Ebastandartne paneelmaja

[aero+]

Tere foorumikaaslased,

Tartus, Annelinna piiril asub üks neljakordne paneelmaja. Ümbritsetuna viie ning üheksakordsetest. Aadress on Nõlvaku 13. Miks tekitab maja küsimusi, on see et seal asub vist päris mitu korterit, mis ehitatud nö endisele kommunistlikule ladvikule? Majas asuvad mitmekordsed korterid, viie- ning ka kuue?toalised korterid nö. planeeringuga läbi maja jne. Kunagine klassivend, kes samas majas kuid tagasihoidlikumas korteris elas, teadis rääkida et tema magamistoa seinataga mingi šaht, redeliga. Noorena ei pakkunud teema huvi aga nüüd, aastaid 25 hiljem pakub huvi.

[mart2]

Maja tean, kuid sees pole käinud.
Selliste kokkuehitatud 2/3-toalistega suurkortereid on ka mõnes teises Annelinna majas. Ühes sellises korteris Kivilinna poe kõrval olen käinud ja sees elas täiesti normaalne 7-liikmeline pere.

[vk1]

jah, Kivilinna poe kõrval on 9-kordne maja , kus terve 1 püstak oli ehitatud paljulapseliste perede jaoks, 2- ja 3-toalised kokku , kokku tuli 6 tuba (2-toalise köök muutus toaks), oli 2 vetsu ja 2 vannituba. sai isegi ühes neist kortereist elatud
nüüdseks on enamus neist jälle väiksemaks ehitatud vist ja maha müüdud

[Manurhin]

Kuskilt mälusopist tuleb ähmaselt meelde, et sinna olevat mingit vanadekodu/hooldekodu planeeritud. Küllap siis seepärast ka need kokkuehitatud korterid, hooldajatel sedasi lihtsam majandada ja asukatel (ratastooliga) liikuda. Ja šahtid oli küllap planeeritud mingiteks liftišahtideks. Ma ei tea, kui suured need on, kas mahuks sinna täismõõdus lift sisse, et saaks liikumisraskustega inimesed sõita või olid siis väiksemad šahtid väikese kaubalifti jaoks, millega saanuks nt. toitu tubadesse saata.

[aero+]

Selle Nõlvaku maja katusel on mingisugused imelikud kõrgendused ka. Trepikodades lifte ka pole. Need kahekordsed korterid ilmselt päris lahedad. Ajastut ja ideoloogiat arvestades.

[Peeter]

Mina mäletan, et see kvartal (mikrorajoon) täiega pidi täis ehitatama üheksalisi. Aga siis kukkus kogu see nõukavärk kokku ja ka mikrorajooni ehitus nende majade ümber seiskus. Ja just nii, nagu see tookord oli, ka kogu elamuehituse süsteem lagunes ja kellu kukkus käest. Ja siis kui asi oli mingi aeg seisnud ja marineerunud, siis tuldi välja uue ideega. Idee oli lihtsalt elamuehituse peatamine selles mikrorajoonis ja poolikute majade lõpuni ehitamine "mitmekesistava disainiga", st poolikutele majadele tehti piiratud rahaliste vahendite tõttu just nii palju korruseid kui vähe võimalik, et moodustuks uus tervikdisain. Ja tiba muudeti ka projekti, et majad ei paistaks nii palju kui võimalik tüüpiliste üheksalistega. Ka seest tehti muudatusi, et atraktiivsem oleks. Kuna majad on algselt projekteeritud ja ehitatud 9-korruselisteks Tartu Maja tüüpprojekti alusel, siis ilmselgelt on vastavalt nõuetele ka neis pooleli jäänud majades igas trepikojas koht liftišahtile. Mis sellest kohast tehtud on, see on juba ise asi.
Täpselt samamoodi jäi pooleli 5-kordsete uus mikrorajoon teisele (jõe) poole Leninakani pst, tänast Mõisavahe tänavat. Seal sai vist üks, esimene maja uuest mikrorajoonist valmis ja üks või kaks terve hoonet jäid formeeritud karbina ilma akendeta poolikuna seisma. Ja see oli siis ainuke maja teisel pool tänavat, milles elu sees oli. Alles mõningate aastate pärast tehti need poolikud lõpuni, üks vist ülikooli töötajatele ülikooli rahastusel ja teine kah mingi punnimisena. Kogu see mikrorajoon vindus ikka pikalt, enne kui selles kvartalis elamuehitus uuesti liikuma hakkas. Siis tuli uus kriis ja siis jälle vindus enne kui uue järjekordse, tänaseni kestva tuule alla sai.
Lisan veel, et selle projekti majades on liftišahti väljapääsud trepikojas trepi vahekorrusel, mitte korterite tasapinnal. Nii, et ratastoolijutt ei päde.

[Alts]

Mul onu sai väga segasel kombel raeplatsi kahetoalise vastu ühetoalise sinna Nõlvaku 13 majja ca. 1993 aastal. Naaberkorter oli läbi kahe korruse, mistõttu ühetoalise magamistuba oli naaberkorteri trepi tõttu veel väiksem, kui tavaliselt. Keskkütet ei jõutud/suudetud panna, seega köeti kortereid elektriradiaatoritega. Liftisahtidest olid tehtud panipaigad igale korrusele.

[Kapten Trumm]

Igasugu eriprojektiga suurelamuid ehitati mingi kogus 1970ndate lõpus enne Moskva olümpiamänge, kui oodata oli tavapärasest suuremat välisturistide massi.

Näiteks Tallinnas magalarajoonides mitmel pool olevad punasest tellisest majad on ehitatud just selle kampaaniaga, eesmärgiga muuta tuvihalli linnaruumi vähe kirjumaks. Vene ajale tüüpselt võisid mõned valmis saada ka peale olümpiat.

[mart2]

Maja tean, kuid sees pole käinud.
...

Vabansdan, ajasin ühe teise majaga segi. Olen sees käinud, kui seal ühes sellises korteris asus Nõlvaku Perearstikeskus!
Lisaks olen käinud ka ühes tellismajas Kaubamaja taga, kus topeltkorteris on hambaravi kabinet ...

[2korda2]

Ma elasin 1990-02 Aiandi teel. See Nõlvaku lõpp paistis aknasse ära.
On 9-korruselise tüüpprojekti põhiplaaniga aga mItte kunagi pole neid plaanitud ehitada 9-korruselisena. Kohe alguses planeeritigi just sellise kõrgusega nagu lõpuks on. Lõpetamine jäi raskele ajale ja venis - ei ole õnnelikud majad (kütteprobleemile lisaks ka paneelide vuugid jms).
Peetri kirjeldatud Mõisavahe alumise otsa juures olevaga oli täpselt nii nagu Peeter kirja pani - 1 maja sai valmis (kui sinna viilkatus peale sai, ehtis maja otsafassaadi päris pikalt kasutatud Eststeini kivi maalitud reklaam) ja siis oli pikk paus. Sõber elas seal otse üle tee.
Mis puudutab Nõlvaku perearsti keskust, siis selle külastus seal Nõlvaku viimastes majades pidi olema >20 aastat tagasi. Vähemalt 2003 aastast kuni (mis iganes aastal see uuem suurem keskus seal nüüd valmis sai) asus perearsti keskus Mõisavahe 2 majas (tean, sest elasin siis sealt paarisaja meetri kaugusel ja esimene laps sai just sinna kirja).

[Peeter]

Ma elasin 1990-02 Aiandi teel. See Nõlvaku lõpp paistis aknasse ära.
On 9-korruselise tüüpprojekti põhiplaaniga aga mItte kunagi pole neid plaanitud ehitada 9-korruselisena. Kohe alguses planeeritigi just sellise kõrgusega nagu lõpuks on. Lõpetamine jäi raskele ajale ja venis - ei ole õnnelikud majad (kütteprobleemile lisaks ka paneelide vuugid jms).
Peetri kirjeldatud Mõisavahe alumise otsa juures olevaga oli täpselt nii nagu Peeter kirja pani - 1 maja sai valmis (kui sinna viilkatus peale sai, ehtis maja otsafassaadi päris pikalt kasutatud Eststeini kivi maalitud reklaam) ja siis oli pikk paus.

No ei olnud ikka niimoodi planeeritud paarikordseteks liftišahtidega majadeks need rajatud vundamendid. Seal mikrorajoonis oli just see maa-alagi 9-liste mahtu täis projektreeritud. Lisaks veel valikuliselt üle Annelinna ka kuni 16-kordseid veel. Generaalplaan 1971 ja täiendused ja muudatused 1985 ja 1988 on kõik kenast leitavad ja see oli ju kõik avalik info, et mis sinna kõik tuleb. Lisaks oli projektis ka järgmine sild Ropka tee liinile ja siis edasi ka perspektiivne sild millalgi tulevikus ehk ka tänase Vanglasilla joonele. Ja dokumente nii selle sealsete 9-liste ja üldse kogu Annelinna planeeritavate ehitusmahtude kohta oli küllaga.
Panen siia pelgalt ühe esimesena kätte trehvanud töö, juurde võib igaüks ise otsida, kui ajaloos kaevata tahab.
https://dspace.ut.ee/server/api/core/bi ... 1f/content
Tsitaate tööst:
***
Enamasti on planeeritud mikrorajoonidesse 5-korruselised elamud. Lisaks oli planeeritud ka 9-korruselisi elamuid, 1988. aastal võeti aga vastu Tartu elamuprogramm, millega otsustati lõpetada 9-korruseliste hoonete ehitamine 1990ndaks aastaks, sellepärast otsustati 2. mikrorajoonis 9-korruseliste hoonete arvu vähendada ja asendada need 5-korruselistega ja 3. mikrorajooni otsustati, et ei rajata 9-korruselisi (Nigul 1988). Oli planeeritud ka 12- ja 16-korruselisi tornelamuid rajooni mitmekesistamiseks.
Anne elurajooni generaalpaani korrektuuri kehtestamise ajaks oli välja ehitatud 1. ja 2. mikrorajooni 5-korruseline hoonestus ja 9-korruseliste hoonete püstitamine oli käimas.
1. mikrorajoonis oli valminud 240 800 m2 ja 2. mikrorajoonis 127 000 m2 üldpinda suurpaneelehitust ja individuaalelamuid 600 m2.
Anne elurajoon on ainuke suur ja kompaktselt planeeritud paneelelamurajoon Tartus.
Neljast mikrorajoonist ehitati välja 2 ehk põhimõtteliselt realiseeriti pool kavandatust.
Elamutest ehitati tegelikkuses küll välja pooled, kuid muu toetav infrastruktuur jäi paljuski ellu viimata. Põhjus, miks 3. ja 4. mikrorajooni ei ehitatud seisnes selles, et Eesti iseseisvus ja peale seda puudusid avalikul võimul nii suured ressursid.
Tänapäeval annab Annelinnale juurde palju see, et koos elamutega ehitati ka enamus koolidest ja lasteaedadest valmis. Kaubanduse ja teeninduse koha pealt jäi alguses palju välja ehitamata, kuid tänaseks on see järgi tulnud. Realiseerimata jäi lahendus, kus oli planeeritud Anne kanali äärde park, lõbustuspark ja rannahoone.
Nõukogude Liidu lagunemisega jäid Lasnamäe ja Anne elurajoon pooleli. Mõlemas on peamiselt rajatud elamud ja lasteasutused. Realiseerimata jäi aga paljuski teenindus-, kaubandus- ja spordiehitisi. Põhjuseks toodi intervjuudes välja see, et kõige enam finantseeriti elamute ehitamist, kuna neid oli vaja kõige enam, seejärel rahastati koolide ja lasteaedade rajamist, muud infrastruktuuri ehitati välja aga vähe. Seega elamud ja lasteasutused ehitati enam-vähem kohe, üheaegselt valmis. Ülejäänud aga realiseeriti tagant järgi, kuid sageli siiski mitte täies mahus.
***
Kasutatud kirjandus:
Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna arhiiv:
Anne elurajooni generaalplaani korrektuuri lähteülesanne 1985.
Kusmin, N., 1972. Eksperdi arvamus Tartu linna Anne elurajooni generaalplaani kohta.
Meelak, M., Port, M., 1971b. Anne elamurajooni generaalplaan.
Nigul, T., 1988. Anne elamurajooni generaalplaani korrektuur.

[2korda2]

Täpsustan,
kuigi aastaid varem võis (mikrorajooni) planeeringus olla ette nähtud sellel kohal 9-korruselised hooned, siis konkreetse hoone ehitamise alustamise ajaks olid plaanid muutunud ja ehitama hakati just nii kõrgeid hooneid nagu nad praegu on. Kes, miks või kuidas plaane muutis, ma hetkel ei tea. Päris kindlasti ei ole tegemist "meil said poole maja peal (seina)paneelid otsa, paneme siis katuse juba mdalamalt peale" olukorraga.
Allikas: minu isa allkiri on tõenäoliselt enamusel 74-88 Tartu suuremate ehitiste mingisugustel dokumentidel. Töötas ta tollal asutuses nimega Ehituspank esiti peainsenerina, hiljem juhatajana. Läbi selle asutuse käis riiklike ehitiste (muuhulgas valdav osa korterelamuid) finantseerimine, mistap Ehituspank tegi ka tänapäeva mõistes "järelvalvet".

[Peeter]

Täpsustan,
kuigi aastaid varem võis (mikrorajooni) planeeringus olla ette nähtud sellel kohal 9-korruselised hooned, siis konkreetse hoone ehitamise alustamise ajaks olid plaanid muutunud ja ehitama hakati just nii kõrgeid hooneid nagu nad praegu on. Kes, miks või kuidas plaane muutis, ma hetkel ei tea. Päris kindlasti ei ole tegemist "meil said poole maja peal (seina)paneelid otsa, paneme siis katuse juba mdalamalt peale" olukorraga.
Allikas: minu isa allkiri on tõenäoliselt enamusel 74-88 Tartu suuremate ehitiste mingisugustel dokumentidel. Töötas ta tollal asutuses nimega Ehituspank esiti peainsenerina, hiljem juhatajana. Läbi selle asutuse käis riiklike ehitiste (muuhulgas valdav osa korterelamuid) finantseerimine, mistap Ehituspank tegi ka tänapäeva mõistes "järelvalvet".

Loomulikult võid sa täpsustada veelkord ja veelkord, aga maju hakati ehitama üheksalistena, projekt konkreetsele objektile tehti üheksalisena, maamõõdistus ja kõik muud eeltööd tehti ära üheksalisena, vundament rajati üheksalisele, maju ehitati üheksalisena jne. Montaaz käis üheksalisele. Ja siis äkki tuli otsus 9-lisi mitte enam (st juurde) rajada, ehitada lõpuni need mis on. Ja jäid needki pooleli, kes mitmenda korruse või üldse vundamendi juurde jne. Ma juba korra kirjutasin, et neid 9-lisi maju juba ehitati ja siis jäid pooleli. Mida me vaidleme, kui see on avalik info. Lihtsalt kes on kui vana ja kui paljut ta mäletab oma teadlikust (nt ehitusalasest) noorusest. Sina mäletad, et hakati ehitama juba mingeid poolikuid maju (küll oled nõus tunnistama, et 9-lise tüüpprojekti järgi), aga ma olen tiba vanem, ja mäletan, et hakati ehitama 9-lisi, lihtsalt asi jäi poolepeale....
P.S. Minu isa sai uutesse 9-listesse uue korteri 1988 või oli see isegi 1989 (ma olin sõjaväes ja kui tagasi tulin kevadel, oli korteri kolimine läbi). Peale seda oli juba aasta jooksul see värk, et igatsugu ehitused hakkasid seiskuma ja ka need majad seal jäid poolikuks. Aga ehitama hakati neid ikka üheksalistena.... (muidu oleks viielise projekti järgi tehtud, aga ehitustegevus oli kõik alanud 9-lisele).
PS No mida vaielda....
Minu poolt lõpp.

Teen siiski veel täienduse, et ülejäänud (nooremail) lugejail oleks mida mõista: Ehitustegevus tollal Annelinnas toimus tänapäevamõistes ühe suurarendaja käe all. See oli Tartu EEK (ElamuEhitusKombinaat), hilisem "Tartu Maja" jne. Kõik ehitusega seotud ametite esindajad olid Tartu EEK palgal, kui pea-(ainu)-tööde-teostaja. (Mitte nagu praegu, a´la kus peatöövõtja poolt palgatud erinevate firmade poolt omakorda palgatud erinevate firmade alltöövõtjad-töömehed objektil käivad.) Ja kogu Annelinna füüsiline ehitustegevus toimus enamuses ühe majaehituskombinaadi järjestikuse lainena tööna. St kui mingi brigaad ühe maja objektil mingi töölõigu lõpetas, siis läksid kohe naabermaja peale edasi ja sealt omakorda juba järgmisele naabermajale- ja niimoodi juba aastaid. Korraga oli niimoodi töös järjestikku 3-4 kuni isegi 6 maja. (Mitte niimoodi, nagu praegu, et keegi kuskilt leiab mingi krundi ja siis a´la ühe kaupa hakkab otsast midagi punnima ehitada sinna ja müüa ja seni järgmise maja kallale ei lähe või ei saa minna enne, kui eelmine müüdud ja pangale finantsiliselt klappima saab, et järgmisele uuele kohale ehituskrediit avada. Ja tootord oli jutt, et kui ehitusega 3.-ndasse mikrorajooni lõplikult üle kolime, siis on jälle paarikümneks aastaks tööfront ja graafikud paigas ja ehitajad andku ainult otsast minna). Eraldi frondid olid 5-listele ja 9-listele. Ehitusorgunnimine oli nagu tänagi: alguses geodeedid, seejärel kopamehed, seejärel vaiamehed, siis montaaž, vahele mingit valu kah, ja seejärel siis kõiksugu siseviimistlejad ja elektrikud ja lõpuks siis korteri(orderi)saaja ise kah omi töötunde tegemas jne jne. 5-kordsetega Leninakani puiesteest alt vaadates vasematkätt on vana projekti majad, siis alla nurka tehti uue projekti maju viimased paar ära, kvartal (2.mikrorajoon) sai lõpetatud ja koliti üle tee järgmise kvartali peale, see pidi 5-kordseid täis tulema, et 9-lisi sinna siiski ei tehta. 9-lisi pidi üleval praeguse Prisma vastas kõik juba alustatud projektid lõpetatama (neid oli erinevas staadiumis juba tehtud põhjadega mingi 4 või 5 või 6. All madalamal Leninakanil oli lükatud 5-liste ehitamise 3. mikrorajooni ülekolimise ootel etevalmistustöödena samamoodi pinnas juba karja majade jaoks ära, üks maja valmis ja üleantud, teine lõpetatud montaažiga akende ja usteta ja vmt, aga igaljuhul vaiabrigaad oma tööd seal neid maju edasi järgmisi ei alustanudki, vaid suunati üles 9-listele, et seal "ära taguda". Kuigi algselt nähti all ette 5-listega järgmises mikrorajoonis (3-ndas) kohe täiega edasi panna, siis otsustati NSVL-i keerulistes lõpuaegades ikkagi niimoodi, et uude 3. mikrorajooni enne siiski rohkem ei panusta, kui üleval 2. mikrorajoonis 9-lised lõpetatakse. Ja siis kukkus 9-liste rajamisel kõiksee NSVL kokku. 5-lisi ei hakatudki rohkem punnitama, sest seal oligi asjad niimoodi ootele seatud, et liigseid valukahjusid ei jäänudki muud ripakile kui üks lõpuni montažeeritud akende ja usteta objekt mille lõpetamiseks kah vahendeid ei leitud, ega onud arvestatudki. Keskenduti üleval 9-listele, tehti niikaua kuni tuli järsult "totale scheisse" ja kõik seiskus. Kellel siis ehitus või montaaž millises järgus siis ka oli. Ja siis hakati otsima ideid ja vahendeid, kuidas neid poolikuid objekte siiski mitte ripakile jätta. Ja leiti lahendus ja selle uue visiooni järgi lapitigi see korruste arv siis selliseks nagu ta sai ja nii tehti ka edasine montaaž. Ja pole ju iseenesest ka hullu. Aga rajama hakati neid ikka 9-listena, nii projekti, mõõdistust, pinnasetöid, vaiu, jne. Millal mingites töö-või maksekäskudes mingi selle antud aadressiga objekti "projektinimi" algsest 9-lisest 6-, 5-, 4-, vmt ümber muutus, on juba hoopis iseasi.

[kraal]

Aga ehitama hakati neid ikka üheksalistena.... (muidu oleks viielise projekti järgi tehtud, aga ehitustegevus oli kõik alanud 9-lisele).

Omalt poolt võin ka kinnitada, et Tartus Nõlvaku tänaval hakati ehitama 9 korruselisi korterelamuid aga valmis ehitati madalamad.
Mul ämm elab ühes sellises 6 korruselises majas. Sel ajal kui kui neid ehitati tuli majanduskriis peale, rahad said otsa ja otsustati need madalamad ehitada.
EHR-i järgi ehitusloa sai 1990 ja esmane kasutusele võtu aasta 1994. Samas on kirjas ka, et lifte on 0 aga kortermajas on liftid.