Lugesin just seda artiklit. Järjest enam jääb mulje, et igasugused julgeolekueksperdid pole teps oma nime väärt.
Pigem on tegu julgeoleku teemadega kokku puutunud poliitanalüütikutega.
Erkki Koort kirjutas:Homme ikkagi ei alga sõda. Kas Venemaal on tahe? Muidugi on, kuid hetkel võimed ei luba ning meenutan, et oleme NATO liige. Venemaa ei taasta võimet paari aastaga, sest on sõjatehnika kasutamises jõudnud 1950ndatesse.
Aga just sellest sõjanduseksperdid ongi ju rääkinud, et venelased suudavad oma võimekuse taastada ligikaudu paari-kolme aastaga. Patiseis Ukrainas ei ole mõjutanud Venemaa püüdlusi oma vägede koosseisu ja paigutust agressiivsemaks muuta. Erinevalt lääneriikidest on venelased läinud täielikult üle sõjaaja majandusele, mis tähendab, et tehnikat ja moona toodetakse jätkuvalt peale. Me ei saa loota, et Ukrainaga asi piirdub, sest Venemaa on viimaste sammudega oma naabrite suhtes näidanud, et ambitsioonid ja agressiivsus pole lahtunud. Isegi piiratud mahus agressioon meie suhtes tekitaks meile eksistentsiaalse dilemma.
Me ei ole täna samas olukorras kui 1939. aastal. See võrdlus ei ole kohane. Toona oli kindlasti meil võimekas vägi, aga puudusid liitlased. Hetkel ei paista MRP-pakti taolisi osapooli, kes meie saatust kusagil mujal otsustavad.
Liitlaste sõjaline reageerimine võtab aega ja nende sahvrid on tõenäoliselt tühjemad kui meil. Meil pole sellist luksust, et jääda ootama otsuseid ning tegusid, mis tuleksid meie territooriumi ja elude hinnaga. See on asi, mis ei taha poliitikutele ega ekspertidele kohale jõuda.
Kui see on meie analüütikute tase, siis ma ei imesta, et valitsuses ei osata midagi teha.