EV energia ja julgeolek

[Peeter]

Õnneks aga on regulatsioonide mitte-adekvaatsus hetkel ajutine ....
.... kui tekib arvestatav keskpäevane tarbimine - hommikul tööle sõitnud inimesed laevad töökoha parklates autosid. Samuti on ka Eestis hakatud hindama suvise jahutamise võimalust - aga see nõuab energiat ajal, mis on väga tugevas korrelatsioonis päikese paistmisega.

Ülekandevõrgu seisukohalt oleks linnas tootmine tore - energia toodetaks tarbijate lähedal.

Suvise tootmise/tarbimise juures muutub järjest olulisemaks võrgutasust pääsemiseks sealsamas kohapeal toodangu ära tarbimist. Siin on konks paistmas selles, et nendes ... töökoha parklates võid sa seda küll tarbida, aga kui oled selle oma kodus tootnud, siis maksad võrgutasu nii et õitseb. Et majanduslikult mõttekamaks võib võrgutasust pääsemiseks energia tuimalt otsejoones basseini või sauna kerisesse kütta.... Nagu KÜ-des: pannes päikesepaneelid, saad automaatselt klassi võrra parema energiamärgise, aga kui maja sees ära tarbitud (juriidilises mõttes) ei saa, siis maksad sellesama kortermaja piires võrgutasu nii tootmisel võrku suunamisel, kui ka tarbimisel võrgust võttes. Poindi eelduseks on kõigi korteritega koos otseelektriostu lõpetamine ja ühisostuga alustamine.

[Fucs]

Nagu KÜ-des: pannes päikesepaneelid, saad automaatselt klassi võrra parema energiamärgise

Ei saa automaatselt.
Energiamärgis antakse ikkagi võrguenergia (soojus, elekter, gaas jms) tarbimiskulude järgi, on sul päikesejaam või mitte.

Ise päikesepargiga juurde tootes lood küll eelduse, et võibolla tõenäoliselt saab parema energiaklassi, aga automaatselt ei taga see midagi.

[OLAVI]

Nagu KÜ-des: pannes päikesepaneelid, saad automaatselt klassi võrra parema energiamärgise

Ei saa automaatselt.
Energiamärgis antakse ikkagi võrguenergia (soojus, elekter, gaas jms) tarbimiskulude järgi, on sul päikesejaam või mitte.

Ise päikesepargiga juurde tootes lood küll eelduse, et võibolla tõenäoliselt saab parema energiaklassi, aga automaatselt ei taga see midagi.

Segadust tekitab see, et energiamärgiseid väljastatakse kahel erineval alusel ja enamus energiamärgise alaseid tekste käsitleb "arvutatud energiamärgist" aga tarbimisandmete alusel väljastatud märgises ei ole suurt midagi vaielda, sest numbrid tekkivad kulumõõturitest.
https://www.riigiteataja.ee/akt/1060520 ... %20teisiti.

§ 3. Energiamärgis
(2) Projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele antakse energiaarvutusel või väikeelamu puhul energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil põhinev energiamärgis.

(3) Olemasolevale hoonele antakse mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis (edaspidi olemasoleva hoone energiamärgis), kui käesoleva määruse § 14 lõikest 2 ei tulene teisiti.

Kui projekti staadiumis joonistatakse hoone projekti paneelid, siis energiamärgis sõltub projekteerija numbritega manipuleerimise oskusest ja selline arvestuste alusel väljastatud energiamärgis kehtib 3 aastat.
Projektistaadiumis väljastatud energiamärgis on lõpmatu manipuleerimise koht sest see on üheks aluseks toetusrahade määramisel ja uue hoone müügiargumendina.

Olemasoleva (valminud) hoone mõõdetud reaalsete tarbimisandmete järgi väljastatud energiamärgis kehtib 10 aastat aga seda enamasti ei taheta tellida, sest tegelike andmete alusel väljastatud energiaklass võib olla viletsam, kui projekti staadiumis väljastatul.
(Minu maja, mõõteandmete alusel väljastatud energiamärgisel, on energiakuluks märgitud 0 kWh/m2 a.)

[Peeter]

Nagu KÜ-des: pannes päikesepaneelid, saad automaatselt klassi võrra parema energiamärgise

Ei saa automaatselt.
Energiamärgis antakse ikkagi võrguenergia (soojus, elekter, gaas jms) tarbimiskulude järgi, on sul päikesejaam või mitte.

Ise päikesepargiga juurde tootes lood küll eelduse, et võibolla tõenäoliselt saab parema energiaklassi, aga automaatselt ei taga see midagi.

Jah õigus, panen jutumärgid sõnale automaatselt juurde. Õigem oleks olnud kirjutada, et seatakse projekteerimisel nõudeks "mingi parema energia-klassi saamiseks" paneelide paigaldamist ja nendega toodetud energia siis aitab tagada justkui paremat tulemust, aga kui maja sees ei suuda seda tarbimist enne energiamõõtureid ära klattida, siis tambidki mõlemalt poolt võrgutasusid.

[Fucs]

Kusjuures tarbimisel põhineva energiamärgise arvutustes võetakse korterelamu puhul arvesse ka korterite poolt eraldi tarbitud elektrienergia, mitte ainult "ühiselt tarbitud" energia (üldelekter, kaugküte jms).

Nii said mul kaks identset maja (küttelahendused, soojustus, aknad-uksed, vent jne), võib ütelda, et ühesuguse (minimaalse erinevusega) kaugkütte ja üldelektri kuluga m2 kohta, erinevad energiaklassid, kuna ühes majas oli korterite tarbitud elektrienergia ca 1,5 korda suurem kui teises majas.

[Peeter]

Jah, nii on. Just tegin ise ühte energiamärgist 60krt-lisele majale. Küttearved Grenilt ja koondloetelu korterite tarbimiste kohta energiamüüjalt. Enam kui 90% energiat Grenilt ja ülejäänud maks 10 siis üldelekter ja maja korterite sisetarbimine.

[teeline35]

ERR vahendab uudist, et elektrimüügist tulu saamise mõttega ei tasu lihtsaid päikeseparke enam juurde rajada - kahe aastaga on toimunud tormiline kasv ja turg on küllastunud, hind on päikeselistel tundidel murust madalam.

[...]

https://www.err.ee/1609346871/elektri-v ... dule-panna

Mõne aasta pärast tuleb kõigile uutele majadele paigaldada päikesepaneelid

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv näeb ette, et edaspidi tuleb kõigile uutele elumajadele ja ühiskondlikele hoonetele paigaldada päikesepaneelid. Sobivuse korral tuleb päikesepaneelid panna ka juba olemasolevatele ühiskondlikele hoonetele nagu koolid, lasteaiad ja valitsusasutused.

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi uus sõnastus toob päikesepaneelide rajamise nõuded nii uutele kui ka olemasolevatele hoonetele, kuid kliimaministeeriumi hinnangul see juba välja kujunenud praktikat suurt ei muuda.

"Eluhoonete puhul hakkab vastav regulatsioon kehtima aastast 2030, aga see ei erine oluliselt kehtivast praktikast, sest juba täna tuleb eluhooned projekteerida A-energiaklassi, mille puhul kõige kulutõhusam lahendus on päikesepaneelide paigaldamine lisaks teistele meetmetele," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Ühiskondlikke hooneid puudutab muudatus juba varem.

"Uutele avaliku sektori hoonetele ja mitteeluhoonetele aastast 2027. Aastast 2028 kuni 2030 sõltuvalt hoone suurusest, alustades kõige suuremast, jõustuvad olemasolevatele avaliku sektori hoonetele päikesepaneelide paigaldamise nõuded," ütles Jaanisoo.

"Uute hoonete puhul see kindlasti on väga mõistlik ja seda meie praegused nn liginullenergia- ehk siis A-klassi nõuded juba eeldavad, et päiksepaneele paigaldatakse. See ongi nagu täpp i peal, see päikesepaneeli lisamine," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.

https://www.err.ee/1609348434/mone-aast ... sepaneelid

Täielik nonsens. Just üks tuttav kurtis, et neil väiksemas asulas kortermaja läheb EISA toetustega täisrenoveerimisele, mille hulka kuulub 250 000 eest päikesepaneele katusele. Kohalikud alajaamad ja juhtmed ei kannata seda välja pluss ega see niikuinii võrku ei mahu. Ka enda tarvis ei pidavat päikesepargist tulevat elektrit kasutada saama!

[Walter2]

Just üks tuttav kurtis, et neil väiksemas asulas kortermaja läheb EISA toetustega täisrenoveerimisele, mille hulka kuulub 250 000 eest päikesepaneele katusele. Kohalikud alajaamad ja juhtmed ei kannata seda välja pluss ega see niikuinii võrku ei mahu. Ka enda tarvis ei pidavat päikesepargist tulevat elektrit kasutada saama!

Kui alajaam ja taristu ei kannata võimsust välja siis Elektrilevi ei anna jaamaks üldse luba või klient peab omal kulul uue alajaama+liinid välja ehitama. Sellest viimasest ei saanud hästi aru - kui PV tootja luba on antud siis miks ei tohi enda tarbeks omatoodetud elektrit kasutada? Kui võrkumüügi luba ei anta siis offgrid paneelide lahendusi saab igati kasutada - küta tarbevett, keskkütet, lae el.autosid vm.

[OLAVI]

... Just üks tuttav kurtis, et neil väiksemas asulas kortermaja läheb EISA toetustega täisrenoveerimisele, mille hulka kuulub 250 000 eest päikesepaneele katusele. Kohalikud alajaamad ja juhtmed ei kannata seda välja pluss ega see niikuinii võrku ei mahu. Ka enda tarvis ei pidavat päikesepargist tulevat elektrit kasutada saama!

See peab vist ikka päris suur kortermaja olema, millele saab tänaste paneelihindade juures 250 000eur eest PV parki paigaldada või on see suurema tõenäosusega paneelimüüjate lobi tulemus.
Võibolla sisaldab see hind ka kogu katusekanduri või alajaama trafo vahetust?

[Some]

Ma paneks osa rahast akude alla paneelide asemel, 10kWh LiFePo4 aku maksab ca 3500, on ohutu ja peab vastu ca 6000 laadimistsüklit. See on vast 15 aastat vms? Kui rohkem vaja, siis tuleb rohkem akusid osta. Miski asümmeetriline hübriidinverter ka otsa, millel võiks olla ka generaatorivõimekus ja tundub suht turvaline olema. Aku aitaks talvel ka elektrihinna kõikumisi tasandada.

[Benjy]

Ma paneks osa rahast akude alla paneelide asemel, 10kWh LiFePo4 aku maksab ca 3500, on ohutu ja peab vastu ca 6000 laadimistsüklit. See on vast 15 aastat vms? Kui rohkem vaja, siis tuleb rohkem akusid osta. Miski asümmeetriline hübriidinverter ka otsa, millel võiks olla ka generaatorivõimekus ja tundub suht turvaline olema. Aku aitaks talvel ka elektrihinna kõikumisi tasandada.

Ei ole päris nii. Ka LFP akusid tasuks hoida eraldi soojustatud putkas majast eemal. Nii igaks juhuks. Ja alla 0C neid laadida ei saa. https://www.pv-magazine.com/2023/10/30/ ... s-unclear/

[Some]

Tohoh. Selle peale guugeldades leidsin, et hiinlased pakuvad 10kWh akut alla €900...
Tasub vist eraldi kuut ehitada küll. Meil suure maaküttel oleva maja ühe kuu elektritarve 2022a novembris oli ca 1000kWh, jagunes öö ja päeva vahel võrdselt. Paistab, et 30Kwh akust piisaks ööpäevaste hinnakõikumiste tasandamiseks. Peab mõtlema.

[Kilo Tango]

Tohoh. Selle peale guugeldades leidsin, et hiinlased pakuvad 10kWh akut alla €900...
Tasub vist eraldi kuut ehitada küll. Meil suure maaküttel oleva maja ühe kuu elektritarve 2022a novembris oli ca 1000kWh, jagunes öö ja päeva vahel võrdselt. Paistab, et 30Kwh akust piisaks ööpäevaste hinnakõikumiste tasandamiseks. Peab mõtlema.

Akust üksi pole kasu midagi. Sul on vaja inverterit, siis sellele mingit juhtimist (kas siis tarkvara, või käid ise laadimist/tühenemist juhtimas). Lisaks kogu kaabeldus ja installatsioon. Kolmefaasilise puhul on see keerukam.

[lennumudelist]

LiFePO4 akudest - neil on kaitseventiilid. Kui kogu akut üle laetakse või tasakaalustaja on töö lõpetanud (üks element on üle täitunud, teine üldse mitte täitunud) siis kaitseventiilid avanevad rõhu toimel ja aurustuv elektrolüüt tuleb sisinal välja, elemendid ise aga lähevad punni.

Kui punni läinud elemendis tekib siselühis, järgneb "thermal runaway" - element kuumeneb kontrollimatult ja võib jõuda punktini, kus välja lekkiva elektrolüüdi aur süttib. Kui ruum on auru täis ja miski annab sädet, võibki seinad maha lüüa.

Üldiselt on LiFePO4 vähem temperamentne muude keemiate kõrval. Eluruumis hoida aga ei soovita ühtegi, soojustatud ja väikese lisakütte võimalusega kuut on sääraste majutamiseks hea lahendus. Hetke tasub 900 eurose 10 KWh hinna osas olla skeptiline - tegemist võib olla hiina kilovattide või hiina tundidega. Seal maal on kirevad ärikombed kaupmeestel.

[kalvis]

See peab vist ikka päris suur kortermaja olema, millele saab tänaste paneelihindade juures 250 000eur eest PV parki paigaldada või on see suurema tõenäosusega paneelimüüjate lobi tulemus.
Võibolla sisaldab see hind ka kogu katusekanduri või alajaama trafo vahetust?

Selle summa eest on min. elektrilevi trafo vajalik kuigi mõnes piirkonnas suudaks võrk ehk vastugi võtta.
Eraisikutel on jätkuvalt väga Bro 15 kW ühendus - 80% piirkonnas pole probleeme. 15 kW saab kenasti olemasoleva maja katusele paigaldada, kõik kokku ca 8000 € (hinnad võivad tõusunud olla). Kredexi toetusega sama lahendusmaksab 21000 €