Majapidamismured

[parkija]

Ma tõin kunagi hobusesõnnikut et väetada ja mulda parandada , küll sai palju nõgeseid mühinal kasvama , sõnnik oli nõgeseseemet täis .

[Che Latino]

Ju siis oli talli taga sõnnikuhunniku otsas ja ümber nõges kasvanud.

[Rebane11]

Mis sellest sitahunnikust rääkida, sai kunagi tee ehituse alaj tehtud diil - kivid neile, koorem kruusa mulle. Pool on alles, aga orashein on rekka koormast nii võimsalt läbi kasvanud, et annab labidatäit puhast kruusa saada. Liiva kah netu, meil puhas savi.

[mart2]

Olid ajad. Oli mulgi hobune ja kari loomi. Kust seda hobusesõnnikut nüüd enam. Hobune on rohkem linnaloom, või siis linna lähedane loom. Maal teda ei kohta.

Meil siin Lõuna-Eestis on hobestega majandajaid küll. Kui küsisin kohalikus FB grupis natuke põhku kasvuhoonesse multšiks, siis oli mitu pakkujat ja kohe lisati juurde, et võta kaasa ka mingi nõu, saad kopli väravast tasuta hobusesõnnikut korjata.

Eks igal pool ole omad kombed ...

[Rebane11]

Eks see paiguti erinev. Ellu jäädi piirkonniti, arvatavalt seal kus selliseid tegijaid oli mitu.Naabrid ja kogukond siin märksõnadeks.

[krijgsvolk]

Olid ajad. Oli mulgi hobune ja kari loomi. Kust seda hobusesõnnikut nüüd enam. Hobune on rohkem linnaloom, või siis linna lähedane loom. Maal teda ei kohta.

Meil siin Lõuna-Eestis on hobestega majandajaid küll. Kui küsisin kohalikus FB grupis natuke põhku kasvuhoonesse multšiks, siis oli mitu pakkujat ja kohe lisati juurde, et võta kaasa ka mingi nõu, saad kopli väravast tasuta hobusesõnnikut korjata.

Eks igal pool ole omad kombed ...

Ilmselt peab, analoogselt lehmasõnnikuga, see hüva ollus mõne aasta laagerduma, et kõikvõimalikud seemne idanemisvõimetuks küpseksid. Või kuidas?

[mart2]

... lisati juurde, et võta kaasa ka mingi nõu, saad kopli väravast tasuta hobusesõnnikut korjata. ...

Ilmselt peab, analoogselt lehmasõnnikuga, see hüva ollus mõne aasta laagerduma, et kõikvõimalikud seemne idanemisvõimetuks küpseksid. Või kuidas?

Sõnnikut pole üldse hea kevadel otse maasse visata, kuigi seda vahel tehakse. Mul vanaisal oli igasugune looma-kraam tavaliselt patareis 2-3 aastat ja sealt läks sügisese künni alla. Paaril külmal kevadel riputas riputas ka kartulivakku, sest see lagunemisel soojendab mulda.

Isiklik soovitus - komposti hunniku ümberkaevamisel lisa sõnnik sinna ja viimasel aastal võiks katta kilega või geotekstiiliga.

[Lemet]

Ilmselt peab, analoogselt lehmasõnnikuga, see hüva ollus mõne aasta laagerduma, et kõikvõimalikud seemne idanemisvõimetuks küpseksid. Või kuidas?

Sõnnikuvedu läks laudast otse põllule, mingit "vahelaagerdumist" ei toimunud. Ja kartul kasvas mis mühises...

[Some]

Ise kolhoosilaudast mäletan, et lasti ikka sitapatareis määndada, et täideti nii sektorite kaupa ja sõnniku äravedu käis ajalises järjekorras... Aga asjalikumat infot paistab saavat siit lehelt:
https://lilliagro.ee/?c=sonnikust&l=et

[Alexy]

Ilmselt peab, analoogselt lehmasõnnikuga, see hüva ollus mõne aasta laagerduma, et kõikvõimalikud seemne idanemisvõimetuks küpseksid. Või kuidas?

Sõnnikuvedu läks laudast otse põllule, mingit "vahelaagerdumist" ei toimunud. Ja kartul kasvas mis mühises...

Jah, kasvas küll mühinal. Vähe vanemad kartulikasvatajad meie kandis otsisid siiski laagerdunud sõnnikut, eelistatud oli looma oma, hiljem oli enamasti kana jäänukid. Seda võeti 80-date teises pooles "pika hambaga". Eks kõik sõltus ka toodetava eesmärgist: minu kogemused ca 20a jagu varase kartuli kasvatamisest ja turul müümisest, seal kontrolliti igapäevaselt ning "värske kraamiga" kasvatatul olid kellad "punases" nitraatide pärast. 90-e alguses oli sisuliselt ainult kanasõnnik ja tuli nö. tehnoloogiat muuta. Korra tuli veel muuta, kui nö. Paljassaare muda sai kättesaadavaks. Laagerdunud lehmasõnnik ei vajanud "kunstväetist", kogu ülejäänud kraam aga mitu korda aastas mullaproove ja lisandeid.

Riigimajandis läks enamasti kõik otse põllule ja sööklas ilmus uus sort:" Kunstväetisesinine" mis nägi välja nagu 20 minutit keedetud muna. Väetise norm tuli ju lisaks ära kasutada...

Mõned aastad tagasi alustasin uut katselappi, mühiseb ka ilma laudasõnnikuta

[vanahalb]

Riigimajandis läks enamasti kõik otse põllule ja sööklas ilmus uus sort:" Kunstväetisesinine" mis nägi välja nagu 20 minutit keedetud muna. Väetise norm tuli ju lisaks ära kasutada...

Kui veise sõnnikust rääkida siis ei läinud see sugugi otse põllule vaid pigem vastupidi. Kehvemates majandites ta põllule ei jõudnudki. See oli puhttehniline küsimus - sõnnik tekkis peamiselt talvel kui loomad olid laudas. Suvel ehk karjatamisperioodil olid nad enamasti õues ja sõnnik jäi kas karjamaale või tee peale.
Talvel kui muid tõid eriti polnud olid tehnika remont ja sõnnikuvedu põhilise tegevused. Kõikvõimalikud hoidlad lautade kõrval olid suvega saanud servani täis ja aina lükati juurde. Otse põllule ehk lume peale vedada polnud juba agrotehniliselt mõtet ja teiseks sai isegi pimedal nõukaajal sellise tegevuse eest ilge koslepi. Kõik see pask ja läga voolaks lumesulamisveega kraavidesse ja kaevudesse.

Seepärast veeti lauda juurest nn "patareidesse" paremaid aegu ootama. Lihtsalt traktorikärudega ja buldooser lükkas virna. Teoreetiliselt oleks pidanud seda siis sügiskünni alla põllule laotama aga sügisel oli alati nii kiire et kellelgi polnud eriti aega. Heal juhul sai mniipalju põllule et kuhi järgmisel talvel päris üle kuuselatvade ei kerkiks. Kehvemas majandis polnud selleks ka ressurssi ja patarei pindala läks iga aastaga suuremaks.

Me talu lähedal, kehviksovhoosis , oli patarei juba enne minu sündi, vähemalt 1960-ndatest sama koha peal ja alles 1991 a sügisel, Kirov NKK põhjatu rahakoti ja suurte jõudude kaasamisega õnnestus ta põldudele laiali vedada. Isegi Kirovil ja Kuuli Ossil võttis see tõõ seitse aastat

Sealäga oli natuke teine teema, seda veeti tsisterniga ja ainult teatud põldudele. Meil tavaliselt maisipõllule. Mais siinses kliimas muidugi küpseks ei saanud ja läks tervikuna siloks. Värske sõnniku peal kasvas küll nii et oleks Hruštšovigi näost kaameks võtnud.
Kanasõnnikust ei tea midagi.

Kartulid olid sinised sellepärast et igavesti töömahuka sõnnikumajanduse asemel uhati lämmastikväetist. See ei maksnud midagi ja kui puudu tuli toodi rongiga juurde. Nitraaditeema kerkis päevakorda alles 1980-ndate teises pooles kus siis iga Maalehe numbris hakati asja samamoodi lahkama nagu ennist koroonat või praegult Ukraina sõda.
Tallinna Keskturul oli mu mäletamist mööda midagi laboritaolist. Sinna tuli oma valkul viia 3 kartulit mis kohapeal pooleks lõigati. Kui 10-15 minutiga siniseks ei tõmbunud oli väga hea ja lubati müüma minna. Lasnamäe turgudel polnud mingit kontrolli. Viskasid oma kotid lauaotsale ja kaalusid ainult välja. Kui väga rämps oli võis teoorias linnaproletariaadi käest tappa saada. Ehk siis hea oli enne lõunat oma kaup ära müüa ja minema tõmmata. Muidu võis juhtuda et lõunasöögi aegu hakkasid üheksakordsetest mehed tulema, rusikad püsti. 1990-ndatel ma enam turul ei müünud, võib-olla siis oli kord karmimaks läinud.

[parkija]

Elekrileping vaja sõlmida , on soovitusi ?

[Rebane11]

Mina alustasin oma karjääri sitavedajana majandis. Traktoristi paberid saime keskoolis ja kuna sehve, kes seda tööd varem tegi oli just joogisena rajalt maha võetud, siis sain mina selle ameti. Elu nagu lill, maksti hästi, ametimasinaks tuliuus T-40. Oli ikka mõtlemist et kas tasub EPA kooli kandideerida. 7 aastat hiljem olin samas osakonna juhataja, grupp vanu seltsimehi kutsusid mind siis aru andma parteikoosolekule sitaveo olukorrast K sovhoosi K osakonnas. Saatsin nad sinna kuhu muudki koormad. Partorg pärast arvas, et oleksin võinud veidi leebem olla, ikkagi vanad kaadrid. Kuigi ta oli ka noor tibi, vast aasta noorem kui mina ja tõepähe ta seda ei võtnud.
Hiljem ankeete täites oli uhke tunne - ikkagi proletaarlasena alustanud oma eluteed.

[Rebane11]

Sellest partorgist. Esimesed aastat lippas mingi punase jopiga ringi, aga 1988 aastal ostis sinise. Kursi muutus oli tuntav ja hambaid sai teritatud küll. Aga muidu tubli tüdruk, kord kuus orgunnis spetsialistide peo ja me tänu temale jõudsime ka esimesele öölaulupeole. Balti ketist rääkimata.

[Kriku]

Nisu või?