-s kaubitsemiseloa saada. „Lõhe kilo hind on seal vähemalt 22 dollarit (20,5 eurot) ja kõige kvaliteetsema lõhe puhul võib see olla üle 175 dollari (umbes 165 eurot),“ ütles Kolbeck. „See on üks põhjuseid, miks arvan, et kultiveeritud kala puhul on majanduslik kaalutlus teistsugune.“ Oma firma toodete võimalikust hinnast keeldus ta täpsemalt rääkimast.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120289832 ... hiaastatelRakers usub, et nende toode võib jõuda supermarketite riiulile enne muud laboriliha ning mitte ainult sellepärast, et see ei sisalda saasteaineid ning aitab säästa ookeane ja kalavarusid. „Kala regeneratsioonivõime on palju suurem kui imetajatel,“ ütles ta. „Nad on suutelised taastama kuni 70% kaotatud kudedest.“ Ettevõtja lisas, et kalad suudavad taastada isegi siseorganeid. Kiire regenereerumise eeldus on rakkude kiire taastumine ning nende kasutamine haavade parandamisel. „See on meie jaoks tõeline eelis, see tähendab, et aktiveeritud rakke saab kiiremini toota,“ ütles Rakers. „Usume, et jõuame kalarakkude tööstusliku tootmiseni 2026. või 2027. aastal.“
Ega sõnad "maitse" ja "kvaliteet" ei ole sünonüümid.
Kasutajad foorumit lugemas: Qwerty226 ja 1 külaline