Mida Ukrainast õppida?

[Ghostship]

https://ain.ua/2024/05/15/flash-on-electronic-warfare/

Pikem ukrainakeelne jutt EW olukorrast. Kui üritada mingi paari lausega sisukokkuvõtte teha, siis Lääne abi EW vallas on nullilähedane ja kogu see EW sõjapidamine on hetkel droonide tõttu üks suur segadus. Mõlemad osapooled alles otsivad töötavaid lahendusi.

[lennumudelist]

Flash-i artikleid on rõõm lugeda, isegi kui need ridamisi probleeme üles loevad.

Paistab, et neil on mitu kändu, mille otsa pidevalt kukutakse ja Flash kirjeldab neid (tõlgin):

Lisaks, suurtootjatele ei meeldi riigiga asju ajada. Igaüks teab, et täna sa päästad maad, aga järgmisel aastal tulevad SBU ja NABU ning süüdistavad, et oled müünud seadet 1000 dollari asemel 2000 dollari eest. Firmad ei usalda riigihanget, tahavad töötada eraklientidega, ükskõik kellega, ainult mitte riik. See pole saladus, see on meie reaalsus.

Omaette küsimus väiketootjale ja tulevane küsimus riigivõimult on: kust sa oma moodulid hankisid? Ja meie maal töötavad elektroonilise võitluse väikevahendid 100% Hiina moodulitega. Need pooleldi smugeldatakse Ukrainasse. Ametlikult ei tohi neid maale tuua, kuna neid loetakse erivahenditeks.

Raadiosegamisseadmeid niisama maale tuua ei tohi, aga tänapäeval keegi ei järgi neid bürokraatlikke protseduure. Meil on sõda ja me vajame neid mooduleid, misõttu valitsus pigistab silma kinni. Seetõttu, nagu eelpool kirjeldatud, toimub moodulite tarne Ukrainasse seadusi eirates.

Näiteks tuleb piirile auto, mis on teel kindlasse sõjaväeossa. Seal vormistatakse vara arvele. Aga kui tootja tahab valmistada 40 seadet ning ei tea veel sõjaväeosa, kellele need lähevad, siis ta ei saa tolliprotseduurideks kirja sõjaväeosalt. Ja sõjaväeosad ei taha ise kah väikeseid REB seadmeid varana arvele võtta, kuna neid kasutatakse "nullis" (rindel) ning on tegelikult kulumaterjal.

Meie sõjaväeline juhtkond hetkel ei võta vastutust kaeviku REB seadmete arenduse ja koordinatsiooni osas. Iga üksus võib osta omale seadmed kust iganes ja ostavadki. Nende loogika on seejärel "riik mind selle ostuga ei aidanud, ise kogusime raha, ise ostsime - ja nüüd on meil õigus neid kasutada oma parima äranägemise järgi".

Ja kõik oleks tore, aga selle REB-ga surutakse maha ka omad FPV piloodid. Jalaväelane kaevikus kaitseb ennast personaalse REB-ga, aga droonid, mis üle tema venelaste juurde lendavad, kukuvad lihtsalt alla.

Intervjueerija: droonid lendavad kindlal sagedusel ja kui nad lendavad meie elektroonilise sõjapidamise süsteemist eri sagedusel, siis nad ju ei kukuks alla?

Flash: jah, nii oleks. Kuid olukord on selline, et REB peab katma kõik sagedused, kus droonid lendavad. Venelased lendavad samadel sagedustel, kui meie omad, tüüpiliselt 720-1020 MHz. Seetõttu peavad kõik meie REB seadmed ka need sagedused katma.

Et segadust vältida, peaks REB üle selge arvepidamine olema ja koordinatsioon toimuma. On piirkondi, kus see toimub, aga on ka piirkondi, kus seda pole saavutatud. Toimuma peaks see nii, et FPV piloodid teatavad ette, et nüüd lendavad piirkonnas X, ning seal lülituvad EW üksused ajutiselt välja.

Isiklik arvamus: tuleviku EW nõuab automaatset koordinatsiooni. EW jaam kõigepealt kuulab, kas tema sagedustel on droone õhus. Kui avastab drooni, siis oma-võõras sõnumiga (eeldab standardeid, mitte rüsinal suvaliste süsteemidega sõdimist) küsib õhus olijalt "kes sa oled". Kui väljakutsele tuleb vastus ja krüpto klapib, siis segaja annab oma droonile aega lennata, enne kui uuesti küsib. Kui vastust pole või ei klapi, hakkab segaja tööle. Kui samal ajal on õhus oma ja vaenlane, siis segaja peab langetama otsuseid ja asi läheb keeruliseks.

Flash jätkab:

Aga kui jalaväelane ostis kõik oma raha eest ja pani oma kaevikusse püsti, siis ta on närvis selle peale. Ta isegi ei teata, et tal on REB seade. Tema pere kogus talle raha, sõber tõi seadme rindele. Ta kasutab seadet, et ellu jääda ning teda ei huvita absoluutselt kõrgemad prioriteedid rinnetel.

Ning REB tuleks sisse lülitada ainult siis, kui vaja, kui on tõesti vaja. Kui jalaväelane valel ajal REB sisse lülitab, pimestab ta sellega ka raadioluure, kes peavad avastama, kus vaenlane droone lennutab.

Kokkuvõttes päris palju õpetlikku, nii masinate kui inimeste suunal. Lääne abi osas on Flashi arvamus, et Lääs alles õpib ja ei suuda ses valdkonnas palju aidata.

[Jaanus2]

Vaatasin videot, kuidas Ukraina droon Vene õlitehase poole lendas. Väljaulatuva ratastelikuga. Neil droonidel ei ole telikut maandumiseks ju enam vaja, võiks vabalt olla lahtine ja pärast starti ära kukkuv, droon saaks kergem ja lendaks ka kohe kiiremini ilma selle väljaulatuva telikuta, sissetõmmatavat oleks ka palju tahta. Või stardiks katapuldilt, nagu paljud droonid teevad (need on küll väiksemad). Miks ukrainlased sellise telikuga rahul on?

[olavsu1]

selle droonil on mitmeid rolle, ta ei ole ainult suitsiiditerrorist.

[Seto haidamakk]

Viimane sõja trend sõduri individuaalsed elektroonilise sõja vahendid on kasutusel
https://www.youtube.com/watch?v=9jTirpBNVb0

[vk1]

copy muust foorumist.

Series of very, very interesting interviews with Ukrainian weapon instructor and armorer.

Interviewer, Konstantin Konev has great deal of experience of working in Russian, Ukrainian, German and US arms companies:

https://www.linkedin.com/in/konstantin-konev-414514109



1st part, Mk.19 vs AGS-17

Overall, Mk.19 is far superior weapon, with two key caveats:

- it is way too heavy and will often get abandoned if infantry has to retreat, unlike AGS

- it is horribly, horribly susceptible to dirt and mud (this will repeat with many other western weapons):

https://www.youtube.com/watch?v=4iHtj6agLbI

Part 2 - 12.7mm MGs

Overall, it is M2 vs DShK. since NSVs are extremely rare with Ukrainian infantry

- M2 is good weapon, with caveat being that it needs constant headspace and timing adjustments, especially if various manufacturer's ammo is used. He notes that headspace is possible to explain to an average operator, but timing is a "black art" and most operators are incapable of adjusting it properly. Even M2A1 version needs timing adjustment despite formally not needing it. Very accurate, and if correctly adjusted works well, not that susceptible to mud and dirt.

- DShK - also good weapon, but a problem is that various manufacturer's (There are Hungarian, Czechoslovakian, Soviet, Slovakian and Polish made DShKs in use in Ukraine) weapons parts are not really compatible. Also Slovakian made ones (they apparently still make DShKs...) are, unlike all other versions not realy compatible with NSV belt, which is a huge issue as NSV belts work way better than original ones in all other DShKs.

Both weapons would benefit greatly from a good optical sight, but there are none that are really suitable in Ukraine.

https://www.youtube.com/watch?v=E4BhKiwq_4s

Part 3 - 7.62mm MGs, in particular M240/MAG vs PKM. He very briefly mentions MG3 in pretty derogatory terms, and notes that only those two are really relevant today.

PKM is a gold standard for reliability, not just among MGs, but in general among all other weapons. Amount of abuse it can stand is phenomenal.

M240, if correctly maintained and cleaned regularly is also pretty good, but there is a myriad of the hidden and pretty serious problems:

- clearing and maintenance is very tedious, and w/o it reliability goes to crapper. He notes that with dirty M240s stoppages start as soon as it heats up, which can happen as soon as 50 rounds in fired in long bursts.

- second part of problem is disintegrating belt. He hates it with a passion, as he had multiple problems with links not ejecting properly (especially if gun is tilted to the right) and jamming an action. Also, belt links are very fragile, and any time belt catches anything (and it often will, since proper ammo boxes are extremely rare) links will get damaged leading to stoppages. He considers PKM belt way superior and a fact it is not disintegrating non-issue.

- Unlike with PKM ammo box is mounted to the side, affecting balance of weapon seriously.

- ammo has to be kept scrupulously clean, which is a huge issue when facing enemy mortar/artillery fire.

- 3rd part is problems with cold. Weapon taken from warm place to serious cold will almost immediately cover with frost and jam solid.

Only advantages for M240/MAG over PKM* is wide availability of optical sights, including excellent US one, and better accuracy from stationary positions (tripod or well sandbagged gun on bipod). In his opinion it is excellent gun to be mounted on vehicles, but not suitable for a realities of infantry combat.

*Only exception are Ukrainian made PKMs, which are utter junk and totally useless.

https://www.youtube.com/watch?v=ssNRrIN6A6s

Part 4 - M249/Minimi (mostly). No comparable Soviet/Russian weapon is available, RPK-74 simply does not count. In general very good weapon. He especially prizes Czech made Minimis, not just for good craftsmanship, but also for excellent user support they have. There are however two important problems :

- weight, it is pointless for 5.56 LMG to weight as much as PKM

- absolutely crap belts. Links cause same problems as with M240/MAG, and in addition since they are in general poorly made they scratch cases, so after ~100-150 rounds there will be so much brass shavings in the chamber area that guns will start jamming if not cleaned.

https://www.youtube.com/watch?v=tX1tOGS0w_U

Part 5 - rifles

Soviet made AK-74s are gold standard for reliability, work extremely well in all kind of adverse conditions with almost no maintenance. 1990-91-92 made Soviet ones are less reliable, but OKish. 7.62x39 AKs are very rare on the frontlines and hence not relevant compared to 74s. Biggest problem is mounting optics. He recommends mounts that use iron-sight base for collimator and then replacement top cover for magnifier. that way even if top cover rail/magnifier do not hold zero well you are still good.

Best of the western weapons is BREN 2 - almost same reliability as AK, good mount for optics. Very accurate, even with iron sights (through but diopters are crap in the snow, mud etc, when it will constantly get filled with junk, but that is not only problem with BREN 2).

SCAR has issues with barrel mounting that if not properly checked will lead to rifle not locking properly and generally blowing itself apart. If properly tightened and checked often it is also very reliable.

M16/M4/and other clones - generally not impressed, very poor showing in dirt and cold, rifles freeze to the point of being out of action during winter. If maintained rigorously it works OKish, but that is hard thing to do for an even above average soldier in realities of combat in Ukraine.

Polish GROT - utter and total junk. Extremely susceptible to anything and everything you can imagine, parts break often, steel parts use some very poor steel, polymer parts break in cold, aluminium parts are extremely poorly made with deep corrosion traces (indicating porous structure), and steel parts will rust overnight in wet conditions, no matter how much you oil it. Would not wish it upon enemy.

https://www.youtube.com/watch?v=S2LxxVxOU9o

Overall, he is very critical to the level of knowledge and understanding of an average soldier, and notes that "some of those might get better performances in the hands of someone else, but reality in Ukraine is what was noted above".

https://www.tanknet.org/index.php?/topi ... /page/289/

[Anter]

vast see video sobib tekstiga :
Destruction of the Russian column in the Kursk region!

Miks droonidega rünnatakse alati esimesena veoauto kabiini?

Liikuvatest masinatest saan aru, et teha liikumisvõimetuks. Aga seisvad?

Koormaks peaks alati olema midagi põlevmaterjalist. Keeruline on isegi mõelda sellist lasti, mis ei põle.
Võibolla, kui siis mingid varuosad tehnikale.

[speedsta]

Olen ise ka juurelnud, aga loogilisest võttes on suurem tõenäosus masin põlema saada või vähemasti jäädavalt liikumisvõimetuks teha. Teinekord sihitakse ka kabiini taha kütusepaagi pihta, aga see juba keerulisem. Kast võib hoopiski tühi olla ja pauk ei teeni soovitud eesmärki. Lisaks saab kabiini ründamisega teoreetiliselt ühe kuni kaks vastast ka kontole kirjutada.

[Xender]

Veoauto lastiks võib olla kasvõi kuivtoidu pakid, ei tea.

Kuid kabiini rünnates saab maha võtta juhi ning auto muuta kasutuks. Sealjuures pidi venelastel veoautodega ka üsna halb seis olema, ning kaotused - kulumine. Silma on jäänud telegrammis mitme tegelase jutt, et seoses transpordisektori seisuga, mingeid suuremaid vägede liigutamisi tegelikult reaalselt teostada ei anna. Kui jälle keegi seletab, et miks siit või sealt ei rünnata.

[JTatikas]

Olen ise ka juurelnud, aga loogilisest võttes on suurem tõenäosus masin põlema saada või vähemasti jäädavalt liikumisvõimetuks teha. Teinekord sihitakse ka kabiini taha kütusepaagi pihta, aga see juba keerulisem. Kast võib hoopiski tühi olla ja pauk ei teeni soovitud eesmärki. Lisaks saab kabiini ründamisega teoreetiliselt ühe kuni kaks vastast ka kontole kirjutada.

Kas kuskil üleval tehakse ka Ukrainast tulevatelt videotest järeldusi ja soovitusi edaspidiseks?

Nt hetkel päevakajaline, kuidas venelased rammivad Baba jaga droone, suhteliselt efektiivne. Äkki tuleks Baba jaga droonidele lisada veel üks paariline odavama drooniga, kes hoiaks selle ära? Varasemalt loopisid Krinky lähedal venelased Ukraina paadimeeskonnale pomme kaela, video vaatamisest saaks teha jällegi kohe korrektuurid ja lisada retke ajaks oma droonid õhku, kes siis venelaste droone rammiks. Kui droonimeeskonnad üksi tegutsevad, siis äkki ei tule kohe kõige peale ja kui tagalas piisavalt mehi, siis need võiks eesliinilt tulevaid videosid analüüsida ja droonimeeskondadele suuniseid jagada. Osad loobitavad pommid on paremad kui teised, äkki teeks koostööd ja jagaks teadmisi, kuidas kergeid/efektiivseid pomme teha.

[Luderi]

Eks ta ole vast sama teema, kui Tank ja Miinid. Esimene eesmärk on teha tank liikumisvõimetuks. Eks pärast ole aega neid "koristada" (aukudest mürtsu tegevaid asju sisse loopida).

[kalvis]

Nt hetkel päevakajaline, kuidas venelased rammivad Baba jaga droone, suhteliselt efektiivne. Äkki tuleks Baba jaga droonidele lisada veel üks paariline odavama drooniga, kes hoiaks selle ära?

See soovitu on droonist klassikaline droonitapja. Tehniliselt poleks muud vaja kui odavdrooni mis omab suundantenni, soovitavalt sagedusdetektorit ja signaaltugevuse mõõtjat. Saab programmeerida lendama kõige tugevama raadiosignaali peale. Droonid vajavad ju raadiosidet - seega allikas on olemas. Kõige lihtsamat versiooni saab kasutada alas kus omi droone pole siis mistahes vastase raadiosidet omav droon saab kohe lukustuse tapjadroonilt. Sama meetodit saab kasutada ka elektroonseete segajate mahavõtmiseks kuid siis peab droon pommiga varustatud olema. Kui elektroonne segaja on tankile pandud saab lisaboonuseks lausa tanki kui muidugi pomm on võimekas. Vastase droonitõrjeks piisab rammimisest. Seega võib lahenduseks olla 2 täiesti erinevat drooni.

Kui omadroonid on õhus siis tõenäoliselt nii lihtsalt ei pääse kuna ei suuda oma drooni vastase omast eristada. Odavam lahendus on operaatori abiga -tema otsustab milline leitud raadioallikas läheb töösse ja lukustab drooni sihtmärgile. Kallim ja keerulisem lahendus laseb suundantennist saadud signaali analüsaatorisse - kui see on omadee signaal (see on enne progetud drooni) siis ei lukustu - võõrale allikale lukustub.

Ma ei tea kas droonitapjad üldse sedasi toimivad aga midagi keerulist selles meetodis pole.

Veel üks teema mida pole vist üldse käsitletud. Ukraina peaks kõikjal rinnetel hakkama kasutama suunatud raadiosageduse skannereid. Nii elektroonsed segajad kui ka droonid jätavad maha skaneeritava raadiojälje. see aitaks avastada just vastase luuredroone või mõne peatselt algava ründekolonni (neil on segajad peal ju!) Kahe sellisega saaks reaalajas teha lausa geolokatsiooni ja kui kordineerida see suurtükilasuga siis mida veel vaja?

[TTT]

Sigar ühes suunurgas, teise poolega manustan popkorni...jalad laual, päike paistab...prillid ees...naudin tarkpeade juttu...oh, oleks mul ka...

siis mida veel vaja?

[kaur3]

Kui õhutõrjet pole. Intervjuu mõni aeg tagasi viraalseks läinud videos kuulsaks saanud Bradley komandöriga, kes kohtus BTR-ga nagu rüütlid turniiril üksteisele vastu kapates.

U.S. doctrine commonly calls for Bradleys to operate in groups and alongside other vehicles such as tanks, and to typically engage targets at long distances to avoid enemy fire. That strategy is complemented with the added protection of a strong air force. But Ukraine’s limited supply of ground vehicles and combat aircraft, and the persistent threat of armed Russian drones, has forced its commanders to mobilize just one or two vehicles at a time to avoid detection.

https://archive.ph/y90Q4

[Kriku]

Oma lahingukogemusest rääkides ütleb instruktor, et sõjas on kolme tüüpi surma. Esimene tabab ilma väljaõppeta lahingusse saadetud sõdureid. „Süüdi on need, kes nad sinna saatsid ja neid ette ei valmistanud,“ ütles Latõnin. „Aga süüdi on ka need sõdurid ise, et nad end ette ei valmistanud. Sõda on käinud 2014. aastast ja täiemõõduline sõda 2022. aastast. Enne nulltsooni [rindele] minekut või vahetult pärast mobilisatsiooni on sul aega ettevalmistusi teha. Võid selle kulutada vähemalt millegi õppimiseks, kasvõi kogenumatele sõduritele küsimuste esitamiseks või viimase võimalusena internetist lugemiseks.“

Teist tüüpi surm tabab Latõnini sõnul neid, kelle hirmutunne on pärast mitmes pealetungis osalemist kahanenud. „Suvel ei pruugita kiivrit pähe panna ja ringi jalutatakse kuulivestita,“ selgitas Latõnin. „Et nii on kergem ühest kaevikust teise joosta. Seda võib nimetada oma vea tõttu toimunud surmaks – kui sa mõtled, et midagi ei ole juhtunud, oled enda arust juba surematu. Kuul ei tabanud, mürsud ka ei tabanud ja enam ei saa sulle miski pihta. Ja nii sa ei pane kuulivesti selga või paned saabaste asemel jalga suvised ketsid. Algab tulistamine ja midagi maandub. Isegi kui vaid väike kild läbi su ketsi tungib ja jalga vigastab, on ikkagi halvasti, sest see on su oma hooletuse tõttu.“

Latõnin lisas filosoofiliselt ja lühidalt, et kolmandat sorti surma toob saatus. „Me ei tea, kas me homme üles ärkame või mitte,“ ütles ta.

https://www.delfi.ee/artikkel/120300592 ... l-pohjusel