EV energia ja julgeolek

[stupiduser]

Mina eraraha eest teostatud akupankadele ei panustaks.

Rahva raha võib muidugi mõttetute projektide jaoks meie valitsejate vaatevinklist kulutada.

Leedukate nõukaja veeloksutamise projekt pole minu teada siiamaani eriti kasumlik.

[2korda2]

Täna (30.05.2024) on elektri hind kogu Baltikumis ja Soomes võrdne ajavahemikul 08:00 - 20:00. Ei aitaks siin ka Estlink2 korrasolek.
Suur akupank vs personaalne akupank ei ole tõesti aus võrdlus (suurel akupangal on tüüpiliselt eelis vähemalt KM võrra) aga... Kui on olemas ka personaalne tootmisvahend (tüüpiliselt päikesepaneelid), siis personaalse akupanga eeliseks on võimalus suuremas mahus vältida võrgutasusid. Sedasi võib asjal jumet olla. Eelduseks, et dimensioneeritakse õigesti ja tarbimine on võrdlemisi suur.

[parkija]

Kuidas oleks me elektrivarustus tagatud näiteks detsembris , päikest pole , tuult ka napib , kaabel katki , kas põlevkivijaamad suudaksid me vajaduse elektri järgi rahuldada , hinnast vist pole mõtet rääkida .

[kalvis]

Turg on hetkel küll ahvatlev - lühiajalised suured hinnakõikumised -, kuid ma arvan, et pole paha ka pisut passida ja vaadata, mis mõju saab olema tööstuslikel akujaamadel, mis peagi turule tulevad, kui palju nad tippe lihvivad.

Negatiivsee hinna ja 100 € MWh puhul on akujaam tasuv. Kuid selliseid päevi on liiga vähe.

Suured akupargid on tulemas. Need siluvad selle hinnakõikumise suurelt osalt ära. Eratarbija ei suuda nendega iial konkureerida.

Ei - eratarbija suudab kohati isegi paremini konkureerida, kuna tema saab akudesse salvestatud energia suunata oma tarbimisse ja see alandab hinda. Akupanga kõige kallim osa on aku. Olen päri - enamus eraomanikke ei teagi mis asi on aku ja elekter ja kuidas seda juhtida.

[kalvis]

Kuidas oleks me elektrivarustus tagatud näiteks detsembris , päikest pole , tuult ka napib , kaabel katki , kas põlevkivijaamad suudaksid me vajaduse elektri järgi rahuldada , hinnast vist pole mõtet rääkida .

Talvel - kui tuult ei ole ja päike ei paista siis allesjäänud põlevkivi elektrijaamad ei suuda enam katta kogu Eesti tarbimist. Kui me viskame põlevkivi jaamad täiega välja siis ei suuda Estlink1 ega 2 enam katta Eesti tarbimist. Kogu Baltikum on energia tootmises defitsiidis, st. ka Läti ja Leedu ei suuda katta omaenese tarbimist talvel.

[Kriku]

Härra professor paneb jälle asjad paika.

Tehniliselt ei ole võimalik samaaegselt arendada taastuv- ja tuumaenergeetikat, siin tuleb ikkagi valida, mis teed minna. Arvestades kavandatud ja sisuliselt hädavajalike ümberkorralduste ulatust, sh uute ühenduste rajamist, maismaa- ja meretuuleparke, salvestust ning gaasijaamade uut juhitavat võimsust, ei ole selles pildis pikka aega tuumajaamale kohta ega vajadust.

Oleme juba valinud järgmiseks kümneks aastaks taastuvenergia tee, mille sammud tsementeerib äsja tutvustatud kliimaseaduse kavand. Investeeringud, mille peab lõpuks kinni maksma tarbija, on nii mastaapsed, et hetkel tundub kohatu ja aegaraiskav arutleda tuumajaama üle. Nii riigil, võrguettevõttel kui ka energiaettevõtetel on tohutult tööd ja väljakutseid, et elektrisüsteem sajaprotsendilise tarbimise mahus taastuvenergiatootmise peale üle viia, nii et elektri hind oleks taskukohane ja tuled jätkuvalt põleksid.

Kavandatavad Soome ja Läti uued elektriühendused on vältimatud, et saaksime Põhjamaade elektribörsi hinnaga soodsat elektrit. Rajatav elektrivõrk võimaldab sellega ühendada ka meretuulepargi, mis on samuti megainvesteering. Taastuvelektril põhinev süsteem ei saa töötada ilma salvestuse ja juhitavate võimsusteta. Kliimaseaduse kavandi kohaselt tuleb rajada 1200 MW mahus uusi gaasijaamu, mis on jällegi suur investeering. Kõige selle kõrval pole tuumajaama plaan praegu reaalselt võimalik.

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... ergeetikat

[Taaniel Tina]

Taastuvelektril põhinev süsteem ei saa töötada ilma salvestuse ja juhitavate võimsusteta. Kliimaseaduse kavandi kohaselt tuleb rajada 1200 MW mahus uusi gaasijaamu, mis on jällegi suur investeering. Kõige selle kõrval pole tuumajaama plaan praegu reaalselt võimalik.

Aga jätaks äkki hoopis need kallid gaasijaamad ära ja ehitaks asemele tuumajaamad???
Ja miks peab kindlasti kõik 1200 MW olema gaasijaamad? Miks ei või olla 2x300 MW gaasijaamu ja 2x300 MW tuumajaamu? Tuumajaamad hoiavad baasvajadust ja kui tuult ei puhu lähevad gaasijaamad taha.
Ja kõige suurem austuse juures professori vastu, siis lõpuks võiks keegi hakata kuulama ka energeetikuid. Ennem kui kõik päris p...s on.

[Kriku]

Aga jätaks äkki hoopis need kallid gaasijaamad ära ja ehitaks asemele tuumajaamad???

Kiiruses arvatavasti on küsimus, gaasijaamad saab rutem püsti.

Härra professor muidugi on ka varem teinud sarnaselt tugevaid avaldusi.

[parkija]

Päris peest hoiavad meid eemal mõned põlevkivijaamad , soomlastel on ka omamoodi kemplus , kus elektriliine ei arendata piisavalt , ülekandetasud kerkivad , seal tehti selline "peen" liigutus et osa võrgust anti erakätesse , võrguettevõte võrkudesse ei investeeri aga hinda kruvib kõrgemaks .
Rootslastel ka mure , suur tuulepark sai hiinlastele , need läbi mitme valdus/ haldusfirma tegid ettevõtte rahast lagedaks , elektrit on sellele vaatamata vaja ja nüüd peab kuningriik tuuleparki haldama hakkama .
Samad ohud varitsevad meid eraettevõtete omanduses olevate akupankade , tuuleparkide ja pumpsalvestitega , seni kuni on riigi garantii ja kasumit tuleb on kõik rõõmsad , välja arvatud maksumaksjad ehk tarbijad , kui riigi toetus kaob , saame näha ka "reguleeritud" voolukatkestusi , et võrk püsti hoida .

[MadMan]

Härra professor paneb jälle asjad paika.

Tegemist on kõrgelt haritud arhitekti mitte energeetikuga. Liginullenergia spetsialisti jaoks on parim toa temperatuur täiesti 0K.

[Runkel]

Anto Raukase kompetentsis samas ju ei kaheldud, kuigi oli geoloog. Ideoloogilised valikud (majanduslikud, energiaalased jm) on enesestmõistetavad. Pahameel oleks põhjendatud, kui suunda mudiksid ülikoolitamata arvajad, mis muidugi pole kuskilt otsast keelatud.

[Walter2]

Härra professor paneb jälle asjad paika.

Tegemist on kõrgelt haritud arhitekti mitte energeetikuga. Liginullenergia spetsialisti jaoks on parim toa temperatuur täiesti 0K.

Tegemist on haritud ehitusinseneriga. Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori ametikoht ei tee kedagi veel automaatselt arhitektiks.
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Jarek_Kurnitski

[kalvis]

Tehniliselt ei ole võimalik samaaegselt arendada taastuv- ja tuumaenergeetikat, siin tuleb ikkagi valida, mis teed minna. Arvestades kavandatud ja sisuliselt hädavajalike ümberkorralduste ulatust, sh uute ühenduste rajamist, maismaa- ja meretuuleparke, salvestust ning gaasijaamade uut juhitavat võimsust, ei ole selles pildis pikka aega tuumajaamale kohta ega vajadust.

See on lausvale. Selle vale on välja mõelnud rohepöörased kuna nad kardavad riigipirukast toetuste suunamist tuumaeenergeetikasse. Eriti levitavad seda putukate seksuaaleelu spetsialistid kelle artikli autori ametinimetusees on "putukatee seksuaalelu" taseme tiitel eemaldatud siis tundub ju kõrgharitud tuumateeadlase (mida ta kohe kindlasti ei ole) poolt justkui esitatud väide.

Esitan üldtunnustatud põhitõed:
Mistahes tuumajaam töötab kõige paremini täiskoormusel või on tööst täiesti väljas. Seega tuumajaam sobib ideaalselt baaskoormuse katmiseks. Tavaliselt suvine auk ongi tuumajaamadeel hooldustööd, kui baaskoormust ei vajata. Tuumajaam on CO2 vaba ja konkurentsivõimelise hinnaga (eriti armastavad isehakanud spetsialistid just siin valet esitada). Kuna tuumajaam on kliimasõbralik siis just rohelised vihkavad neid üdini - pole rohpööraseid argumente ja siis lähevad kõik väljamõeldud valed.

Taastuvenergias on just tuul vägagi soodsa hinnaga. Eesti on tuulerikas maa ja pole mingi probleem panna püsti 3 Eesti tarbimise jagu tuulikuid. Aga on väga suur häda - kui tuult ei ole siis pole toodangut. Päike on kallim aga paremini ette prognoositav. Mõlemal on üks suur häda - nad vajavad täpselt installeeritud võimsuse jagu juhitavaid võimsuseid juhtumiks kui tuult pole ja päike ei paista. Seega tagamaks Eestis installeeeritud taastuvenergia tarbimise osas kasvõi mingisugune stabiilsus tuleks ehitada 1200 MW jagu juhitavat võimsust. SEDA EI OLE tehtud.

Juhitavatest võimsustest on kahjuks piisava võimsusega kõik fossiilkütuse lahenduseed. Eestis ei ole piisava võimsusega ühtegi juhitavat hüdroenergiat. Ka Läti piiras üsna väikeseks VIP kinnisvara survel oma juhitava Daugava ressurssi, et seda enam saada pole. Need kiidetud pumphüdrojaamad saavad valmis väga kauges tulevikus kui graniiti on maa all piisavalt kaevandatud.
Juhitav ressurss on põlevkivijaamad aga piiranguga - jaam peab olema 24/7 töös ja saab kuni poole jaama võimsuse osas juhtida. Muidu omahind on hea kuskil 40 € MWh kohta. Aga miks aetakse juttu et ei saa. Jälle on mängus rohepöörased. Nimelt tuleb nüüd tasuda CO2 maks. See teeb min hinnaks >120 € MWh ja mis halvim - energiat vajatakse vaid paaril tunnil päevas. Põlevkivijaama ei saa niimoodi kasutada, seega ongi väljas. Teiseks asjaoluks on üldse Riigi soovimatus neid töös näha, tehakse kõik igasuguste pastakast imetud argumentidega, et need jaamad buldooser peale saata. Gaasijaamadega on parem - võid jah sisse/välja lülitada aga nende energia omahind on >200 € MWh. (suurem osa on gaasi hind kuid pool hinnast on CO2 komponent) Investoritel oleks isegi gaasijaamadega raske hinnas veepeale saada kui enamus ajast on börsil hind 100 € ümber.

Kus on siis see hea hinnaga juhitav võimsus. Õige -Skandinaavias. Et seda siia saada ongi hädavajalik Estlink3. Kahjuks jälle on rohelised vastu kuna siis ei anta neile toetuseid.

Energiasalvestitest. Akupankade omahind on ikka pööraselt suur. Saaks kasutada tiputundide mahendamiseks ja just päike sirab keskpäeval salvestamiseks. Kuna omahind on sigakallis siis on marginaalne. Neid rajatakse aga ratsa rikkaks nendega ei saa, hea kui nulli.

Hinnalt on kõige kasulikum Eestile tuumajaam ja põlevkivijaamade kooslus (väga hea just talviseks lisakoormuse katmiseks). Taastuvenergiat võib aga meil on vaja väga tugevaid välisühendusi skandinaavia suunas, et saada juhitavat võimsust kui tuul ei puhu. Ühest asjast ei saada aru - Estlinke on just nimelt vaja müümaks välja taastuveenergiat ja katmaks auke kui tuul ei puhu ja päike ei sira.

[kalvis]

Kliimaseaduse kavandi kohaselt tuleb rajada 1200 MW mahus uusi gaasijaamu, mis on jällegi suur investeering. Kõige selle kõrval pole tuumajaama plaan praegu reaalselt võimalik.

See on vale. Ametlikult ei pea Riik üldse gaasijaamu rajama, tegelikult isegi mitte otse tuumajaama. Enefit tahtis mingit gaasijaama rajada, Riik tõmbas sellele plaanile pidurit. Kui enefit leiaks, et suudab gaasijaama investeeringu tasa teenida siis peaks ehitama. Aga nad ei ehita (teadagi miks - pole tasuv)
Riik peaks tegelema vaid tuumajaama seadusandlusega, et erainvestor saaks seda Eestisse soovi korral rajada. Viimases hädas, kui Riik ei soovi põlevkivi energiaga elektrit toota siis ehk osalusega osaleda.

Täna ei ole väikese modulaarse tuumajaama rajamise maksumust mõistliku usaldusväärsusega võimalik arvutada, sest erinevalt suurtest tuumajaamadest pole SMR tootena turule veel jõudnud. Tuumaraporti arvutustele võib siiski ette heita, et nendes ei avata piisavalt sellise jaama rajamise kulustruktuuri ega üritata hinnata maksumuse võimalikke vahemikke, mis kahtlemata on väga suured.

Suurte tuumajaamade per MWh hind on vägagi hästi teada. SMR reaktorite toote hind pole teada, väljapakkuja teab aga hoiab kiivalt seda numbrit endale. Siin ei või põrsast kotis osta - mistahee tuumajaam kui rajatakse peab olema vähempakkumine Riigi esitatud ohutusnõueetele vastav. Mullee teadaolevalt on SMR pakkujad siin sikku teinud - nad võivad valetada hinda odavamaks kuna ohutusnõuetega mängitakse.

Mitmes muus osas on kõik OK.

[Benjy]

OL3 kukkus täna hommikul võrgust ära. https://www.fingrid.fi/ajankohtaista/ti ... tamiseksi/