EV energia ja julgeolek

[aksel90]

https://tehnika.postimees.ee/8033572/pi ... imargi-all

Ameerika mõjukas energiamajanduse instituut ei jäta väikeste moodulreaktorite asjus kivi ka kivi peale. Riskivabadusele, millest Eestiski tuumaenergeetika möödapääsmatuse asjus tehtud kampaania nurgakiviks olnud moodulreaktorite puhul toidu alla ja toidu peale kõneldi, pole sest raportist võimalik kinnitust leida. Samal moel pole tegemist sugugi mitte majanduslikus mõttes soodsa energiaallikaga.

Artikli lõpus ka viide pdf-formaadis raportile

PM lühendatud ülevaadet lugedes tekkis vägisi mulje, et selle koostanule olid raporti järeldused väga meeltmööda, st tegemist pole just kõige neutraalsema ajakirjanduse näitega.

[Some]

Vastukaaluks Fermilt artikkel: https://arileht.delfi.ee/artikkel/12029 ... -onnestuda

BWRX-300 esmarajamine Kanadas on graafikus, komponentide tootmine käib, loamenetlus lõpufaasis. Kanadasse rajatakse kindlalt vähemalt 6 BWRX-300 tüübi reaktorit, võimalik, et üle 20. Samuti on Fermi Energia jaoks oluline valida tõestatud võimekusega ehituspartner ja saavutada fikseeritud hinna lähedane ehituseelarve.

[lennumudelist]

Yle täpsustab, et Olkiluoto kolmandas juhtus turbiini viga. Automaatsüsteem avastas selle ja peatas energiabloki. Öösel loodetakse tootmist jätkata.

https://yle.fi/a/74-20091938

Ülal mainitud instituudi (IEEFA) kohta: nende tekst väärib lugemist ja tegu on tõsiselt võetava asutusega (eelarve 2 miljonit aastas), aga minu jaoks paneb häirekellad tööle, et neist ei jutusta ükski Wikipedia lehekülg. Tegemist ei ole instituudiga ühegi ülikooli küljes, vaid järjekordse erarahal põhineva "instituudiga", umbes nagu meil Ühiskonnauuringute Instituut.

See ei tähenda, et nad analüüsivõimetud oleks, pigem tunduvad täitsa analüüsivõimelised.

[Benjy]

Soome elektrivõrgu päästsid kokkukukkumisest varujaamade kiire käivitamine. Ja piirkonna energiapuudus mõjutab meid ka, just sellised hetked on vaenlaste jaoks head, et nuga selga lüüa.

[parkija]

Meil on omad vaenlased siin Toompeal olemas : sotsid ja eesti200 takistavad tuumajaama rajamise arutelu erinevate "viguritega" , hakkab nagu frau merkeli tegevust meenutama , kas meil on kuhugi sügavamasse "pärsiasse" võimalik on energiavajaduse rahuldamisega langeda , ilmselt on .

[Kilo Tango]

Meil on omad vaenlased siin Toompeal olemas : sotsid ja eesti200 takistavad tuumajaama rajamise arutelu erinevate "viguritega" , hakkab nagu frau merkeli tegevust meenutama , kas meil on kuhugi sügavamasse "pärsiasse" võimalik on energiavajaduse rahuldamisega langeda , ilmselt on .

Eesti200 on ju valdavalt tuumajaama poolt olnud siiani.

[teeline35]

https://www.err.ee/1609362422/riigikogu ... ama-otsust

19 riigikogu liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Eesti 200 fraktsioonist esitasid tuumaenergia otsuse eelnõule muudatusettepaneku, mis seab Eestisse tuumajaama rajamise kahtluse alla.

Eesti200 on ju valdavalt tuumajaama poolt olnud siiani.

Izmailova heideti erakonnast välja, aga arvatavasti hoopis teistel põhjustel. Nägin ka hiljuti kusagil pealkirja, et E200 andis oma saadikutele tuumajaama asjus hääletuse vabaks. Enne seda pealkirjade põhjal otsustades oldi erakonnaga vastu.
https://www.err.ee/1609362659/eesti-200 ... ise-vabaks
Artikkel kõrge elektrihinna süüdlaste otsimisest;
https://www.err.ee/1609362449/elektri-k ... vaikne-ilm

Ehkki harilikult on elektri hind suviti madalam, siis praegu pole oodatud langust tulnud ning põhjuseks on nii Estlink 2 rike kui ka tuulevaikne ilm, ütlevad asjatundjad. Kui tuul tõuseb, peaks ka elekter odavamaks muutuma, kuid kõrgetest tipuhindadest Eesti ei pääse.

Täpsemalt

Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel rääkis ERR-ile, et elektri kõrget hinda mõjutab palju aspekte.
"Esiteks see, et kui vaadata ilma, siis tuult liiga palju pole, tuulejaamad väga palju ei tooda ja kui võtta seda, et Soome odav elekter baseerub täna peamiselt tuulikutel ja see hind kandub suuresti üle ka Eestisse, siis kuna tuule poolelt on praegu defitsiit, kasutatakse praegu kallimaid energiaallikaid, eelkõige gaasi," selgitas ta.

Energeetika hindadest lähipiirkonnas;

Soomes maksab elekter praegu siiski tunduvalt vähem kui Eestis: kolmapäeval maksis Nordpooli börsil elekter Eestis keskmiselt 114,02 eurot, Soomes aga 22,45 eurot megavatt-tunnist.

Minu kokkuvõte; Kõrges elektrihinnas on peamiselt süüdi viimase 10+ aastal aetud täiesti vale energeetikapoliitika! See jama tuleks võimalikult kiiresti lõpetada ja ära otsustada milline tuumajaam tuleb! Mina panustaks normaaltuumajaama peale. Läti oma energeetikajuhi suu läbi väljendas huvi eesti võimalikus tuumajaamas kaasa lüüa. Kui see tõsine on, siis mahub turule ilusti ära üle 1 GWh võimsusega jaam. Väikereaktorid on alles liiga toored ja seega tavajaama saaks kiiremini valmis ning paarikümne aasta pärast on enamiku tuule- ja päikesejaamade kasutusiga niikuinii otsas!

[kalvis]

Kõrges hinnas on süüdi just Eesti Riigi aetud vale energiapoliitika. Halb on see - veel hullemaks läheb.
Alustuseks - enne seda rohehullust oli kogu aeg keskmine energia hind 50 € MWh.
Mis on põhjused:
1. Kehtestati CO2 maks. See tõstis alla 50 € MWh (selle sees oli ka kasum!) 120 € MWh ja seejuures pole see kasumlikki. Just see ongi peasüüdlane kallis elektris.
2. Lisandunud taastuvenergia millel puudub kate kui tuult pole ja päike ei paista. Probla on selles, et see koormus on vägagi kõikuv. Narva jaamu ei saa kasutada paariks tunniks päevas vajatavale energiale ja nende tööshoidmine on ebamõistli kui ei vajata energiat. Seega ongi need jaamad tööst väljas. Eestis pole tipuelektri gaasijaamu kuid kui olekski siis on nende omahind ikkagi 200 € MWh.
3. Taastuvenergiat doteeritakse elektriarvel Taastuvenergia toetustega. Ehk me maksame omaenda elektriarvega kallima roheenergia kinni. Sellest on veel vähe, ka riik panustab Riigieelarvest kõvasti lisa dotatsioone. Jutt Riigieelarve kärpevajadustest pole siia valdkonda jõudnud.
4. Plaanitakse veelgi võrgutasude alla tuua roheelektri toetusskeeme. Sisu sama lihtsalt taastuvenergia tasu asendub priskema võrguenergia tasuga. Pettus missugune.
5. Valitsus plaanib dividendid Eleringist välja võtta. Mida see tähendab? Dividnde makstakse pesuehtsalt võrgutasuga, st. suurendatakse veelgi elektri hinda arvetel.
6. Mingi osa on hinnatõusus ka inflatsioonil ja palgatõusus. See on olemas aga kaduvväike.
7. Viletsad välisühendused. Energia hind on soodne mõnedel naabritel aga ei taheta midagi kuulda uue ühenduse rajamisest kuna siis oleks elekter eestis liiga odav. Nimelt enamus poliitikud just nii arvavad - nende soov ongi elekter kalliks teha, teadagi kelle huvides.

[gooligan]

Kõrges hinnas on süüdi just Eesti Riigi aetud vale energiapoliitika. Halb on see - veel hullemaks läheb.
Alustuseks - enne seda rohehullust oli kogu aeg keskmine energia hind 50 € MWh.
Mis on põhjused:
1. Kehtestati CO2 maks. See tõstis alla 50 € MWh (selle sees oli ka kasum!) 120 € MWh ja seejuures pole see kasumlikki. Just see ongi peasüüdlane kallis elektris.
2. Lisandunud taastuvenergia millel puudub kate kui tuult pole ja päike ei paista. Probla on selles, et see koormus on vägagi kõikuv. Narva jaamu ei saa kasutada paariks tunniks päevas vajatavale energiale ja nende tööshoidmine on ebamõistli kui ei vajata energiat. Seega ongi need jaamad tööst väljas. Eestis pole tipuelektri gaasijaamu kuid kui olekski siis on nende omahind ikkagi 200 € MWh.
3. Taastuvenergiat doteeritakse elektriarvel Taastuvenergia toetustega. Ehk me maksame omaenda elektriarvega kallima roheenergia kinni. Sellest on veel vähe, ka riik panustab Riigieelarvest kõvasti lisa dotatsioone. Jutt Riigieelarve kärpevajadustest pole siia valdkonda jõudnud.
4. Plaanitakse veelgi võrgutasude alla tuua roheelektri toetusskeeme. Sisu sama lihtsalt taastuvenergia tasu asendub priskema võrguenergia tasuga. Pettus missugune.
5. Valitsus plaanib dividendid Eleringist välja võtta. Mida see tähendab? Dividnde makstakse pesuehtsalt võrgutasuga, st. suurendatakse veelgi elektri hinda arvetel.
6. Mingi osa on hinnatõusus ka inflatsioonil ja palgatõusus. See on olemas aga kaduvväike.
7. Viletsad välisühendused. Energia hind on soodne mõnedel naabritel aga ei taheta midagi kuulda uue ühenduse rajamisest kuna siis oleks elekter eestis liiga odav. Nimelt enamus poliitikud just nii arvavad - nende soov ongi elekter kalliks teha, teadagi kelle huvides.

Pikk jutt, aga juba esimene eeldus on põhimõtteliselt väär, siis kokub paljuski ka kõik järgnev kokku.

CO2 maks on hind, mida pidime tasuma EL'i liitumise ja Nordpool Spotiga liitumise eest. Me ei saa olla Nordpoolis, ajades teiste osalistega võrreldes erinevat energiapoliitikat - meid visataks sealt lihtsalt välja. Kõik turuosalised tahavad ju konkureerida samadel alustel ja ei ole nt soomlaste süü, et ülelahekilplased Auveret ehitasid, kui nemad tuuma investeerisid. Leetu ehitatav meretuulepark eeldab ju samuti, et konkureeritakse kogu turul samadel alustel ning üks piirkonna liige ei hakka endale soodsamaid reegleid kehtestama.

Kui igasugu CO2 maksud jm ei meeldi, siis saame suvalisel hektel Nordpooli hinnapiirkonnast ja EL'ist välja astuda. Iseasi, kas me oleme täna (või eile) võimelised endale ise sagedust tagama ning omaks 24/7/365 päeva aastas piisavat tootmisvõimsust. Mina olen arusaanud, et jätkusuutlikult me seda teha ei suuda, isegi kui CO2 kulu nulli viiksime.

Tasub meenutada, et sama küüniliselt lükati välja ka Leedu Ignalina tuumajaam. EL maksis (ja maksab tänaseni) kogu sulgemise kuhjaga kinni, kuid ilma sulgemata poleks Leedu ELi liikmeks saanud.

EE toonane juhtkond Sandor Liive ja Juhan Partsi vadamisel elas kuskil paralleeluniversumis ja loodeti kogu EL ülekavaldada - siin peame küll ühiselt peeglisse vaatama. Meil ei hakanud tookord alarmid tööle, kui pangad saatsid kogu Auvere jm põlevkivi projektid kurele, kui perspektiivitud. Toonase hingetõmbeaja raiskasime ära ja keskendusime valedele projektidele. Balti uus tuumajaam olnuks projekt, mille oleks nui-neljaks pidanud läbi ajama. Või valima mõne jätkusuutlikuma lahenduse. See et põlevkivi 2030-35 läheb täiesti auti, oli teada juba tookord.

Täna pole meil peale tuule-päikese-gaasi ühtegi kiiret lahendust olemas.

[Runkel]

Ei ole CO2 maks euroliidu nuhtlus, mis meile peale on pandud. Saastemaksud on loomulikud ja põhjendatud maksud, need on kehtinud ka varem. Ebaõiglane oleks neid mitte võtta - kasum ettevõttele, keskkonnakahju ühiskonnale? Ilmselt akf kalvis pidas rohkem silmas maksu määra või selle tõstmise tempot?

[parkija]

Lõikan tüki postitusest :
EE toonane juhtkond Sandor Liive ja Juhan Partsi vadamisel elas kuskil paralleeluniversumis ja loodeti kogu EL ülekavaldada - siin peame küll ühiselt peeglisse vaatama

Millisel moel oleks me saanud neid otsuseid muuta ?
Kas automaksu vastu kogutud allkirjad on midagi muutnud ?

Kehtib vist siiani ütlus : Kel jõud , sel õigus .

[kalvis]

CO2 maksu kehtestas EV ise. Kusjuures selle allkirja andnud tegelasel oli mälukaotus otse eetris. (Tema sõnad olid nii - kes see loll oli kes andis (CO2 maksu) allkirja. Paar minutit hiljem aga ütles - Kui oli allkirjastamine EL-is siis küsiti kas mõnel riigil on vastuväiteid? Mina Eesti esindajan ütlesin - Ei ole. Luxemburg tahtis CO2 maksule hinnalage Luxemburgile ja selle ta ka sai.)
Momendil on üsna raske EL antud allkirja tagasi võtta. Saab aga saab ka teisiti. (N:CO2 maksust alandatakse elektri hinda - teised riigid kasutavad seda uljalt - ja kasutati lühikest aega ka eestis)

[kalvis]

CO2 maks on hind, mida pidime tasuma EL'i liitumise ja Nordpool Spotiga liitumise eest. Me ei saa olla Nordpoolis, ajades teiste osalistega võrreldes erinevat energiapoliitikat - meid visataks sealt lihtsalt välja. Kõik turuosalised tahavad ju konkureerida samadel alustel ja ei ole nt soomlaste süü, et ülelahekilplased Auveret ehitasid, kui nemad tuuma investeerisid. Leetu ehitatav meretuulepark eeldab ju samuti, et konkureeritakse kogu turul samadel alustel ning üks piirkonna liige ei hakka endale soodsamaid reegleid kehtestama.

Kui igasugu CO2 maksud jm ei meeldi, siis saame suvalisel hektel Nordpooli hinnapiirkonnast ja EL'ist välja astuda. Iseasi, kas me oleme täna (või eile) võimelised endale ise sagedust tagama ning omaks 24/7/365 päeva aastas piisavat tootmisvõimsust. Mina olen arusaanud, et jätkusuutlikult me seda teha ei suuda, isegi kui CO2 kulu nulli viiksime.

Tasub meenutada, et sama küüniliselt lükati välja ka Leedu Ignalina tuumajaam. EL maksis (ja maksab tänaseni) kogu sulgemise kuhjaga kinni, kuid ilma sulgemata poleks Leedu ELi liikmeks saanud.

EE toonane juhtkond Sandor Liive ja Juhan Partsi vadamisel elas kuskil paralleeluniversumis ja loodeti kogu EL ülekavaldada - siin peame küll ühiselt peeglisse vaatama. Meil ei hakanud tookord alarmid tööle, kui pangad saatsid kogu Auvere jm põlevkivi projektid kurele, kui perspektiivitud. Toonase hingetõmbeaja raiskasime ära ja keskendusime valedele projektidele. Balti uus tuumajaam olnuks projekt, mille oleks nui-neljaks pidanud läbi ajama. Või valima mõne jätkusuutlikuma lahenduse. See et põlevkivi 2030-35 läheb täiesti auti, oli teada juba tookord.

Täna pole meil peale tuule-päikese-gaasi ühtegi kiiret lahendust olemas.

Mõned valeväited vaja ümber lükata.
NPS on täiesti iseseisev süsteem elektri börsina ja sellel ei ole mingit pistmist CO2 maksuga.
Igal Riigil on õigus täna ajada iseseeisvat energiapoliitikat. Maksuküsimustes on igal EL liikmesriigil suveräänne õigus. Selles küsimuses ei saa välja visata. Poola igatahes ei liitunud selle CO2 maksuga. Eestil polnud mingit kohustust liituda. Aga on üks aga miks liituti - CO2 maks laekub Riigieelarvesse ja oli viimati 330 milli. Muuseas selle numbri avaldamist ajakirjanduseni hoiti kinni niikaua kuni saadi.

[lennumudelist]

Ignalina osas.. no esiteks, Leedu sai Ignalina sulgemise eest raha, et ehitada valmis N-ajal projekteeritud, kuid ehitamata Kruonise pumphüdro elektrijaam. Praegu toodab see neile tõenäoliselt asjalikult tulu. Teiseks, Ignalina jaamal olid kaks muret.

1) Tšernobõli jaamaga väga sarnased reaktorid. Muuseas, eelhoiatus, mis võinuks aidata Tšernobõli katastroofi ära hoida, saadi minuteada Ignalina jaama operaatoritelt. Nad märkasid ühel päeval, et reaktori SCRAM-imisel kõigepealt võimsus tõuseb ja siis hakkab langema. Nõukogude bürokraatia ei võimaldanud Ukraina operaatoritel sellest teada ega õppida. Pärast seda, kui Tšernobõlis pauk käis, langetas NSVL tuumaenergia regulaator Ignalina maksimaalse lubatud võimsuse 1.5 GW pealt 1.36 GW peale, kartusest et võib õnnestuda midagi sarnast korraldada.

Tsiteerin Wikipediat:

In December 1983, when Ignalina Unit 1 came online, a design flaw of the RBMK was noticed for the first time. When the graphite-displacer tips on its control rods were inserted into the reactor, they immediately caused a power excursion.[16] Unit 1's control rods did not get stuck; they reached the bottom of the reactor, and the boron in the control rods stopped the nuclear reaction. Other nuclear organizations and RBMK plants were informed of the problem, but it was not addressed until after a similar power surge partly caused the 1986 Chernobyl Disaster.[17] The subsequent modifications were tested at Ignalina during 1987 and 1988.

2) Reaktorihoonete mitteadekvaatne kaitse. Liiga vähe betooni. Võimalik, et seda saanuks takkajärgi juurde ehitada, aga ei läinud sedasi.

[gorilla]

Palun lõpeta ära Tšernobõli jaamaga spämmimine tuumaenergiaga seotud teemadesse.

Tšernobõli AEJ plahvatus on otseselt seotud auahne 3-4 inimvärdja tegevusega.

MITTE ÜKS nendest tegelastest tegelikult polnud isegi CCCP nõuete järgi kvalifitseeritud AEJ operaatoriks. Maksimaalne tase SEJ söejaama insener.

Ahah. Tuumaplahvatust on võimalik ära hoida kui sul on piisavalt betooni. Võimas.

Tehnikum tuumaplahvatuse anatoomiast:

https://youtu.be/jmsBnIaSRX4?si=BXcICzNv9TWBfV6-&t=899

Loodetavasti on arusaadav, mida tähendab reaktsiooni tõhususe tõstmine, kriitilise massi koos hoidmisega paar põvkonda kauem..