Joe Biden sai 2020. aasta valimistel üle seitsme miljoni hääle enam kui Donald Trump, kuid siiski oli tema võit üpris napp. Võib lausa öelda, et ta võitis vaid 20 682 häälega, sest just nii suur oli tema edumaa Wisconsini osariigis. Nagu ka 2016. aastal nii oli Wisconsin neli aastat tagasi omamoodi murdepunktiosariik (ingl tipping point state), mis tähendab, et võit selles osariigis koos suurema varuga võidetud osariikidega tagas valimisvõidu. Väiksema varuga võidetud osariikides saanuks ta ka kaotusega leppida, ent pälvinuks ikkagi 538 valimiskogu häälest 270 ehk minimaalse enamuse.
Wisconsin seejuures ongi presidendivalimiste parim lakmustest – ega vabariiklased seda osariiki ilmaasjata oma tänavuse kongressi asupaigaks valinud. Wisconsini kõrval on Bideni-Trumpi duelli puhul paslik vaadata teisigi sarnase tähtsusega osariike, Mihcigani ja Pennsylvaniat, kus Bideni jäi 2020. aastal peale vastavalt 2,78% ja 1,16%-ga. Seega on Bidenile hädavajalik, et ta võidaks kõigis kolmes osariigis.
Neljapäevase seisuga aga oli Biden kõigis kolmes osariigis napilt kaotamas, näitavad uuringute tulemusi koondava USA portaali FiveThirtyEight andmed. Kusjuures nii 2016. kui ka 2020. aastal eksisid uuringud üksjagu ning 2020. aastal eksiti umbes 4% võrra nii üleriigiliste kui ka osariikide tulemuste lõikes. Eelmisel korral küll loodeti, et 2016. aasta vigadest on õpitud, aga kalle Bideni kasuks ja Trumpi kahjuks oli hoopis suurem, näidates demokraadi seisu paremana ja vabariiklase oma kehvemana.
Kui arvestada uuringute võimaliku veaga, ei lohuta Bidenit ka see, et reedese seisuga näitas FiveThirtyEight teda nii Wisconsinis kui ka Michiganis juba väikeses eduseisus, kuid Pennsylvanias ikka kaotusseisus. Kui 2020. aasta uuringute viga peaks korduma, on ta neis paigus umbes 4%-ga maas.
Kuid mis saab, kui Bideni ikkagi ühes neist kolmest kaotab? Siis tuleb tal loota, et mõnes muus kaalukeeleosariigis saab talle osaks suurem edu, kui praegu prognoositakse. Nagu eespool mainitud, seisneb mure selles, et osariikide hoiakud liiguvad n-ö koos. Võtame näiteks veel kolm osariiki, kus Biden 2020. aastal võitis – Arizona, Nevada ja Georgia. Praegu kaotab ta neis kõigis 4–5%-ga. Lisades siia uuringute võimaliku vea, võib kaotusseis ka 10% ligi küündida. Nagu öeldud, ei saa Biden lubada Wisconsinis, Michiganis ega Pennsylvanias kaotust, sest üks neist osariikidest on tõenäoliselt murdepunkt. Kuna valijate toetus osariikides liigub kandidaaditi üles-alla koos, on näiteks Wisconsinis kaotamise puhul ebatõenäoline, et ta samal ajal Arizonas, Nevadas või Georgias võita suudab.
Eriti hapuks läheb Bideni jaoks olukord siis, kui vaadata osariike, kus demokraadid veel mõne aja eest konkurentsivõimelised olid. Näiteks võitis aastatel 1964–2012 Ohio osariigis alati kandidaat, kes võitis valimised tervikuna. Kuuel korral oli võitjaks demokraat, nagu on ka Biden. 2020. aastal aga Ohio trend enam ei jätkunud, sest seal võitis Trump lausa 8%-ga. Sarnast seisu näitavad uuringud ka selleks korraks.
Ka Florida on olnud presidendivalimiste draamade epitsenter, eriti 2000. aastal, mil osariik otsustas kogu valimistulemuse 537 häälega vabariiklase George W. Bushi kasuks. Biden paistis 2020. aastal seal eduseisus olevat, kuid demokraatide jaoks vast kibedaim hetk toonasest valimisõhtust oli üllatavalt kiire tulemuse selginemine Floridas – Trump võitis 3,4%-ga. Küllap on uuringute praegune seis, Bideni kaotus 8,6%-ga, masendavamgi.
Sellesse nimistusse võib kaasata veel Põhja-Carolina, kus veel 2008. aastal suutis Barack Obama võita. Järgneval kolmel korral võidutses seal vabariiklane, aga pigem väikese edumaaga. Bideni kaotus 6,4%-ga praegustes uuringutes on järelikult veel üks halb uudis. Kui arvestada taas võimaliku uuringute eksimusega, räägime lausa kümneprotsendilisest kaotusest.
https://www.delfi.ee/artikkel/120302452 ... daks-trump