Vastupidi, kaunikesti jabur mõte. Vedada oma moonavarud ca 100 km kaugusele vahetu sõjategevuse joonest. Tõsiselt arvate, et nad nii rumalad on, et seda teha?
Lugesin just seda artiklit. Järjest enam jääb mulje, et igasugused julgeolekueksperdid pole teps oma nime väärt.
Pigem on tegu julgeoleku teemadega kokku puutunud poliitanalüütikutega.
Ei väsi meenutamast, kuis seesama "ekspert" veel aastal 2015 (mil sõda Ukrainas oli juba pea aasta kestnud) selge silma ja kaine peaga kinnitas, et tsiviiltaristu ründamine olla rudiment Teisest maailmasõjast, mille pärast me ei pea muretsema ning miska mingite pommivarjendite rajamist pole plaanis...
Viimati muutis Lemet, 14 Juun, 2024 11:02, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Keegi juba siin postitas endise rahandusministeeriumi asekanstleri ja nüüdse IMF-i töötaja kommentaari sellele rahale.
Dmitri Jegorov:
€1.6B 10 a. 3%-ga laenu tagasimakse on 188M aastas. Sama 20 a. puhul 108M aastas. Koguintress 10/20 a. peale on kas 276M või 551M. Maksuküüru sillutamiseks läheb min. €4B või 8B 10/20 a. peale. Jus' sayin'...
Vingutakse selle summa üle üleliigselt. Maalitakse võimatumaks poliitilistel eesmärkidel. Reformierakonna maksuküüru kaotamine läheb 4-8 miljardit maksma. Eelarve auk ja kõik aga ikka sai tehtud. Ehk raha ikka on lihtsalt poliitilist tahet pole.
Kui teaks, et enne 2032. aastat sõjaks ei lähe võiks rahumeeli oodata ja riigikaitses panna panused heale õnnele. Kui täna sõlmida lepingud, siis mõne laskemoona tüübi puhul kestab toomine praeguste mahtude juures aastaid. Vaadates Venemaa käitumist, siis sellist riski aastateks üles jätta oleks arutu. Mida Venemaa täpselt teeb nt aasta-kahe pärast, seda ei tea ilmselt keegi. Riigikaitse ei saa lähtuda usust, et midagi ei juhtu ning küll asjad laabuvad. Riski maandamise hind on 1,6 miljardit. Mitte et see välistaks igasuguse rünnaku ohu. Kuid ründekünnis tõuseks oluliselt kõrgemaks ja meie võimekus vastast purustada märkimisväärselt. Kui kõrgele või kaugele täpselt pole selle foorumi teema.
Väljahõigatud summa ei ole selline, millega Eesti hakkama ei saaks. Täiendavalt 1,6 miljardit laskemoonale annab võimaluse sõdida kaitseväel viisil mida me täna teha ei saa. Lähilahingutes oleme juba preagugi head. Mida tuleb edasi arendada on võime hävitada sügavuses. Veel enne seda kui vastase tankid ja soomukid on jõudnud oma tulemõjuga meie üksusi, inimesi ja riiki hävitama hakata. On terve hulk sihtmärke ja üksusi, mis oma paiknemise tõttu lahinguväljal pole kättesaadavad lähivõitluses. Me võime olla lählahingutes maailma parimad, kuid see ei aita kuidagi nende vahendite vastu, mis asuvad käeulatusest väljas. Nt vastase kaudtulevahendid, raketisüsteemid, õhutõrje, juhtimispunktid jne. Nende hävitamiseks on vaja juurde laskemoona mis ulatub sügavusse. Üldreeglina – mida kaugemale lasta ja mida suurem purustusjõud, seda rohkem laskemoon maksab. Samas, mida kaugemalt hävitad, seda väiksemad kaotused sulle endale.
Viimase kahe aastaga on tootmismahte laskemoona osas suurendatud, kuid suuresti on põhiosa tootmisvõimsuse kasvust kulunud ära käimasoleva sõja käigus. Liitlasriikide laovarud küll loodetavasti kasvavad, kuid ega see kasv nüüd ülemäära kiire pole olnud. Mina ei tea, et oleks täna sellist liitlast, kelle ladudest oleks kohe võtta 1,6 miljardi eest laskemoona ning see meile saata. See osa tuleb meil ikka ise teha.
Meie ladudes on täna moona, järgmise nelja aastaga paneme eraldatud kaitse-eelarve seest veel 1,55 miljardit laskemoona - ja selle jaoks on täna rahastus olemas – ning täiendavalt on esitatud kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne 1,6 miljardi osas. Koos arvutuste ja selgitustega. Seda on tutvustatud nii riigikaitse komisjonis, kaitseministrile ja rahandusministrile. Eraldi veel mitmetele inimestele ja poliitikutele. Nt sotsiaaldemokraatide fraktsioonile jne. Keegi neist ju ei eitagi, et seda poleks tehtud. Väljaarvatud ainsana vist riigikaitse komisjoni esimees. Tsiteerin: „Kui me nüüd räägime konkreetselt sellest 1,6 miljardist, mida on kaitseministeeriumi kantsler (Kusti Salm) nagu ka kaitseväe juhataja (Martin Herem) välja käinud, mis põhinevad nähtavasti mingitel kalkulatsioonidel ja stsenaariumitel, mida mina ei ole näinud siiani.“ Ma tõesti ei tea, et miks Stoicescu seda väidab. Kõik teised komsjoni liikemed väidavad, et nad on näinud.
Kõik kes seda on näinud on saanud aru, et kuidas arvutus on tehtud, mis on kaitseväe juhataja plaan sõdimiseks, miks ja mis osa plaanis on sellel 1,6 miljardil ning pigem on olnud tagasiside positiivne.
Üks tsitaat nt reservkindral Kiili sõnavõtust „Ma tänasin neid selle üsna hästi koostatud operatsiooni analüüsi eest, mida Eestis harva tehakse. Aga see operatsiooni analüüs põhimõtteliselt kajastab lahinguruumi olukorda Ukrainas, mis tähendab seda, et Vene relvajõudude ja Ukraina relvajõudude vahelist konflikti. Ja see on nüüd pandud numbritesse ja see on hästi tehtud.“
Kindlasti võib mõne detaili üle arutada, kuid lõpuks peab sõjaplaani eest vastutama ametisolev kaitseväe juhataja. Eks ma saan ju aru, et iga reservis olev kindral pigem tunneb soovi ise sõjaplaani koostama hakata, kuid mis teha. Kui ikka munder on juba seljast võetud, siis on ka vastutus järgmisetele sellega üle antud.
Me ei saa ilma liitlaste abita. Kas on vaja seda asja ajada nii nagu Ukrainas täna aetakse? Too late and too little. Kui pauk ära tuleb siis peab STORMSAHDOW, ATACMS, TAURUS,HIMARS, PATRIOT, F35 ja paljud muud ilusate nimedega asjad siin kohapeal võitlema juba esimesest sekundist alates.
Mis takistab sakslastel TAURUSeid täna siia saatmast? Ma saan aru, et ukrainasse saatmine lööb neil kõhu lahti, aga meile kui liitlastele pole ju probleemi?
strateegiline sõdur kirjutas: ↑14 Juun, 2024 11:04
Kui teaks, et enne 2032. aastat sõjaks ei lähe võiks rahumeeli oodata ja riigikaitses panna panused heale õnnele. Kui täna sõlmida lepingud, siis mõne laskemoona tüübi puhul kestab toomine praeguste mahtude juures aastaid.
Aitäh sisuka postituse eest.
Küsiks, kas otsuse vastuvõtmisel täna võrreldes augusti keskel/lõpus oleks suured tagajärjed? Eelarvestrateegiat arutatakse teatavasti augustis ja plaksust ~10% Eesti riigieelarvest välja käia tundub utoopia. Demokraatia värk, et selliseid väljaminekuid peaks arutama enne.
Maksuküüru teema kohta ütleks, et mina isiklikult tahaks, et see küür kaotatakse, aga kui on valida riigikaitsele kriitiline rahastus või maksuküür, siis minu poolest võib seda vabalt 3-4 aastat edasi lükata.
Ma mõistan ja lepin sellega, et minu silmad seda, mis seal 1,6 miljardi sees on, ei näe. Täiesti usun (ilma irooniata), et seal on kõik vajalik kraam ja see ei sisalda mingite ametiasutuste edevaid rebrändimise plaane. Samas see 1600m€ hakkab tunnetuslikult juba natuke ultimatiivseks muutuma ja tunne jääb, et kui antakse ainult 800m€ siis anname protseti märgiks alla kohe kui esimene tank üle piiri tuleb. Võiks kuidagi proovida näidata, et mida selle 1600m€ lisamine siis ikkagi konkreetsemalt muudab. Kui küsimus on selles, et millised on meie kaotused siis mis need suurusjärgud umbes oleks? Kas 1600m€ mitte lisamine tähendab konflikti korral 100 000 või 100 laipa (tsiviil + militaarkaotused) rohkem? Või kui palju muudaks 1600m€ agressiooni tõenäosust? Ühest Heremi varasemast vastusest siit lõimest lugesin välja, et väga ei muuda.
Tsiviilvaldkondades arvestatakse mingitel juhtudel inimelu hinnaga. Näiteks kui mingi teelõigu ohutumaks muutmine säästab 10 aasta jooksul 7 inimelu, siis 3m€ eest on seda mõistlik teha aga 800m€ eest ei ole.
Liitlastele ja sealhulgas sakslaste Taurustel on samuti oma roll täita. Seda plaani pole, et ainult üksi sõdidad. Seda pole keegi väitnudki.
Laskemoona osas enda osa me peame ikka ise ära tegema. Kui oleks, et liitlaste laod on triiki täis, võiks ju me enda osas ehk mõne mürsu vähem osta. Kuid pole ju sellist olukorda. Nii mõnigi riik veel võtab hoogu, et tellimusi suurendada.
Wikipeedia andmetel on Taurusi saklased omal ajal tellinud 600 tk. Võrdluseks - Ukraina on viimasel ajal teinud ATACMSidega lennuväljade ja ÕT komplekside rünnakuid, kus ühe tulelöögi käigus lastakse ~10 tk korraga. See 600 kulub üpris kiirelt.
Saturn kirjutas: ↑14 Juun, 2024 11:58
Küsiks, kas otsuse vastuvõtmisel täna võrreldes augusti keskel/lõpus oleks suured tagajärjed? Eelarvestrateegiat arutatakse teatavasti augustis ja plaksust ~10% Eesti riigieelarvest välja käia tundub utoopia. Demokraatia värk, et selliseid väljaminekuid peaks arutama enne.
Lihtsalt vastates, et ega muud vahet polegi, kui valmisolek saabub paar kuud hiljem. Rahuajal pole suurt vahet, kuid me ju tõsimeeli valmistume sõjaks. Kui sõjas saabub laskemoon paar kuud hiljem siis on halvasti. Mis hetkeks me peaksime täpselt valmis olema - mina ei oska vastata. Mida kindlasti tean, et kui risk on üleval pole mõtet oodata. Mida kiiremini risk maandada seda muretum uni.
sada kirjutas: ↑14 Juun, 2024 12:02
Täiesti usun (ilma irooniata), et seal on kõik vajalik kraam ja see ei sisalda mingite ametiasutuste edevaid rebrändimise plaane.
strateegiline sõdur kirjutas: ↑14 Juun, 2024 11:04
Viimase kahe aastaga on tootmismahte laskemoona osas suurendatud, kuid suuresti on põhiosa tootmisvõimsuse kasvust kulunud ära käimasoleva sõja käigus. Liitlasriikide laovarud küll loodetavasti kasvavad, kuid ega see kasv nüüd ülemäära kiire pole olnud. Mina ei tea, et oleks täna sellist liitlast, kelle ladudest oleks kohe võtta 1,6 miljardi eest laskemoona ning see meile saata. See osa tuleb meil ikka ise teha.
Võib-olla tõesti on liitlaste laod tühjad kui Kõpu kirik, et liigutada meie vaates kriitilist hulka Eestisse. Loodetavasti seis on parem. Meile hoiustamise minu meelest tugev argument on selle võimaliku opi kiirus. Kui on hinnatud, et konflikti laienemise ohtlikum etapp võiks olla ca 2 aasta sees, siis ise laenurahaga ostes uusi mürske jääb asi nagu hiljapeale, mis ei tähenda, et me võiksime jäädagi liitlaste moonale lootma. Kahtlemata peame ise ka varusid suurendama.
Päeva lõpuks on meile vaja laskemoona. Vahet ei ole, kuidas see soetatakse. See ei pea ilmtingimata tulema meie eelarvest või laenuga ostetuna.
Mulle ei meeldi see retoorika, et vaja on 1,6 miljardit. Pealegi on vaja kordades rohkem.
Palju paremini kõlab kui öeldakse, et vaja on laskemoona. Suured ässad NATOs/EUs istugu uuesti maha ja nuputagu välja, kuidas see kogus vaja olevat moona meie õue peale jõuaks.
Nagu tellitud. Kirjutatakse lahti miks ja mida. Õnneks siin foorumis on akf-e, kes on juba seda kõike viimastel kuudel lahti seletanud.
Kaitseväe soov saada täiendavalt 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks tuleneb Eesti kaitseplaanides välja töötatud kavadest hävitada ründaja relvastus ja üksused juba teisel pool Eesti piiri, selgub kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest, millega ERR tutvuda sai.
